[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kuhugi ‹adv›
mingisse kohta, mingis suunas. Ta on kuhugi läinud. Istume kuhugi maha! Poiss on enese kuhugi peitnud. Ehk saadeti Virve kuhugi? Ta on oma asjad kuhugi ära pannud. Lähme siit kuhugi mujale! Nad sõidavad suveks kuhugi lõunasse. Kas me ei läheks kuhugi sööma? Lapsed jooksevad minema, kes kuhugi. *Reisima minna, liiatigi veel kuhugi Pariisi või Rooma, sellest ei võinud ju juttugi olla. A. H. Tammsaare. || ‹eitavas lauses› mitte mingisse kohta, mitte mingis suunas. Tal pole kuhugi minna. Ma ei lähe siit mitte kuhugi. Mul pole kiiret kuhugi. Ta ei pääse meie käest kuhugi. See mõte, asi ei kõlba (mitte) kuhugi 'mitte sugugi, üldsegi mitte'.