[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

afrikanistika ‹1› ‹s›
Aafrikat kompleksselt uuriv teadus, eriti Aafrika keelte ja kultuuri uurimine

ahhailane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›, ahhailased pl
aj Mükeene kultuuri loonud vanim kreeka hõim; (Homerosel:) kreeklased

amerikanist ‹-i 21› ‹s›

1. Põhja-Ameerika (eriti USA) kultuuri ja seal kõneldava inglise keele uurija. Anglistid ja amerikanistid.
2. indiaani keelte ja eskimo keele ning nende rahvaste kultuuri uurija

antiik|aeg
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna ja selle kultuuri ajastu. Antiikaja kultuur.

anti|viirus

1. med farm mikroobide kultuuri filtraat, mis takistab nende paljunemist
2. info viirustõrjeprogramm. Uue põlvkonna antiviirus. Antiviirust installima, alla laadima, uuendama.

arabiseeruma ‹37›
araabialikuks muutuma, araabia keelt, kultuuri ja elulaadi omandama

assürioloogia ‹1› ‹s›
aj keel Mesopotaamia, Ees-Aasia ja Iraani muistsete kiilkirja kasutanud rahvaste keelt, ajalugu ja kultuuri uuriv teadus

baas ‹-i 21› ‹s›

1. alus, põhi, millel miski rajaneb v. millest miski lähtub; millegi aluseks olevad materiaalsed väärtused v. tingimused. Kindel, soliidne, sotsiaalne baas. Majandi, uurimisasutuse materiaal-tehniline baas. Eesti kirjakeele baasiks sai Põhja-Eesti keskmurre. Filmide loomine eeldab vastavat ainelist ja tehnilist baasi.
▷ Liitsõnad: lähte|baas, püügi|baas, sööda|baas, tegevus|baas, tooraine|baas, tootmis|baas, trüki|baas, uurimisbaas.
2. varustav ning teenindav keskus (koos vastavate ladude, rajatiste, töökodade, transpordivahenditega jne.); mingit kultuuri-, haridus-, spordi- jne. ala teenindav asutus. Kauplus tellis baasist uut kaupa. Antarktikasse rajati uurimistööks vajalikud baasid. Alpinistid pöördusid baasi tagasi. || sõjaväeline tugiala, sõjaväebaas. Ameerika baaside võrk. Välismaiste baaside likvideerimine.
▷ Liitsõnad: auto|baas, autoremondi|baas, hulgi(müügi)|baas, katse|baas, kauba|baas, nafta|baas, remondi|baas, tootmis|baas, uurimisbaas; katse|baas, puhke|baas, raamatu|baas, ratsa|baas, spordi|baas, suusa|baas, sõude|baas, turismi|baas, õppebaas; lennuväe|baas, mereväe|baas, raketi|baas, sõjaväebaas.
3. ehit samba, piilari v. pilastri alumine osa, mis kannab samba surve üle suuremale rõhtpinnale
4. geogr maastikul suure täpsusega mõõdetud sirgjoonelõik, mis on aluseks geodeetilistel töödel
5. kirj kahesilbiline eeltakt värsirea algul

baltistika ‹1› ‹s›
balti rahvaste keeli, kirjandust, rahvaluulet, ajalugu ja kultuuri käsitlev teadusala

dekadentlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
dekadentsile, dekadentidele omane; mandunud, languslik (hrl. kultuuri kohta). Dekadentlik luule, kirjandus, kunst, kultuur.

dekadents ‹-i 21› ‹s›
(kultuuri) allakäik, langus, mandumine; kirj kunst 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kultuuri (eriti kirjanduse) individualistlik-estetistlikele suundadele iseloomulik pessimistlik ning nihilistlik üldhoiak. Prantsuse dekadents. Dekadentsi ilmingud eesti kirjanduses.

egüptoloogia ‹1› ‹s›
aj Vana-Egiptuse ajalugu ja kultuuri uuriv teadus

estofiil ‹-i 21› ‹s›
eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik, eestisõbralik muulane || aj eestisõbralik baltisakslane 19. saj. algupoolel

etno|futurism
tulevikule orienteeritud suundumus kultuuris, mis taotleb rahvapärimuse ja moodsa kultuuri ühendamist

etnograafia ‹1› ‹s›
ühe rahva kultuuri kirjeldav ja uuriv teadus, rahvateadus; (Ida-Euroopa maades:) etnoloogia

etno|tsentrism
rahva- v. rahvusekesksus, maailma nägemine ja hindamine ühe kindla kultuuri seisukohalt

fennofiil ‹-i 21› ‹s›
soome keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik, soomesõbralik muulane || aj soome rahvusliku kultuuri arendamise eest võitleja (18. saj.)

fennomaania ‹1› ‹s›

1. kõige soomepärase eelistamine
2. aj soome keele ja rahvusliku kultuuri eest võidelnud liikumine Soomes 19. saj.

