[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 366 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

alg|kuju

1. esialgne kuju, lähtekuju, lähtevorm. Ladina kirja algkuju oli nurgelistest majusklitest koosnev kapitaalkiri. Loss püüti restaureerida võimalikult algkujul. Kamina algkujuks oli lahtine tulekolle.
2. kirjandus- v. kunstiteose tegelase eeskujuks olnud inimene, prototüüp. Oskar Lutsu „Kevade” algkujud. *.. ning kogusin lugusid vanast Pearust. Tõelisest Pearust – „Tõe ja õiguse” Pearu algkujust. I. Sikemäe.

alg|vorm
(esi)algne vorm v. kuju, lähtevorm

aneroid|karp [-karbi]
tehn õhutühi karbike, mille kuju muutub välisrõhust olenevalt

antropomorfiseerima42
inimese kuju ja omadusi omistama, inimestama

arlekiin-i 21› ‹s
teater lihtsameelne, hrl. kirjus kuues koomiline kuju itaalia commedia dell'arte's; koomik, naljahammas

autobuss-i 21› ‹s
buss (pikem kuju eeskätt ametlikumas keelepruugis). Autobusside kasutamise eeskirjad. *.. inimesed sagisid kassaluukide ees, kiirustasid autobussidele. T. Vint.

avataara6› ‹s
(hinduismis:) jumaluse kehastus mõneks maiseks olendiks, jumaluse maine kuju. Višnu tuntuimad avataarad on Krišna ja Rama . Sai Babat austatakse Indias kui avataarat.

brrinterj
külmavärinat, vastikustunnet väljendav hüüatus (harilikum kuju prr). *Brr! See ajas kananaha ihule. R. Roht.

deformatsioon-i 21› ‹s
kuju või ruumala muutus. a. füüs tehn. Elastne, plastne deformatsioon. b. biol med haiguslik moondumine, väärmoodustis vms. Lülisamba, puusaliigese, pöia deformatsioon. Liigesepõletikust põhjustatud deformatsioonid. Õunapuu tüve deformatsioon. c. (muid kasutusi). Sõna foneetiline deformatsioon. Maailmapildi deformatsioon.

deformeerima42
millegi kuju v. ruumala muutma; moonutama. Korsett deformeerib rindkeret. Deformeeritud vormidega skulptuurid. Tegelikkust deformeeriv foto.

digitaliseerima42
andmetele numbrilist kuju andma, digitaalseks muutma, digiteerima. Loengut, laborimärkmeid, rahvajutte, tekstikorpust digitaliseerima. Digitaliseeris rahvaloenduse andmed.

ebajumala|kuju
ebajumalat (1. täh.) kujutav skulptuur v. nikerdis

eba|korrapärasus
Ehituse, paigutuse, mustri, kuju ebakorrapärasus.

eba|määrane-se 4› ‹adj

1. ilma kindlate piirjoonteta v. piirideta, ilma kindla kujuta. Ebamäärane kogu, kuju. Udu moonutab kõik esemed ebamääraseks. Silme ees tantsisklesid ebamäärased mustad täpid.
2. ebaselge, raskesti määratletav v. tabatav. Tegi peaga, käega ebamäärase liigutuse, viipe. Mehe ilme oli ebamäärane, mittemidagiütlev. Kauge ebamäärane tulevik. Ebamäärane aimus, kahtlus, kujutlus, lootus, tunne. Ebamäärased andmed, kuuldused, teated. Esimene mulje linnast jäi ebamäärane. Ta eluplaanid on esialgu ebamäärased. Ebamäärane seletus, vastus. Haiguse alguses on sümptomid ebamäärased. Ebamäärast värvi pluus. Tuhm ebamäärane valgus. Ebamäärane häälitsus, heli. Ebamäärase vanusega, ebamäärastes aastates mees.

eba|normaalne

1. normist kõrvalekalduv, ebaharilik. Ebanormaalne kuju, suurus, ehitus, talitlus. Ebanormaalne reageering, käitumine. Ebanormaalsed suhted. *.. milleks korraga selline ebanormaalne lahkus? R. Tiitus. || normaalsest halvem; selline, nagu ei tohi olla. Ebanormaalsed elu-, töötingimused. Pean kujunenud olukorda täiesti ebanormaalseks.
2. psüühiliselt haige. Ei maksa temast välja teha: poiss on pisut ebanormaalne.

