[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 92 artiklit

afrikanistika1› ‹s
Aafrikat kompleksselt uuriv teadus, eriti Aafrika keelte ja kultuuri uurimine

ahhailane-se 5 või -se 4› ‹s›, ahhailased pl
aj Mükeene kultuuri loonud vanim kreeka hõim; (Homerosel:) kreeklased

amerikanist-i 21› ‹s

1. Põhja-Ameerika (eriti USA) kultuuri ja seal kõneldava inglise keele uurija. Anglistid ja amerikanistid.
2. indiaani keelte ja eskimo keele ning nende rahvaste kultuuri uurija

antiik|aeg
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna ja selle kultuuri ajastu. Antiikaja kultuur.

anti|viirus

1. med farm mikroobide kultuuri filtraat, mis takistab nende paljunemist
2. info viirustõrjeprogramm. Uue põlvkonna antiviirus. Antiviirust installima, alla laadima, uuendama.

arabiseeruma37
araabialikuks muutuma, araabia keelt, kultuuri ja elulaadi omandama

assürioloogia1› ‹s
aj keel Mesopotaamia, Ees-Aasia ja Iraani muistsete kiilkirja kasutanud rahvaste keelt, ajalugu ja kultuuri uuriv teadus

baas-i 21› ‹s

1. alus, põhi, millel miski rajaneb v. millest miski lähtub; millegi aluseks olevad materiaalsed väärtused v. tingimused. Kindel, soliidne, sotsiaalne baas. Majandi, uurimisasutuse materiaal-tehniline baas. Eesti kirjakeele baasiks sai Põhja-Eesti keskmurre. Filmide loomine eeldab vastavat ainelist ja tehnilist baasi.
▷ Liitsõnad: lähte|baas, püügi|baas, sööda|baas, tegevus|baas, tooraine|baas, tootmis|baas, trüki|baas, uurimisbaas.
2. varustav ning teenindav keskus (koos vastavate ladude, rajatiste, töökodade, transpordivahenditega jne.); mingit kultuuri-, haridus-, spordi- jne. ala teenindav asutus. Kauplus tellis baasist uut kaupa. Antarktikasse rajati uurimistööks vajalikud baasid. Alpinistid pöördusid baasi tagasi. || sõjaväeline tugiala, sõjaväebaas. Ameerika baaside võrk. Välismaiste baaside likvideerimine.
▷ Liitsõnad: auto|baas, autoremondi|baas, hulgi(müügi)|baas, katse|baas, kauba|baas, nafta|baas, remondi|baas, tootmis|baas, uurimisbaas; katse|baas, puhke|baas, raamatu|baas, ratsa|baas, spordi|baas, suusa|baas, sõude|baas, turismi|baas, õppebaas; lennuväe|baas, mereväe|baas, raketi|baas, sõjaväebaas.
3. ehit samba, piilari v. pilastri alumine osa, mis kannab samba surve üle suuremale rõhtpinnale
4. geogr maastikul suure täpsusega mõõdetud sirgjoonelõik, mis on aluseks geodeetilistel töödel
5. kirj kahesilbiline eeltakt värsirea algul

baltistika1› ‹s
balti rahvaste keeli, kirjandust, rahvaluulet, ajalugu ja kultuuri käsitlev teadusala

dekadentlik-liku, -likku 30› ‹adj
dekadentsile, dekadentidele omane; mandunud, languslik (hrl. kultuuri kohta). Dekadentlik luule, kirjandus, kunst, kultuur.

dekadents-i 21› ‹s
(kultuuri) allakäik, langus, mandumine; kirj kunst 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kultuuri (eriti kirjanduse) individualistlik-estetistlikele suundadele iseloomulik pessimistlik ning nihilistlik üldhoiak. Prantsuse dekadents. Dekadentsi ilmingud eesti kirjanduses.

egüptoloogia1› ‹s
aj Vana-Egiptuse ajalugu ja kultuuri uuriv teadus

estofiil-i 21› ‹s
eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik, eestisõbralik muulane || aj eestisõbralik baltisakslane 19. saj. algupoolel

etno|futurism
tulevikule orienteeritud suundumus kultuuris, mis taotleb rahvapärimuse ja moodsa kultuuri ühendamist

etnograafia1› ‹s
ühe rahva kultuuri kirjeldav ja uuriv teadus, rahvateadus; (Ida-Euroopa maades:) etnoloogia

etno|tsentrism
rahva- v. rahvusekesksus, maailma nägemine ja hindamine ühe kindla kultuuri seisukohalt

fennofiil-i 21› ‹s
soome keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik, soomesõbralik muulane || aj soome rahvusliku kultuuri arendamise eest võitleja (18. saj.)