fennougristika ‹1› ‹s›
soome-ugri rahvaste keeli ja kultuuri uuriv teadusharu; (kitsamas tähenduses:) soome-ugri keeleteadus

futurism ‹-i 21› ‹s›
kunst kirj mineviku ja ka oma kaasaja kultuuri saavutusi ja stiile eitanud ning uut tulevikukunsti luua püüdnud suund 20. saj. alguses

germanistika ‹1› ‹s›
keel germaani rahvaste keeli, kirjandust ja kultuuri, kitsamalt saksa keelt ja kirjandust käsitlev teadus, germaani filoloogia. Õpib germanistikat. Germanistika alal kaitstud väitekirjad.

hellenism ‹-i 21› ‹s›

1. aj antiikaja ajaloo- ja kultuuriperiood (umbes 330–30 e. Kr.), mida iseloomustab Kreeka ja Idamaade majanduse, ühiskonnakorra ja kultuuri põimumine
2. keel kreekapärane keelend

hellenist ‹-i 21› ‹s›

1. aj hellenismiajastu, hellenistliku kultuuri esindaja v. tundja
2. keel vanakreeka filoloogia tundja

hungaristika ‹1› ‹s›
ungari filoloogia, ungari keele, kirjanduse ja kultuuri uurimine

indoloogia ‹1› ‹s›
India keeli, kirjandust ja kultuuri ajalugu ja nüüdisprobleeme uuriv teadusharu

info|teenindus
erialase teadus-, kultuuri-, tehnika- ja majandusteabe levitamine info tarbijale, teabeteenistus. Sotsiaalameti, raamatukogu, riigiasutuste infoteenindus. Elektrooniline infoteenindus.

istandik ‹-diku, -dikku 30› ‹s›

1. maatükk mingi kultuuri istikutega; istutatud noor mets
▷ Liitsõnad: kapsa|istandik, kurgi|istandik, lille|istandik, maasika|istandik, tomati|istandik, tulbi|istandik, viljapuu|istandik, õunapuuistandik; kaitse|istandik, kuuse|istandik, männi|istandik, pärna|istandik, vahtraistandik.
2. istandus

istandus ‹-e 5› ‹s›

1. mingit (hrl. troopilist v. subtroopilist) kultuuri kasvatav suurmajand; selle kultuuri all olev maa-ala. Istanduses kasvatati tubakat ja riisi. Kautšukipuid kasvatatakse spetsiaalsetes istandustes. Suur osa Indoneesia istandustest kuulub väliskapitalile.
▷ Liitsõnad: kakao|istandus, kautšuki|istandus, kohvi|istandus, kookospalmi|istandus, puuvilla|istandus, riisi|istandus, suhkruroo|istandus, tee|istandus, tsitrus|istandus, tubaka|istandus, viinamarja|istandus, õlipalmiistandus.
2. istandik

kartul ‹-i, -it 2› ‹s›

1. mugultaimede hulka kuuluv üheaastane põllukultuur (Solanum tuberosum). Kartulit, kartuleid kasvatama. Kartuleid muldama, äestama, rohima. Siin kasvab hiline, varane kartul. Kartul õitseb, annab head saaki. || selle kultuuri all olev maa-ala. Kitkus lehmadele kartulist rohtu. Loomad, sead on kartulis. Perenaine õiendas kartuli ja kapsaaia vahet.
2. eelmise mugul (ka toiduna). Valged, kollased, punased, sinised, roosad kartulid. Vanad, värsked kartulid. Suured, väikesed kartulid. Koorem, vakk, 10 tonni kartuleid. Kartulid läksid kasvama, mädanema. Kartuleid (maha) panema, (üles) võtma. Kartulid on kuhjas, keldris. Sigadele söödetakse kartuleid. Kartulitest aeti piiritust. Toored kartulid. Kartuleid keetma, küpsetama, praadima. Kartulid keevad, küpsevad. Kooritud, koorega kartulid. Mundris kartulid 'koorega keedetud kartulid'. Muredad, jahused, vesised kartulid. Kartulist saab maitsvaid toite. Nina nagu kartul. Kartul on vaese leivajätk.
▷ Liitsõnad: pudru|kartul, sea|kartul, seemne|kartul, supi|kartul, sööda|kartul, söögi|kartul, talve|kartul, toidu|kartul, tööstuskartul; ahju|kartul, frii|kartul, keedu|kartul, krõbe|kartul, küpse|kartul, praekartul.

kasvu|pind [-pinna]

1. mingi kultuuri all olev pind, kasvupindala. Kartuli, nisu kasvupind suurenes, juurvilja kasvupind aga vähenes. Laiendati, suurendati taliviljade kasvupinda.
2. pinnas millegi kasvamiseks ja arenemiseks. Ojamõõl levib kõikjale, kus on ainult soodsat kasvupinda. | piltl. Niisugustele teooriakestele ei leidunud meil kasvupinda.