ees|kuju
isik, nähtus, toimimisviis, ese vm., mida jäljendatakse, mille järgi käiakse v. mille järgi tuleks käia. Elav, isiklik eeskuju. Halb, hoiatav eeskuju. Mehisuse, vapruse eeskuju. Vanemate eeskuju lastele. Annab, näitab kellelegi head eeskuju. Keda võtta eeskujuks? Võtke Paulist eeskuju! Seadis, tõi õde vennale eeskujuks. Vanem vend oli talle õppimises eeskujuks. Tegi seda teiste eeskujul. Kellegi eeskuju järgima, kellegi eeskujule järgnema. Mõjutab neid oma eeskujuga. Esimesed eesti keele grammatikad toetuvad võõramaistele eeskujudele. Möödunud suve eeskujul korraldatakse ka tänavu õpilaste puhkelaagrid. Ehitas purjeka mujal nähtud eeskujude järgi.

elastsus-e 5 või -e 4› ‹s
ka füüs kehade omadus taastada väliste jõudude mõju lakkamisel oma esialgne kuju v. ruumala; vetruvus. Kiudainete, metalli, puidu elastsus. Kontrolliti vedrude elastsust. Vanemaealistel veresoonte elastsus väheneb. || piltl paindlikkus. *Kuhu on jäänud teie vaimne elastsus? H. Vuolijoki.

elegantne-se 2› ‹adj
peen, maitsekas, stiilne; väliselt lihvitud. Elegantne daam, kavaler. Elegantne riietus, käitumine, maneer. Ta stiil, sõnastus, väljenduslaad on eriliselt elegantne. Elegantne essee. Eseme elegantne kuju, vorm. Elegantsed skulptuurid. Kõige elegantsem tantsupaar. Kõrgejalgne elegantne hurt. Chopini elegantsed etüüdid. Maleülesande elegantne lahendus.

elund-i 2› ‹s
biol kindla asendi, kuju, ehituse ja ülesandega osa organismist, organ. Süda on pidevalt töötav elund. Taime generatiivsed ja vegetatiivsed elundid.
▷ Liitsõnad: eritus|elund, haaramis|elund, haistmis|elund, hingamis|elund, kompimis|elund, kuulmis|elund, liikumis|elund, maitsmis|elund, meele|elund, nägemis|elund, paaris|elund, seede|elund, sise|elund, sugu|elund, tasakaalu|elund, tehis|elund, vereloome|elund, vereringe|elund, õõneselund.

elu|suurune
(inimese) loomulikule suurusele vastav. Elusuurune portree, kuju. *.. plastiliiniplaat on liiga suur. Nii suur, et sellest võiks elusuuruse kassi voolida! H. Pukk.

episoodiline-se 5› ‹adj
episoodina esinev; juhuslik. Episoodiline nähtus. Ants Velt on „Mahtra sõjas” episoodiline kuju. Näitlejal on lavastuses täita episoodiline osa.

eri|kuju
eriline, spetsiaalne kuju v. vorm, teisend. Erikuju andmine vormpressimise abil. Nime, keele, kirja erikuju.

esinemis|vorm
vorm, kuju, milles miski esineb. Mateeria esinemisvormid. Lisaväärtuse mitmesugused esinemisvormid.

fassong-i 21› ‹s
tegumood, (rõiva-, kinga- jne.) lõige. Uus, moodne, ilus fassong. Kas õmmelda selle fassongi järgi? *„Kes teil mantli fassongi aitas valida?” küsis professoriproua. E. Rängel. || kuju, vorm. Kübar on fassongist väljas. Heast nahast jalats püsib kaua fassongis. Peab püüdma ennast fassongis hoida. *.. seljas lai seelik, millel pole enam värvi ega fassongi. R. Roht.