fennomaania1› ‹s

1. kõige soomepärase eelistamine
2. aj soome keele ja rahvusliku kultuuri eest võidelnud liikumine Soomes 19. saj.

fennougristika1› ‹s
soome-ugri rahvaste keeli ja kultuuri uuriv teadusharu; (kitsamas tähenduses:) soome-ugri keeleteadus

futurism-i 21› ‹s
kunst kirj mineviku ja ka oma kaasaja kultuuri saavutusi ja stiile eitanud ning uut tulevikukunsti luua püüdnud suund 20. saj. alguses

germanistika1› ‹s
keel germaani rahvaste keeli, kirjandust ja kultuuri, kitsamalt saksa keelt ja kirjandust käsitlev teadus, germaani filoloogia. Õpib germanistikat. Germanistika alal kaitstud väitekirjad.

hellenism-i 21› ‹s

1. aj antiikaja ajaloo- ja kultuuriperiood (umbes 330–30 e. Kr.), mida iseloomustab Kreeka ja Idamaade majanduse, ühiskonnakorra ja kultuuri põimumine
2. keel kreekapärane keelend

hellenist-i 21› ‹s

1. aj hellenismiajastu, hellenistliku kultuuri esindaja v. tundja
2. keel vanakreeka filoloogia tundja

hungaristika1› ‹s
ungari filoloogia, ungari keele, kirjanduse ja kultuuri uurimine

indoloogia1› ‹s
India keeli, kirjandust ja kultuuri ajalugu ja nüüdisprobleeme uuriv teadusharu

info|teenindus
erialase teadus-, kultuuri-, tehnika- ja majandusteabe levitamine info tarbijale, teabeteenistus. Sotsiaalameti, raamatukogu, riigiasutuste infoteenindus. Elektrooniline infoteenindus.

istandik-diku, -dikku 30› ‹s

1. maatükk mingi kultuuri istikutega; istutatud noor mets
▷ Liitsõnad: kapsa|istandik, kurgi|istandik, lille|istandik, maasika|istandik, tomati|istandik, tulbi|istandik, viljapuu|istandik, õunapuuistandik; kaitse|istandik, kuuse|istandik, männi|istandik, pärna|istandik, vahtraistandik.
2. istandus

istandus-e 5› ‹s

1. mingit (hrl. troopilist v. subtroopilist) kultuuri kasvatav suurmajand; selle kultuuri all olev maa-ala. Istanduses kasvatati tubakat ja riisi. Kautšukipuid kasvatatakse spetsiaalsetes istandustes. Suur osa Indoneesia istandustest kuulub väliskapitalile.
▷ Liitsõnad: kakao|istandus, kautšuki|istandus, kohvi|istandus, kookospalmi|istandus, puuvilla|istandus, riisi|istandus, suhkruroo|istandus, tee|istandus, tsitrus|istandus, tubaka|istandus, viinamarja|istandus, õlipalmiistandus.
2. istandik

kartul-i, -it 2› ‹s

1. mugultaimede hulka kuuluv üheaastane põllukultuur (Solanum tuberosum). Kartulit, kartuleid kasvatama. Kartuleid muldama, äestama, rohima. Siin kasvab hiline, varane kartul. Kartul õitseb, annab head saaki. || selle kultuuri all olev maa-ala. Kitkus lehmadele kartulist rohtu. Loomad, sead on kartulis. Perenaine õiendas kartuli ja kapsaaia vahet.
2. eelmise mugul (ka toiduna). Valged, kollased, punased, sinised, roosad kartulid. Vanad, värsked kartulid. Suured, väikesed kartulid. Koorem, vakk, 10 tonni kartuleid. Kartulid läksid kasvama, mädanema. Kartuleid (maha) panema, (üles) võtma. Kartulid on kuhjas, keldris. Sigadele söödetakse kartuleid. Kartulitest aeti piiritust. Toored kartulid. Kartuleid keetma, küpsetama, praadima. Kartulid keevad, küpsevad. Kooritud, koorega kartulid. Mundris kartulid 'koorega keedetud kartulid'. Muredad, jahused, vesised kartulid. Kartulist saab maitsvaid toite. Nina nagu kartul. Kartul on vaese leivajätk.
▷ Liitsõnad: pudru|kartul, sea|kartul, seemne|kartul, supi|kartul, sööda|kartul, söögi|kartul, talve|kartul, toidu|kartul, tööstuskartul; ahju|kartul, frii|kartul, keedu|kartul, krõbe|kartul, küpse|kartul, praekartul.

