[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kost ‹-i 21› ‹s›
toit, söök, toidupoolis. Tänas kosti ja peavarju eest. Õpipoiss sai peremehelt prii korteri ja kosti. *.. palus politseihärrasid lahkelt tahapoole astuda, kus kost ja napsid külalisi ootasid. R. Kurgo. *Kodust kaasaantud kost viib mõtted kaugele tagasi.. J. Semper. || ‹hrl. allatiivis ja adessiivis› tasu eest kellegi juures (korteris ja) söögil olemine, kelleltki (korteri ja) söögi saamine. Võttis enda juurde üliõpilasi kostile, kosti peale. Poiss pandi linnas tädi juurde kostile. Metsatöölised olid ümbruskonna peredes kostil. Ta oli onu juures prii kosti peal. || kellelegi meeleheaks, kostitamiseks kaasa toodud v. antud söögi- v. joogipoolis, külakost. Tädi tõi külla tulles alati kosti kaasa. Ema viib, ostab lastele kostiks linnasaia. Võtan kostiks apelsine kaasa. Vanaisa saatis lapselastele kostiks õunu.
▷ Liitsõnad: küla|kost, laada|kost, linna|kost, pulmakost.

küla|kost
külalise, külastaja kaasatoodud söögi- ja joogipoolis. Toob, viib külakostiks õunu, maiustusi, veini, toidupoolist. Vanaemal oli kompsus lastelastele külakosti. | piltl. Maarahvale toovad aeg-ajalt külakosti pealinna teatrid.

linna|kost
Isa tuli linnast, tõi linnakostiks saia ja kommi.

täis|kost
täielik kost (hrl. öömaja pluss söögikorrad)