figuur-i 21› ‹s

1. kuju. a. keha-, väliskuju. Sale, täidlane, proportsionaalne, kadestusväärne figuur. Tal on täiuslik figuur. Kleidi tegumood valitakse vastavalt figuurile. Sööb vähe ja võimleb, et figuuri (vormis) hoida. Silm suutis vaevu eraldada hämaruses lähenevaid figuure. b. selle kujutis kunstis. Elusuuruses figuur. Šamotist figuuride rühm. Nii taust kui figuurid on hoolikalt läbi maalitud. *Tunni aja pärast .. oli tal [= kunstnikul] viis figuuri valmis, kuid ilma nägudeta. M. Hange (tlk). c. isik, tegelane. Poliitiline figuur. Ta on omamoodi traagiline figuur. *.. too jässakas noormees on tõusnud küberneetikas tähelepandavaks figuuriks. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: inim|figuur, linnu|figuur, loomafiguur; metall|figuur, puit|figuur, savifiguur; kaksik|figuur, täis|figuur, üksikfiguur.
2. kujund. a. Mänguklotsidest saab koostada mitmesuguseid figuure. *Uuemates voormängudes liigub mängijate rong keerulisemates figuurides, näiteks 8-kujuliselt. R. Mirov. b. van mat. Geomeetriline, stereomeetriline figuur. c. kirj. Ta luules on oskuslikult kasutatud poeetilisi figuure. d. muus. Harmoonilised, meloodilised, rütmilised figuurid. Džässmuusika rütmis on huvitavaid figuure.
▷ Liitsõnad: harmoonia|figuur, meloodia|figuur, rütmifiguur; lause|figuur, stiilifiguur.
3. väike terviklik liikumisosa (hrl. tantsus, iluuisutamises). Kadrilli, tango figuurid. Pärast kohustuslike figuuride sooritamist oli kolmel iluuisutajal võrdne punktiseis. *Lefort kisendas: „Esimene figuur! Daamid astuvad ette ja taganevad, kavalerid keerutavad daame!” F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: liikumis|figuur, tantsufiguur.
4. loog. Süllogismi figuurid 'süllogismivormid, mis erinevad üksteisest keskmõiste asendi poolest'.

fiks|idee
kinnisidee, kinnismõte. *Poisikesena Peterburi tänavatel nähtud sõjaväemundrite kirevus jäi talle visalt pähe, võttis seal otse fiksidee kuju ning püsis kindlalt edasi ka Odessas .. V. Gross.

fontfondi 21› ‹s
info kindla kuju ja nimega kirjamärkide komplekt, kirjagarnituur. Millist fonti sa eelistad? Kõige sobivam font sellele lõigule on 10-punktine Arial kursiivis. Pealkirja võiks kirjutada suurema fondiga.

frees-i 21› ‹s
tehn
1. paljuhambaline pöörlev lõikeriist metalli, puidu, plastmassi vm. töötlemiseks
▷ Liitsõnad: ketas|frees, kopeer|frees, kuju|frees, külg|frees, laup|frees, nurk|frees, ots|frees, saag|frees, silinder|frees, sõrm|frees, tigufrees.
2. freesidega (1. täh.) masin (mulla kobestamiseks, turba tootmiseks jne.), freesmasin
▷ Liitsõnad: metsa|frees, mulla|frees, soo|frees, turbafrees.

frenoloogia1› ‹s
antr õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi

geodeesia1› ‹s
teadus Maa kuju ja suuruse määramisest, maa-alade mõõtmisest ning kaardistamisest

graafika1› ‹s

1. kunst trük joonistus-, kirja- ja joonestuskunst, kitsamas mõttes joonistuse ja selle paljundustehnikate kogumõiste; graafilised teosed. Maalikunst ja graafika. Õpib, harrastab graafikat, tegeleb graafikaga. Graafika eksperimentaalateljee. Näituselt jäi eriti meelde E. Viiralti graafika.
▷ Liitsõnad: estamp|graafika, pisi|graafika, plakati|graafika, raamatu|graafika, tarbe|graafika, trüki|graafika, vabagraafika.
2. keel teatav kirjatähtede kuju. Ladina graafikaga keeled.

gravimeetria1› ‹s
füüs geol geofüüsika haru, mis uurib Maa raskusvälja ning selle seost Maa kuju ja siseehitusega

groteskne-se 2› ‹adj
tõelisust naeruväärsuseni moonutav; veider, kentsakas, pentsik. Groteskne laad, kuju, situatsioon. Groteskne parukas, grimm, mask. Joonistuse figuurid olid grotesksetes proportsioonides. Ta maitse näib muutuvat ikka grotesksemaks.