kasvu|pind [-pinna]

1. mingi kultuuri all olev pind, kasvupindala. Kartuli, nisu kasvupind suurenes, juurvilja kasvupind aga vähenes. Laiendati, suurendati taliviljade kasvupinda.
2. pinnas millegi kasvamiseks ja arenemiseks. Ojamõõl levib kõikjale, kus on ainult soodsat kasvupinda. | piltl. Niisugustele teooriakestele ei leidunud meil kasvupinda.

kinematograafia1› ‹s
filmikunst; filmide tootmine ja linastamine; sellega tegelev kultuuri-, tehnika- ja majandusala

klassikaline-se 5› ‹adj

1. antiikne, Vana-Kreeka ja Rooma kultuuri kuuluv, sellele omane; eelmise eeskujudest lähtuv. Klassikalised skulptuurid. Klassikalised keeled 'vanakreeka ja ladina keel'. Klassikalised värsimõõdud. Klassikaline maadlus 'maadlus, kus võtetes ei tohi kasutada jalgade abi, Kreeka-Rooma maadlus'. || ladina ja vanakreeka keele ning antiikse kultuuri uurimise v. õppimisega seostuv. Klassikaline filoloogia, filoloog. Klassikaline haridus. Klassikaline gümnaasium.
2. klassikasse kuuluv. Klassikaline muusika, kirjandus, kunst, luule, operett. Klassikaline tants 'tantsukunstis ajalooliselt kujunenud väljendusvahendite süsteem'. Klassikalised peotantsud, nagu valss, polka jt.
3. traditsiooniline, tavakohane. Klassikalise lõikega ülikond, mantel. Klassikaline füüsika. Klassikaline mehaanika. Klassikaline stiil sport traditsiooniline sõidustiil suusatamises. See on tüüpiline klassikalisi arusaamasid järgiv seisukoht.
4. tüüpiline, iseloomulik, muster-. See on klassikaline näide.
5. proportsioonidelt, sümmeetrialt antiigi ilunormidele vastav (kehakuju, näojoonte kohta). Klassikaline iludus. Klassikaline profiil. Tal on klassikalised näojooned.

koduloo|muuseum
mingi piirkonna loodust, majandust, kultuuri ja ajalugu tutvustav ja uuriv muuseum

kodu|lugu

1. algkooli õppeaine, mis annab algteadmisi lähema ümbruskonna loodus- ja ühiskonnanähtustest
2. kodukoha looduse, kultuuri, ajaloo ja majanduse üldülevaateline käsitlus

koha|muuseum
mingi piirkonna loodust, majandust, ajalugu, kultuuri ja rahva olmet tutvustav ja uuriv muuseum. Kohamuuseumid on eeskätt koduloomuuseumid ja linnamuuseumid.

kosmopolitism-i 21› ‹s
pol maailmakodaniku ideed esindav suundumus, mis peab rahvusi, rahvuskeelt ja -kultuuri väheoluliseks

kotedž-i 2› ‹s
väike linnalähedane (suve)maja (inglise kultuuri maades)

kultuurhappe|piim [-a]
piimhappebakterite kultuuri (5. täh.) abil hapendatud piim

kultuuri|ala

1. kultuuripiirkond
2. kultuuri (1. täh.) mingi ala. Kirjanduse, kunsti ja muude kultuurialade arendamine.

kultuuri|alane
kultuuri (1. täh.) alale kuuluv. Kultuurialane kirjandus. Riikidevaheline kultuurialane koostöö.

kultuuri|kandjas
kultuuri säilitaja ja levitaja. Keel on rahva kultuurikandjaid. Meie ajaarvamise alguses sai antiikmaailma kultuurikandjaks Rooma.