kinematograafia ‹1› ‹s›
filmikunst; filmide tootmine ja linastamine; sellega tegelev kultuuri-, tehnika- ja majandusala

klassikaline ‹-se 5› ‹adj›

1. antiikne, Vana-Kreeka ja Rooma kultuuri kuuluv, sellele omane; eelmise eeskujudest lähtuv. Klassikalised skulptuurid. Klassikalised keeled 'vanakreeka ja ladina keel'. Klassikalised värsimõõdud. Klassikaline maadlus 'maadlus, kus võtetes ei tohi kasutada jalgade abi, Kreeka-Rooma maadlus'. || ladina ja vanakreeka keele ning antiikse kultuuri uurimise v. õppimisega seostuv. Klassikaline filoloogia, filoloog. Klassikaline haridus. Klassikaline gümnaasium.
2. klassikasse kuuluv. Klassikaline muusika, kirjandus, kunst, luule, operett. Klassikaline tants 'tantsukunstis ajalooliselt kujunenud väljendusvahendite süsteem'. Klassikalised peotantsud, nagu valss, polka jt.
3. traditsiooniline, tavakohane. Klassikalise lõikega ülikond, mantel. Klassikaline füüsika. Klassikaline mehaanika. Klassikaline stiil sport traditsiooniline sõidustiil suusatamises. See on tüüpiline klassikalisi arusaamasid järgiv seisukoht.
4. tüüpiline, iseloomulik, muster-. See on klassikaline näide.
5. proportsioonidelt, sümmeetrialt antiigi ilunormidele vastav (kehakuju, näojoonte kohta). Klassikaline iludus. Klassikaline profiil. Tal on klassikalised näojooned.

koduloo|muuseum
mingi piirkonna loodust, majandust, kultuuri ja ajalugu tutvustav ja uuriv muuseum

kodu|lugu

1. algkooli õppeaine, mis annab algteadmisi lähema ümbruskonna loodus- ja ühiskonnanähtustest
2. kodukoha looduse, kultuuri, ajaloo ja majanduse üldülevaateline käsitlus

koha|muuseum
mingi piirkonna loodust, majandust, ajalugu, kultuuri ja rahva olmet tutvustav ja uuriv muuseum. Kohamuuseumid on eeskätt koduloomuuseumid ja linnamuuseumid.

kosmopolitism ‹-i 21› ‹s›
pol maailmakodaniku ideed esindav suundumus, mis peab rahvusi, rahvuskeelt ja -kultuuri väheoluliseks

kotedž ‹-i 2› ‹s›
väike linnalähedane (suve)maja (inglise kultuuri maades)

kultuurhappe|piim [-a]
piimhappebakterite kultuuri (5. täh.) abil hapendatud piim

kultuuri|ala

1. kultuuripiirkond
2. kultuuri (1. täh.) mingi ala. Kirjanduse, kunsti ja muude kultuurialade arendamine.

kultuuri|alane
kultuuri (1. täh.) alale kuuluv. Kultuurialane kirjandus. Riikidevaheline kultuurialane koostöö.

kultuuri|kandja ‹s›
kultuuri säilitaja ja levitaja. Keel on rahva kultuurikandjaid. Meie ajaarvamise alguses sai antiikmaailma kultuurikandjaks Rooma.

kultuuri|kiht
arheol inimese otsese tegevuse tagajärjel v. kaasmõjul tekkinud (materiaalse kultuuri jäänuseid sisaldav) pinnasekiht kinnismuististel. Paks, õhuke kultuurikiht. Linnuse, muistse asula kultuurikihi leiud. | piltl. Koolilõpetajate kultuurikiht on pahatihti õhuke.

kultuuriline ‹-se 5› ‹adj›
kultuuri alale kuuluv, kultuurialane, kultuuri-. Rahva kultuuriline silmaring. Inimeste kultuurilised vajadused. Kultuuriline meelelahutus, harrastus. Rahvaste kultuuriline koostöö.
▷ Liitsõnad: mitme|kultuuriline, rahvus|kultuuriline, üldkultuuriline.

kultuuri|lugu
mingi paikkonna, rahva vm. kultuuri (1. täh.) ajalugu. Lydia Koidula osa Eesti kultuuriloos. Õpilased uurisid kodukandi kultuurilugu. F. R. Kreutzwald läks meie kultuurilukku eelkõige „Kalevipoja” koostajana. Inimkonna kultuuriloo varane järk.

kultuuri|piirkond
teat. kultuuri levikuala. Suuremad kultuuripiirkonnad hõlmavad mitmeid rahvaid.

kultuuri|päevad pl
(mingi maa v. rahva kultuuri tutvustamiseks teisel maal). Eesti kultuuripäevad Armeenias. Maride kultuuripäevad Eestis.

kultuuri|sõbralik
kultuurist huvitunud, kultuuri soosiv

kultuuri|tegelane
kultuuri alal tegelev isik. Tuntud, silmapaistev, mitmekülgne, progressiivne kultuuritegelane.

kultuuri|töö
töö kultuuri (1. täh.) arendamiseks. Kultuuritööd tegema. Kultuuritööst osa võtma.

kultuuri|töötaja
kultuuri alal töötaja, hrl. kultuurharidustöö tegija. Kutseline, diplomeeritud kultuuritöötaja.