[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kukutama ‹37›

1. (tahtlikult) kukkuda laskma; kukkuma panema. Kukutas kastikaane mürtsuga kinni. Poiss kukutas tüdrukule okstelt lund, veepiisku krae vahele, kaela. Kukutasin kivikesi sulps ja sulps vette. Kukutas puusületäie pliidi ette põrandale. Õnnetuna kukutas neiu end rõdult alla, kaljult vette. Laps kukutas mündi hoiukarpi. Orav kukutab männi otsast käbisid alla. Ekskavaator kukutas kopatäie autokasti. Röövik kukutas end lehelt rohu sisse. Kajakas kukutab end noolena saagile. Jalgu jäänud pink kukutas lapse kõhuli, käpuli, ninali. *.. õueväravas lehti / kukutab haab. L. Promet. | piltl. *Ei kukuta nupumeest pisike patuke, / küll aga lolli ja loidu. H. Talvik.
2. võimult, valitsemast kõrvaldama. Keiser, tsaar kukutati troonilt. 1951. a. kukutati Egiptuses monarhia. Opositsioon üritas mitu korda valitsust kukutada.

läbi kukutama
mittevastavaks, kõlbmatuks, vastuvõetamatuks tunnistama. Professor ei olevat kedagi eksamil läbi kukutanud. Ettepanek kukutati hääletamisel läbi. Tema kandidatuur kukutati valimistel läbi. Kriitika kukutas teose läbi.