kultuuri|kiht
arheol inimese otsese tegevuse tagajärjel v. kaasmõjul tekkinud (materiaalse kultuuri jäänuseid sisaldav) pinnasekiht kinnismuististel. Paks, õhuke kultuurikiht. Linnuse, muistse asula kultuurikihi leiud. | piltl. Koolilõpetajate kultuurikiht on pahatihti õhuke.

kultuuriline-se 5› ‹adj
kultuuri alale kuuluv, kultuurialane, kultuuri-. Rahva kultuuriline silmaring. Inimeste kultuurilised vajadused. Kultuuriline meelelahutus, harrastus. Rahvaste kultuuriline koostöö.
▷ Liitsõnad: mitme|kultuuriline, rahvus|kultuuriline, üldkultuuriline.

kultuuri|lugu
mingi paikkonna, rahva vm. kultuuri (1. täh.) ajalugu. Lydia Koidula osa Eesti kultuuriloos. Õpilased uurisid kodukandi kultuurilugu. F. R. Kreutzwald läks meie kultuurilukku eelkõige „Kalevipoja” koostajana. Inimkonna kultuuriloo varane järk.

kultuuri|piirkond
teat. kultuuri levikuala. Suuremad kultuuripiirkonnad hõlmavad mitmeid rahvaid.

kultuuri|päevad pl
(mingi maa v. rahva kultuuri tutvustamiseks teisel maal). Eesti kultuuripäevad Armeenias. Maride kultuuripäevad Eestis.

kultuuri|sõbralik
kultuurist huvitunud, kultuuri soosiv

kultuuri|tegelane
kultuuri alal tegelev isik. Tuntud, silmapaistev, mitmekülgne, progressiivne kultuuritegelane.

kultuuri|töö
töö kultuuri (1. täh.) arendamiseks. Kultuuritööd tegema. Kultuuritööst osa võtma.

kultuuri|töötaja
kultuuri alal töötaja, hrl. kultuurharidustöö tegija. Kutseline, diplomeeritud kultuuritöötaja.

kultuuri|väärtus
kultuuri seisukohalt hinnaline, väärtuslik nähtus, teos vms. Kultuuriväärtusi looma. Kirjandus, kunst ja muud kultuuriväärtused. Tõlkija on teiste rahvaste kultuuriväärtuste vahendaja.

kultuur|kapital
Eesti riiklik fond, millest määratakse toetusi kultuuri- ja kunstitegelastele

kultuur|treeger-i, -it 2› ‹s
hlv (nende kohta, kes nagu oleksid vallutustega koos kõrgemat kultuuri levitanud). Ristiusu levitamise sildi all tungisid saksa kultuurtreegerid 13. saj. Baltimaadele.

kultuur|treegerlus-e 5› ‹s
kultuuri viimine teistele rahvastele; saksa feodaalide vallutusi õigustanud teooria

kuuevälja|süsteem
põll maaviljelussüsteem, mille puhul kogu külvipind on jagatud kuueks osaks, kusjuures iga osa läheb järjekorras erineva kultuuri alla

lapoloogia1› ‹s
keel lapi keele (ja kultuuri) uurimine

lokaliseerima42

1. millegi levikut teatava koha piiridesse sulgema. Epideemia suudeti lokaliseerida.
2. (asu)kohta kindlaks määrama. Heliallika asukohta oli raske lokaliseerida. *H. Laakmann lokaliseerib Soontagana Mihklisse ning Tõstamaa lääneossa. E. Tarvel.
3. info tarkvara vastava kultuuri keskkonnaga kohandama

mongolistika1› ‹s
mongoli keelte ja kultuuri uurimine

mono|kultuur
põll
1. ühe kultuuri pidev viljelemine samal kasvukohal. Monokultuurist loobumine.
2. selliselt kasvatatav kultuur v. kasutatav maa. *Teine põhjus on aga kindlasti kolmes monokultuuris, mida kolonialism [Tseilonil] arendas: tee, kookospalmid ja kautšuk. A. Kadak (tlk).

mono|kultuurne
üht kultuuri viljelev. Monokultuurse põllumajandusega riik.

muinas|põhja indekl
Skandinaavia keelte, kultuuri, usundi vms. muinasaega kuuluv. Muinaspõhja keel, saagad.

