[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

krunt ‹krundi 21› ‹s›

1. piiristatud maatükk. a. talukoha maatükk. Väike, suur, keskmise suurusega krunt. Mõisamaad jagati kruntideks. Talusid, kohtasid, maid krunti ajama 'hajali tükkidest koosnevat v. ühiskasutuses olnud maavaldust omaette suuremateks maatükkideks ümber jaotama'. Popsi eluhoone asus peremehe krundil. b. hoonestamiseks vm. otstarbeks määratud väike maatükk. Hakkas krundile maja ehitama. Ostis äärelinna krundi. Krunti ümbritseb kõrge plank.
▷ Liitsõnad: aiandus|krunt, ehitus|krunt, suvilakrunt.
2. mingi kattekihi ettevalmistuskiht. a. ehit (näit. maalritöödel). Laudsepatöödel kasutatakse krundiks õlisid, lakke, vahasid, liime. b. kunst aine maalitava pinna katmiseks enne maalimist, alus, alusvärv
▷ Liitsõnad: oksool|krunt, värnitskrunt.
3. murd merepõhi, madalik. *Laevu läheb siin ja seal krunti, mehed aga päästetakse enamasti ära. A. Hint.
4. hrv (üldse:) alus, põhi. *Sul lahtine pea, [õppimiseks] krunt parem all, kaks kooli seljataga. P. Kuusberg. *Ei kanna see mees kah midagi... No-jah, eilne krunt all. O. Anton.

musta krunti
mustaverd. *Ütles, et tuleb külla musta krunti noormees. M. Traat.