habrashapra 19› ‹adj

1. kergesti murduv, purunev v. katkev, õrn. Haava oksad on võrdlemisi haprad. Veresoonte seinad olid muutunud jäigaks ja hapraks. Vanal inimesel on luud hapramad kui noorel. Haprad küüned. Juuksed on kuivad ja haprad. Habras niit, paber. Habras nagu klaas, portselan. Liigne karastamine teeb terase hapraks. Mänd on hapram kui kask. Vili on küps ja ta kõrs üsna habras. || piltl (hääle, helide kohta). Laste haprad ja õrnad hääled. Eit laulis väriseva ning hapra häälega.
2. (keha)ehituselt nõrk v. õrn; peenike, sale. a. (inimeste v. nende kehaliikmete kohta). Habras naine, tütarlaps, poisike. Tema plikalikult habras kuju. Pärast haigust oli ema veelgi hapram kui enne. Haprad käed, sõrmed. Sale ning habras piht. *Tütar on .. hapra kondiga ja alatihti haiglane. V. Ilus. b. (muu kohta). Metsaserval sirgus noor ja habras kask. Üle jõe viis habras rippsild.
3. piltl kergesti hajuda v. kaduda võiv, õrn. Uni, vaikus oli habras. Sellest lapsepõlveunistusest on jäänud vaid habras mälestus. Liiga habras oli ta side tegeliku eluga. Nende armastus oli hapram, kui võis arvata.
4. kõnek halb, täbar. Habras lugu. Kui asi hapraks läheb, siis saada meile sõna. *Une- ja söögiajad on segi, enesetunne habras, isu puudub .. R. Sirge.
Omaette tähendusega liitsõnad: ime|habras, ülihabras

hahm-u 21› ‹s
hrv piirjooned, kontuur, siluett. *.. tõmblev rahutus, uduvine palgel, / mis heiastab üht hahmudeta kuju. J. Talvet (tlk).

hakatis-e 5› ‹s

1.liitsõna järelosanakellegi v. millegi algne väljakujunemata kuju, alge. *Ja selles tööliskorteris veetsidki siis koos oma poisikesepõlve kaks eesti kirjanduse lootusrikast hakatist – Eduard Vilde ning tema tädipoeg Eduard Brunberg-Bornhöhe. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: habeme|hakatis, inimese|hakatis, lapse|hakatis, mehe|hakatis, naise|hakatis, plika|hakatis, poisihakatis; ahvena|hakatis, koera|hakatis, seahakatis; kuuse|hakatis, lehe|hakatis, männihakatis.
2. see, mis on alustamiseks (näit. tuletegemisel) vajalik. *.. pani hakatist juurde, kus leek kippus nõrkema. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: tulehakatis.

herne|hirmutis
vanadest riietest jm. tehtud inimesetaoline kuju lindude v. metsloomade aiast v. põllult peletamiseks. Katkenud, kõhn, inetu nagu hernehirmutis. Käid ringi nagu hernehirmutis. *Autotuledes võis näha kaht hernehirmutist, mis eide põlluvarandusi valvasid. E. Vetemaa. || piltl (seda meenutava inimese kohta; ka sõimusõna). *„Mis sa, hernehirmutis, luusid ringi oma pimeda hobusega!” hüüdis naine ja näitas Madisele rusikat. F. Tuglas.

heroiseerima42
kangelaseks tõstma v. kangelasena ülistama. Heroiseeritud kuju, tegelane. Kirjanikul on kalduvus heroiseerida rahva ajalugu.

hiigel|kuju
Vaarao Ramses II hiigelkuju.

hinduism-i 21› ‹s
relig India valitsev usund (brahmanismi nüüdisaegne kuju)

hääliku|seaduslik
häälikuseadusest v. -seadustest põhjustatud. Klusiili häälikuseaduslik kadu. Sõna häälikuseaduslik kuju.

hääliku|sümboolika
keel häälikute, häälikuühendite v. sõna häälikulise kuju motiveeritud seos tähendusega

ideaal|kuju
Oma isas nägi ta mehe ideaalkuju.