mulla|väsimus
põll madalama saagi andmises avalduv mulla nõrgenenud seisund, kui mingit kultuuri v. mingeid kultuure kasvatatakse mitu aastat samas kohas

muuseum-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
kultuuri- v. loodusväärtusi koguv, säilitav, eksponeeriv ning uuriv asutus. Muuseumi kogud, fondid, eksponaadid. Muuseumi saalid, hoidlad, restaureerimistöökojad. Briti Muuseum, Louvre, Ermitaaž jt. maailmakuulsad muuseumid. Turistid käivad palju muuseumides. Neid esemeid võib praegu näha ainult muuseumides. TÜ Klassikalise Muinasteaduse Muuseum. Kirjaniku sünnimajas on väike muuseum. Vanalinn on nagu suur muuseum.
▷ Liitsõnad: ajaloo|muuseum, arheoloogia|muuseum, etnograafia|muuseum, kirjandus|muuseum, koduloo|muuseum, kunsti|muuseum, linna|muuseum, loodus|muuseum, memoriaal|muuseum, mere|muuseum, muusika|muuseum, põllumajandus|muuseum, rahvus|muuseum, spordi|muuseum, sõja|muuseum, zooloogia|muuseum, tarbekunsti|muuseum, teatri|muuseum, tehnikamuuseum; korter|muuseum, maja|muuseum, talu|muuseum, vabaõhumuuseum.

muusika|kultuur
muusika kultuuri valdkonnana. Maailma, eesti rahvuslik muusikakultuur.

new age [njuu eidž] ‹-i 21› ‹s
traditsioonilise lääne kultuuri suhtes alternatiivne, hrl. spiritismi, müstikat, meditatsiooni jm. viljelev maailmavaade, kultuur ja elulaad; sellisele maailmavaatele ja kultuurile omane. Paljude arvates on new age uus usuline liikumine. New age'i muusika, plaadid, kirjandus.

obskurant-randi 21› ‹s
hariduse ja kultuuri vaenlane, pimedusejünger. *Peab see poiss teda mingiks pimedusejüngriks, mingiks obskurandiks, kes ei saa aru koolitarkuse tähtsusest! E. Maasik.

orientalistika1› ‹s
Idamaade keeli ja kultuuri uuriv teadusharu

pimeduse|jünger
piltl hariduse, kultuuri ja edumeelsuse vastane, obskurant. Kitsa silmaringiga pimedusejünger. Nii mõnedki keskaegsed kirikutegelased on teaduse vastu võideldes esinenud pimedusejüngritena. *Peab see poiss teda mingiks pimedusejüngriks, mingiks obskurandiks, kes ei saa aru koolitarkuse tähtsusest! E. Maasik.

rahva|kultuur
rahva pärimuslik ainelise ja vaimse kultuuri ning kommete kogum. Eesti, läti, soome, germaani, slaavi rahvakultuur. Feodalismiajastu rahvakultuur. Vana talupoeglik rahvakultuur. Rehielamu, rahvarõivad, jaanituli, uskumused jt. rahvakultuuri elemendid.

relativism-i 21› ‹s
filos tunnetusteoreetiline suund, mis rõhutab inimtunnetuse suhtelisust, tinglikkust ja subjektiivsust. Lingvistiline ehk keeleline relativism (seostab inimmõtlemise sisu keele iseärasustega). Kultuuriline relativism (eitab kultuuri arengut madalamalt kõrgemale ja taotleb kultuuri kirjeldamist ainult selle enese terminitega).

romaniseerima42
aj rooma kultuuri mõjualuseks tegema. Gallialased romaniseeriti.

romaniseeruma37
aj rooma kultuuri mõjualuseks saama. Osa illüüria hõime romaniseerus.

romanistika1› ‹s
keel romaani rahvaste keeli, kirjandust ja kultuuri käsitlev teadus, romaani filoloogia. Õpib romanistikat. Romanistika alal kaitstud magistritööd.

semitoloogia1› ‹s
semiidi rahvaste keeli, kultuuri ja ajalugu uuriv teadus

sinoloogia1› ‹s
hiina keelt ja kultuuri ning Hiina ajalugu uuriv teadus

skandinavistika1› ‹s
Skandinaavia maade ajalugu ning Skandinaavia keeli, kirjandust ja kultuuri väljaspool Skandinaaviat uuriv teaduste kogum

slavistika1› ‹s
slaavi keeli, kirjandust, rahvaluulet, ajalugu ja kultuuri käsitlev teadusala

suur|foorum
kultuuri, spordi vm. eluala laialt hõlmav kokkutulek. Olümpiamängud on ülemaailmne sportlaste suurfoorum.

