[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kujundama ‹37›

1. (olemasolevale) kuju, vormi v. ilmet andma, vormima. Iseloomu, maailmavaadet, käitusmisviisi, harjumusi kujundama. Aastad kujundavad inimest. Ajastu kujundas noorukites palju ühiseid jooni. Elu on häbelikust noorukist kujundanud energilise mehe. Kunst kujundab maitset. Tuul kujundab maapinna reljeefi. Lähematel päevadel kujundab Baltimaadel ilma tsükloni lääneserv. Vana loss kujundati kunstigaleriiks. *Kuivades tõmbusid ta küpse nisu värvi juuksed käharaisse, mida polnud kujundanud ei lokitangid ega elektrilokiaparaat. O. Tooming. || kunstipärast kuju andma. Maitsekalt kujundatud raamat, tiitelleht. Kaunilt kujundatud õllekann, vaateaken. Mööbel on kujundatud ampiirstiilis, rahvuslikus laadis. Etenduse lavapildid, dekoratsioonid kujundas L. Roos. Sissesõidutee võiks kujundada alleena.
2. looma, tekitama, moodustama. Õhukestel muldadel kujundab puu endale pindmise juurestiku. Tihe lehestik kujundas nagu katuse nende pea kohale. Kaevamismullast kujundati tiiki saar. Tantsupaarid kujundasid murule vöökirja. *Tartust .. püüti kujundada midagi boheemkonna keskuse taolist. R. Parve.

välja kujundama
välja arendama. Tal on kindlalt väljakujundatud stiil, maitse. Katseloomadel kujundati välja vajalik tingitud refleks.

ümber kujundama
teistsuguseks muutma, teiseks tegema. Loodust, ühiskonda, maailma, inimest ümber kujundama. Mälu kipub olnud sündmusi ümber kujundama. Kirjanik on jutustuse novelliks ümber kujundanud. Mandrijää kujundas ümber enda all olevat maapinda.