[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kuju ‹11› ‹s›

1. väline vorm; esinemisvorm. Keha, pea, silmade, kõrvade kuju. Eseme kuju. Maal on kera kuju. Järvel on ebakorrapärane kuju. Kujult erinevad purjetüübid. Lillepeenrale oli antud ringi, hulknurga kuju. Pilved muutsid järjest kuju. Savi hakkas ta käe all ikka enam kannu kuju võtma. Sõna, kohanime tänapäevane kuju. Plaan, idee, kavatsus, mõte hakkab selgemat kuju omandama, võtma, saama. Püüdis oma märkusele leebemat kuju anda, leida. Teos anti välja täiendatud, parandatud, muutmata kujul. Haigus esineb kergel, raskel, varjatud kujul. Ravim on müügil pulbri või tablettide kujul. See on puhtal kujul 'täiesti, täielikult' minu eraasi. Maja taastati algses mahus ja kujus. || (inim)keha väline vorm, figuur, kogu. Tüdruku habras, sale kuju. Mehe tugev, kõrge, sihvakas kuju paistis teiste seast silma. Pole tal (head) rühti ega kuju. Kujult oli ta priske ja matsakas. Läheneja on kuju järgi otsustades meesterahvas. Naise hele kuju kadus puude vahele. *„Vaene peni,” ütles naine, vaadates metsa sörkiva koera arglikku, kõhna, viletsat kuju. R. Roht.
▷ Liitsõnad: alg|kuju, eri|kuju, normaalkuju; keele|kuju, nime|kuju, tähtkuju; keha|kuju, väliskuju.
2. elusolendi (hrl. inimese) kolmemõõtmeline kujutis. Pronksist, graniidist, kipsist kujud parkides, haljasaladel, teede ääres. Puust, luust nikerdatud kuju. Väike savist voolitud, keraamiline kuju. Jumalate, pühakute kujud. Tedrejahil kasutati peibutamiseks papist või riidest tehtud tetrede kujusid. Valvurid seisid liikumatult nagu kujud.
▷ Liitsõnad: graniit|kuju, kips|kuju, kivi|kuju, marmor|kuju, pronks|kuju, puu|kuju, raid|kuju, rinna|kuju, terrakota|kuju, vahakuju; hobuse|kuju, inim|kuju, keisri|kuju, linnu|kuju, looma|kuju, pühakuju.
3. kujutluspilt (hrl. isikust). Tema kuju kerkib mulle tihti silme ette. *Ehk küll ma pole kaua näinud sind, / mu südames on sinu armas kuju.. M. Nurme.
▷ Liitsõnad: ees|kuju, mõtte|kuju, võrdkuju.
4. teat. isik kogu oma (vaimses) olemuses, isiksus. Tuntud, autoriteetne kuju. Kihnu Jõnn on meie purjelaevanduses legendaarne kuju. G. Ernesaks on laulupidude populaarseim, keskne kuju. Johannes Kotkas, meie maadlusspordi silmapaistev kuju. || kõnek hrl hlv tüüp, tegelane. Ta on veider, imelik, kahvatu, keskpärane, kahtlane, ebameeldiv kuju. Arvo on tõepoolest mannetu, hale, koba kuju. Ah, oli üks mulle hoopis tundmatu kuju. Need on sünged kujud, ei mõista nalja. Keegi habetunud kuju käis sind küsimas. || kirjandusteose, rahvaluule, filmi tegelane, tegelaskuju (ka laval näitleja kehastuses). Kirjanduslik, üldistatud, tüüpiline kuju. Positiivne, negatiivne, koomiline, traagiline kuju. Romaani, näidendi keskne kuju. Theodor Altermann lõi Piibelehena unustamatu, värvika kuju.
▷ Liitsõnad: karakter|kuju, koond|kuju, kõrval|kuju, lava|kuju, mees|kuju, nais|kuju, suur|kuju, tegelaskuju.