[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

allegooria ‹1› ‹s›
abstraktse mõiste piltlik, tihti personifitseeritud kujutamine, ka sellele ülesehitatud kirjanduspala, maal vm.; mõistupilt, mõistukuju. Näidendis „Kuningal on külm” kasutab Tammsaare allegooriat. Valm, moralitee, vanasõna, mõistatus põhineb allegoorial.

dokumentalistika ‹1› ‹s›

1. dokumentaariumide, eriti dokumentaalfilmide loomine, tõsielu kujutamine. Dokumentalistika filmikunstis.
▷ Liitsõnad: filmi|dokumentalistika, teledokumentalistika.
2. õpetus dokumentide koostamisest, töötlemisest, säilitamisest, paljundamisest jne.

grotesk ‹-i 21› ‹s›

1. kirj kunst inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne.; selles laadis teos. Leidlik, tabav grotesk. Groteski kalduv lavastus. Selles portreebüstis on tublisti groteski. *Kentsakad lood, mis juhtuvad vaikses puhkekodus „Valge šampinjon”, on teritatud groteskini. H. Lumet.
2. kunst mitmesugustest looma-, taime- jm. motiividest kujundatud fantastiline ornament
3. trük groteskkiri

kartograafiline ‹-se 5› ‹adj›
kartograafia alale kuuluv, kartograafiaga seostuv. Kartograafiline uurimus, teos, töö. Kartograafiline projektsioon 'maakera pinna kujutamine tasandil'.

kubism ‹-i 21› ‹s›
kunst 20. saj. alguse kunstivool, millele on iseloomulik objektide kujutamine geomeetrilistest põhivormidest koosnevatena. P. Picasso on kubismi rajajaid.

kujutus1 ‹-e 5› ‹s›

1. kujutamine. Külaelu realistlik kujutus näidendis, maalis. Lavastuse suurim kordaminek on Maurus A. Eskola kujutuses.
▷ Liitsõnad: elu|kujutus, karakteri|kujutus, olustikukujutus.
2. kujutis. *See noor mees sai kolm kuldmedalit iseenda kujutusega. Ü. Tuulik.
3. van kujutlus, ettekujutus. *Haiglaste närvide kujutus, muud midagi. Jak. Liiv. *Teie kõige imetlusväärsemad raidkujud annavad vaid kahvatu kujutuse nende [= Atlantise elanike] kõnnaku ilust. H. Rajandi (tlk).

küla|realism
kirj külaelu tõepärane, kuid teat. määral idülliline kujutamine

olu|kujutus
olude kujutamine. Teose olukujutuse konkreetsus, pinnalisus.

olustiku|draama
kirj draama, milles on esiplaanil olustiku kujutamine; ant. karakterdraama

olustiku|jutustus
kirj jutustus, milles on esiplaanil olustiku kujutamine

olustiku|realism
kirj
1. olustiku tõepärane, realistlik kujutamine
2. piirdumine välise olustiku kopeerimisega, sotsiaalsete ja psühholoogiliste probleemide kõrvalejätmine

olustiku|romaan
kirj romaan, milles on esiplaanil olustiku kujutamine; ant. karakterromaan

perspektiiv ‹-i 21› ‹s›

1. ruumilise eseme kujutamine hrl. tasandil nii, et säilib mulje ruumilisusest, ruumivaade. Perspektiivi seadused. Õiges perspektiivis joonistatud vaade. || mat tsentraalprojektsioonis tehtud kujutis
▷ Liitsõnad: joon|perspektiiv, värvi|perspektiiv, õhuperspektiiv.
2. vaade kaugusse, kauguspilt, kaugvaade. Meie ees avanes perspektiiv uute kõrghoonetega. Perspektiivis jooksevad raudteerööpad kokku. *Ja väljudes imeväärne avarus ees, – kuus-seitse kilomeetrit perspektiivi.. F. Tuglas.
3. (tuleviku)väljavaade. Edasise arengu perspektiivid. Tuleviku avarad, suurejoonelised perspektiivid. Noorte ees avanev(ad) perspektiiv(id). Ülevaade looduskaitseala hetkeseisust ja perspektiividest. Juttu oli rahvaluule kogumise perspektiividest. Perspektiivi näen ma ühiste püüdluste liitmises. Aids avab sünge perspektiivi inimkonna ees. Perspektiiv sõita Pariisi oli muidugi meelitav. Kalakasvatusel on perspektiivi. Meie perspektiivid siin on võrdlemisi viletsad. Treener ütles, et poisil on perspektiivi. Matil ei ole sellel alal suuremat, erilist perspektiivi. Perspektiivis on ühisfirma loomine. Leping kirjastusega on mul kaugemas, lähemas perspektiivis. *Kõntsakorraga kaetud hindu ainus perspektiiv on reinkarnatsioon.. L. Normet.
▷ Liitsõnad: arengu|perspektiiv, tulevikuperspektiiv.
4. piltl vaatekoht, vaatepunkt. Vanglast vabanenuna vaatab ta kõigele hoopis uuest perspektiivist. *Teiega vesteldes hakkan härra Uukkivi nägema hoopis uuest perspektiivist. M. Sillaots.
▷ Liitsõnad: konnaperspektiiv.

pornograafia ‹1› ‹s›
vaataja v. lugeja seksuaalset erutust taotlev seksuaalvahekorra ja sellega seonduva kujutamine sõnas ja pildis; niisuguse eesmärgi ja sisuga film, foto, raamat vm.

purism ‹-i 21› ‹s›
puhtusetaotlus. a. keel võõrsõnade, aga ka muude keeleliste võõrapärasuste tõrjumine, nende asendamine omakeelsete vahenditega b. kunst 19. saj. avaldunud taotlus vabastada keskaegsed ehitised hilisematest lisanditest c. kunst eeskätt ehitus- ja tarbekunstis avaldunud 1920. aastate kunstisuund, millele on iseloomulik muinasajastu standardesemete mõistuspäraselt selge kujutamine

skematism ‹-i 21› ‹s›
skemaatiline käsitlusviis, lihtsustatud kujutamine, lihtsustus. Tolle aja kunstis domineeris skematism.

veduut ‹-duudi 21› ‹s›
kunst maastiku- v. linnavaate tõetruu ja perspektiivilt õige kujutamine, vaatemaal