[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kunde ‹6› ‹s›
kõnek sagedane v. järjekindel ostja v. tellija teat. ärist v. teat. isikult; klient. See on meie äri vana, alaline kunde. Kingsepa, rätsepa, õmbleja kunded. Ta oli selles lokaalis igapäevane kunde. Igal kohvikul on omad kunded. Juuksurina oli tal küllalt tööd ja kundesid. Isal oli väike vürtspood ja ta püüdis igati kundesid säilitada. Voorimehed, taksod ootasid jaama ees kundesid.