teatri|kultuur
teater kultuuri valdkonnana. Euroopa teatrikultuur. Teatrikultuuri areng, tõus.

tempel2-pli, -plit 2› ‹s

1. mittekristlike ja -islami usundite pühamu (algselt eraldatud maa-ala, hiljem kultushoone). Vana-Egiptuse, Mesopotaamia, India, Hiina templid. Etruskide, kreeklaste, roomlaste, maiade, inkade templid. Budausuliste tempel. Karnaki, Luxori, Angkori templid. Amoni, Marduki, Zeusi, Apolloni tempel. Artemise tempel Ephesoses. Saalomon laskis Jeruusalemma ehitada Jahve templi. Kuldse Buddha tempel. Kaljusse raiutud, maa-alused templid. Templi siseruum, eesõu. Muistsete templite varemed. Tempel kui kosmose võrdkuju. || piltl inimkeha kui maine koda (hinge asupaigana). Keha on vaid vaimu tempel.
▷ Liitsõnad: antiik|tempel, astmik|tempel, kalju|tempel, koobas|tempel, sammastempel; päikese|tempel, tuletempel.
2. (hoonete kohta, kus paiknevad austusväärsed haridus-, kultuuri- vms. asutused). *Ei kõlba tal enam pahaks panna, et Miki oma suurte poriste jalgadega kunsti õilsas templis koduselt ja lugupidamatult ringi tatsab. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: haridus|tempel, kultuuri|tempel, kunsti|tempel, tarkuse|tempel, teadus(e)|tempel, tervisetempel.

tibetoloogia1› ‹s
Tiibeti riigi ajalugu ning tiibeti keelt, kultuuri ja pärimuslikku teadust uuriv orientalistika haru

tsivilisaator-i, -it 2› ‹s
tsiviliseerija, kultuuri levitaja

tsiviliseerima42
kultuuri levitama, kultuurseks tegema; tsivilisatsiooni looma. Tsiviliseeritud 'kultuuri omavad' rahvad ja metsrahvad. Tsiviliseeritud 'tsivilisatsiooni omav' maailm. Käitu tsiviliseeritud 'haritud, kultuurse' inimese moodi! *Kusagil üleval tulid raketid kõrvetades alla, et tsiviliseerida kaunilt surnud planeeti. L. Ariva (tlk).

tsiviliseeruma37
kultuuri, tsivilisatsiooni omandama, kultuuristuma. Veel tsiviliseerumata loodusrahvad. *Tahtmatult tekib mõte, et aborigeenil oli kord võimalus tsiviliseeruda, kuid ta ei kasutanud seda. V. Lään (tlk).

turkoloogia1› ‹s
turgi rahvaste keeli, ajalugu ja kultuuri uuriv teadus

underground [andegraund] ‹-i 21› ‹s
1960. aastail Lääne kultuuris kujunenud kultuuripoliitiline protestiliikumine; kasut. ka valitsevale kultuurile ja ühiskonnakorrale vastanduva kultuuri kohta

vahe|kultuur
põll aiand teise kultuuri vahel kasvatatav lühema kasvueaga kultuur, täiendkultuur. Redist võib kasvatada porgandi vahekultuurina. Köögivilju ja kartulit kasvatatakse viljapuuaias ka vahekultuurina.

vandaal-i 21› ‹s

1.pl.aj idagermaani hõimurühm. Vandaalide riik. Vandaalide rüüsteretked Rooma.
2. kultuuri- vm. varade hävitaja, lõhkuja. Vandaalid on surnuaial haudu rüüstanud.

vandaalitsema37
kultuuri- vm. varasid hävitama, lõhkuma. Protestivad noorukid vandaalitsesid tänavail.

vandalism-i 21› ‹s
kultuuri- vm. varade hävitamine, lõhkumine. Vandalism looduses. Kindlustusselts pakub kaitset vandalismi eest.

äige|kiht
biol med kerge tõmbega saadud õhuke kiht preparaadi, kultuuri valmistamiseks

ärkamis|aeg

1. unest virgumise aeg. Pere tavaline ärkamisaeg on kell kuus.
2. rahvusteadvuse ja -kultuuri tekke aeg, rahvusliku ärkamise aeg. Eesti ärkamisaeg oli 1860.–1880. aastatel. Ärkamisaja tegelased.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur