[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Leitud 4 sobivat artiklit.

kross1 ‹-i 21› ‹s›

1. väiksem rahaühik mõnel maal (näit. Poolas); vastava väärtusega münt || aj teat. hõbe- v. vaskmünt (eri maades ja aegadel erineva väärtusega); kasut. ka maa väärtuse hinnangutes. *Kaasiku talul oli krunti koos heinamaadega 16 taalrit ning 11 krossi, s. o. 35,25 hektarit.. J. V. Veski.
▷ Liitsõnad: hõbe|kross, vaskkross.
2. kõnek väga väike, tühine rahasumma. See maksab ju vaid mõne krossi. Elada tuli krossidest. Andis võla katteks oma viimased krossid ära. Maja müüdi oksjonil poolmuidu, vaid krosside eest maha. *Rikas aga oskab sind nõnda nöörida, et sa arugi ei saa, kuidas su krossid tema tasku veerevad.. F. Tuglas. || ‹eitusega› osutab raha täielikule puudumisele v. millegi täielikule väärtusetusele. Rahakotis, hinge taga polnud kummalgi krossigi. Isa ei pärandanud poegadele krossigi. See asi pole krossigi 'mitte midagi' väärt. *Aga liigne tagasihoidlikkus ei maksa kah krossigi. A. Jakobson.

(ilma) punase krossita
täiesti ilma rahata. *Ilma punase krossita linna asuda? .. Selle eest hoiatas Jaani ta mõistus. E. Vilde.

(mitte) punast krossi(gi)
‹eitusega›
1. mitte sugugi, mitte natukestki raha. Neil pole hinge taga (mitte) punast krossigi. Isa ei jätnud lastele punast krossigi. *Luik: Punast krossi ma ei anna! A. Kitzberg.
2. mitte vähematki, mitte raasugi, mitte midagi. Tema silmis ei olnud ma punast krossigi väärt. Isegi kõige paremad soovitused ei maksnud siin punast krossigi. *Mina kah ei taipa niisugusest värgist vahel mitte punast krossigi. A. Jakobson.