igapart iga e. igat 11ainult ainsuses›› ‹pron
hrl. omadussõnaliselt esinev määratlev asesõna
1. ükskõik milline üksik paljude omataoliste hulgast. Iga inimene, tantsupaar. Tööstustoodang riigi iga elaniku kohta. Pudel iga kahe mehe peale. Igas peres on omad kombed. Eestlasi leidub igas ilmakaares. Iga sõrme jaoks tüdruk. Iga juuksekarva otsas tilk. Iga asi olgu omal kohal. Iga triip on ise värvi. Iga punkt ja koma pidi paigas olema. Iga kord enne magama heitmist. Buss väljub iga täistund, igal täistunnil. Käin seal iga(l) hommik(ul), laupäev(al), aasta(l). Iga päev sajab. Iga öösi, igal öö(se)l kell kaks. Kord igas kvartalis. Ta võib iga hetk, minut, silmapilk tulla. Iga natukese aja tagant, järel, pärast. Puumaju jääb iga aastaga vähemaks. Iga sammuga jõudis ta eesmärgile lähemale. Iga jalatäis maad. Iga paarisaja meetri järel. Iga kilomeeter alla kolme minuti. Kaalusime asja igat kanti, iga kandi pealt. Igal pool 'kõikjal' on lumi sulanud. Teda jätkub igale poole 'kõikjale'. Lapsi otsiti igalt poolt 'kõikjalt'. Iga kolmas (üliõpilane), igal viiendal aastal. Igal parajal juhul tuletati seda talle meelde. Iga niisugune mõte oli talle võõras. Iga viimane (kui) sõna kostis meieni. Iga väiksem (kui) raskus oli väljakannatamatu. Koer jälgis iga mu liigutust. Kes jõuaks igat su soovi täita! Võpatas iga krabina peale. Igale niisugusele ei tasu tähelepanu pöörata. Iga jalg teeb ise jälgi. Igal oinal on oma mihklipäev.
2. igasugune, ükskõik missugune paljude erinevate hulgast. Igat sorti kalapüügiriistad, jalavarjud. Igat liiki kompvekke, igat laadi ülesandeid. Igas vanuses lapsi. Igat masti sulisid. Igat värvi ja mõõtu padjad. Iga ilmaga olid mehed väljas. Topsi on kasutatud igaks otstarbeks. Nõustus igal tingimusel. Igas suhtes kõva mees, kasulik ettepanek. Igas mõttes ilmetu kuju. Igal kombel, viisil, moel püüdsin tülitajast vabaneda. Proovisin igat moodi, küll kuuma veega, küll bensiiniga, aga plekk välja ei tulnud. Ta on meister iga asja peale. Iga tühja asja pärast ei maksa veel meelt heita. Iga vastupanu oli mõttetu. Arno oli iga lootuse Teele peale kaotanud. Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest.
3.substantiivseltigaüks. Igal oli oma ase. Sport on kättesaadav igale. Astusime edasi, igal omad mõtted peas. *..[jõuluvana] annab üle kolm pakki. Seal on igas paar villaseid sokke, tükk seepi ja paar raamatut. R. Sirge.

ilmutis-e 5› ‹s
see, kes v. mis ennast ilmutab, tunnetatavaks teeb, ilmutus, viirastuslik kuju, kummitus. Kõik vahivad teda kui mingit ilmutist. *Mõnikord ootas ta metsa üksilduses mõnd ilmutist, kummitist või lummutist, kes aitaks talle seletada kõik olemise saladused. M. Metsanurk.

ilu|kirurgia
med plastilise kirurgia haru, mis ilma meditsiinilise näidustuseta muudab lõikuse teel vm. viisil (näit. süstides) kehaosa kuju . Ilukirurgia erakliinik.

imponeerima42
lugupidamist, poolehoidu v. aukartust äratama; head muljet jätma. Ailile imponeeris Reinu enesekindel käitumine. Kõneleja imponeeris publikule oma lihtsuse ja sundimatusega. Isa kaugete maade lood imponeerisid mulle kogu poisikesepõlve. Imponeeriv kuju, välimus. Naistele imponeeriv mees. *Hiljuti valminud ühiskajut imponeeris oma arhitektuuriga. E. Kreem.

indeks-i 2› ‹s

1. mat füüs keem arvule v. tähele (sellest madalamale v. kõrgemale) väikekirjas lisandatav eristav, eriväärtusi märkiv vms. number, täht vm. sümbol (näit. x1, x2, xn, an, vt); millegi arvu v. hulka tähistav numbrike. Valemis H2O näitab indeks, et molekulis on kaks vesinikuaatomit.
2. maj suhtarv, näitamaks kas majandusliku nähtuse keskmist muutumist v. mingi(te) teguri(te) mõju suurust majanduslikule resultaadile
3. ka antr kahe mõõdu suhe
▷ Liitsõnad: kuju|indeks, nina|indeks, näo|indeks, peaindeks.
4. ka bibl hrl. numbritest, tähtedest v. mõlemaist koosnev leppemärk. Toimiku indeks. || sihtnumber. Kirjadele ärgu unustatagu märkimast indeksit.
▷ Liitsõnad: posti|indeks, raamatukoguindeks; number|indeks, sega|indeks, tähtindeks.
5. (aine-, nime)register; nimestik, loetelu. Raamatu, entsüklopeedia indeks. Töö on varustatud põhjaliku, suurepärase indeksiga.

inimestama37
inimese kuju ja omadusi omistama. Kreeka inimestatud jumalad. Muinasjuttudes inimestatakse loomi. *Hoopiski enam kui inimestatud pahe mõjub paheline inimene. V. Alttoa.

inimestuma37
hrv inimese kuju võtma, inimese omadusi saama. Loodus inimestub poeedi sule all.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur