[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 36 sobivat artiklit.

heli11› ‹s

1. inimkõrvaga tajutav õhuvõnkumine; füüs elastses keskkonnas lainena leviv võnkumine. Terariistade metalne heli. Suveõhtu helid. Kostis läbilõikav, terav, krigisev, monotoonne heli. Sireeni, vabrikuvile pikk undav heli. Kose kohin summutab kõik muud helid. Heli tekitama, salvestama. Heli tugevus, intensiivsus, vältus, neeldumine. Heli edastamine, ülekandmine, jäädvustamine. Madal-, kõrgsageduslik heli. Kuuldav heli. Kõrvaga kuuldamatu heli. Inimene kuuleb heli, mille sagedus on 16–20 000 hertsi. *Tükk aega pidi ta teraselt seda heli kuulatama, enne kui mõistis, et katusel löödi sindleid. E. Männik.
▷ Liitsõnad: hüper|heli, infra|heli, ultraheli.
2. muus akustiline nähtus, mida tekitab heliallika ühtlane perioodiline võnkumine, teatava kindla kõrgusega toon erinevalt mürast. Oreli võimsad helid. Valsi, leinamarsi, tuttava meloodia helid. Saalis kõlasid Eesti hümni helid. Iga klaveri klahv annab kindla kõrgusega heli.
▷ Liitsõnad: fanfaari|heli, flöödi|heli, kandle|heli, klaveri|heli, laulu|heli, muusika|heli, viiulihelid; põhiheli.

kohin-a 2› ‹s
tugeva veevoolu, tuule, saju vm. tekitatud pidev ühetooniline heli, kohisemine. Mere, jõe, kose, lainete kohin. Tuule kohin. Metsa, puude, lehtede kohin. Tasane, kange, vali, võimas kohin. Lained jooksid kohinal, suure kohinaga randa. Vihma sadas kohinal. Puudes tõusis kohin. Kuuldus linnutiibade kohinat. Paat lõikas tasasel kohinal vett. Kõrvus on tugev kohin. *Noor olla on kevadet rinna sees kanda / ja kevade kohinat kuulda .. G. Suits.
▷ Liitsõnad: kase|kohin, mere|kohin, metsa|kohin, tormi|kohin, tuule|kohin, veekohin.

kose|pealnes
jõe vahetult ülalpool koske olev osa, kust vesi hakkab alla langema. *Ja see [= kõrkjapadrik] jätkus väikese ujumiskivi juurest kosepealseni välja. H. Lepik (tlk).

kosk1kose 22› ‹s

1. geogr kiire vooluga jõelõik, mille lang on suurem kui kärestikul, ent väiksem kui joal. Imatra kosk. || (üldkeeles:) selle ja joa ühisnimetus. Kosk kohiseb, mühiseb, vahutab. Kihutab, sõidab venega kosest alla. Kosk neelas paadi. Vihma tuli nagu kosest. Katuseräästast langeb kosena vett.
2. piltl millegi tulv, rohkus. Helide kosk. *Milline unistuste ookeani tõus ja mõõn, milline piltide kosk! F. Tuglas.

kosk2kose 22› ‹s
murd paks ja sitke, hrl. kuuselt v. pärnalt kistud puukoor

kostmakostan 46

1. hrl. kellegi küsimuse, pärimise, jutu peale (vastuseks) midagi ütlema, lausuma, sõnama; vastama. Küsimustele kostma. Ei oska, mõista midagi kosta. Ta ei kostnud mulle selle peale sõnagi, musta ega valget. „Ei tea,” kostis poiss teisest toast pahuralt, tigedalt. Jaan kostis lühidalt või jäi vastuse hoopis võlgu. Naine kostis ainult „jah” ja „ei”. „Eks ta siis tule,” kostis ema poisi eest. „Kas sa mu kirja panid posti?” – „Muidugi,” kostis Linda. *..meie ei hakka teie ülekuulamisele kostma. J. Kross. || ütlema, lausuma, sõnama (mitte vastuseks). Ruumis valitses vaikus, keegi ei kostnud sõnagi. *Hoopis imelikum, kui suure maja rahvas madistab üksteisest sõna kostmata mööda.. M. Seping. || imestust, üllatust, jahmatust vms. väljendavates retoorilistes hüüatustes. Mis sa kostad, või lahku läksid! No mis sa kostad, tulevadki juba! Mis sa kostad, kui terane laps! Mis sa hing kostad, asi on ikka päris hull!
2. kellegi heaks, kasuks midagi ütlema v. tema eest välja astuma, kedagi eestkostmisega abistama. Kui teie tema eest kostate, siis on kõik korras. Ma oskan juba ise enese eest kosta. Kosta poisi eest meistrile paar head sõna. Kostsin minagi direktori ees, et sa koha saaksid. Sul tutvusi, ehk kostaksid ka hea sõna kõrgemal pool! *„Neitsi Maarja! Neitsi Maarja ... kosta meie eest!” pomises samas hambutu vanaeit.. A. Mälk.
3. kuulduma, kuuldav olema; kõlama. Kostab muusikat, linnulaulu, hõiskeid, naeru, kaebeid ja appihüüdeid. Mu kõrvu kostis summutatud karjatus, vaikne sosin, tasane nutt. Kõrvaltoast kostis jutuajamist, magajate sügavat hingamist. Koridoris kostsid kellegi sammud. Kostis mingi ragin, mürin. Plahvatus kostis kaugele. Kose kohin ei kostnud tuppa. „Kas sa süüa tahad?” kostis ema hääl läbi seina. „Paremalt ükshaaval edasi!” kostis korraldus. *Aga miks kostsid bassikeeled nii hukutavalt, nagu oleks see mõne metsavaimu meelitus? E. Särgava. || hääletoonist läbi kõlama v. aimatav olema. Neiu hääles kostab mure, ärritatus ja hirm. Neist sõnadest kostis enesekindlust, uhkust, ülbust, pilget. Mitmest sõnavõtust kostab nurin ja rahulolematus. *Lapsed jäid uniseks. Nüüd kostis nende kilkamises juba ilmne väsimus. A. Jakobson.

kõrvu|lukustav-a 2partits
nii tugev, et paneb kõrvad lukku. Kõrvulukustav piksekärgatus, plahvatus, kahuripauk, tulistamine. Kose kõrvulukustav mühin. Reaktiivlennukite kõrvulukustav huilgamine. Kõrvulukustav kisa, kära, lärm. Muusika oli kõrvulukustav.

lakkamatu1› ‹adj
pidevalt kestev, järelejätmatu, lõppematu. Kose lakkamatu kohin. Meri on lakkamatus liikumises. Püüdsin ta lakkamatut jutuvoolu katkestada. Jälgis meid lakkamatul pilgul. Töötas lakkamatu huviga.

lähemaltadv
(< komp lähedalt). Kose mühin kostab nüüd juba lähemalt. Läksin vaipa lähemalt vaatama. Seda asja, küsimust tuleb lähemalt uurida, selgitada. Ma ei hakka seda sulle lähemalt seletama. Tutvusime lähemalt turismireisil. Mina seda meest lähemalt ei tunne, pole temaga lähemalt kokku puutunud. Räägi oma tööst lähemalt.

müha11› ‹s
mühin. Puude, metsa müha. Tuule, tormi, tuisu, mere, lainete müha. Püüab kose mühast üle karjuda. Äikesehoog läheneb kummalise mühaga. Metsapõlengu kurjakuulutav müha.

mühin-a 2› ‹s
tugeva tuule, lainetuse vm. pidev ühetooniline heli, mühisemine, müha. Tuule, tuisu, tormi, mere, metsa mühin. Äikesehoog läheneb kurjakuulutava mühinaga. Püüab karjuda midagi üle kose mühina. Lained veerevad mühinal randa. Vesi langeb ühtlasel mühinal tammist alla. Heinaküün põles mühinaga, mühinal. || (tegevuse intensiivsust, hoogu rõhutades). Töö läheb mis, nagu mühin. Kurk kasvab mühinal, nii et mühin (taga). Elu läheb mühinal. Läheb mühinal, mühinaga mööda, ei ütle teregi. Sai pahaseks, läks mühinal toast välja.
▷ Liitsõnad: maru|mühin, mere|mühin, metsa|mühin, tulemühin.

neelamaneelata 48

1. kurgu- ja neelulihaste kokkutõmmete abil midagi (hrl. söödavat v. joodavat) suust ja neelust söögitorusse suruma. Toitu, jooki, suppi, putru, vett neelama. Närib, mälub läbi ja neelab. Kurk on haige, neelata on valus, ei saa kuidagi neelata. Näri peeneks, ära tervelt neela. Neelab suhu kogunevat sülge. Madu neelab saagi elusalt. Sööta neelates neelab kala ka õnge. Tsirkusekunstnik neelas mõõku ja tulelonte. Neelab kurku kippuvaid pisaraid, püüab pisaraid neelates nuttu tagasi hoida. || ahnelt sööma v. jooma; sisse sööma. Kohvi peale on ta maias, neelab mitu tassitäit järjest. Polnud aega korralikult süüa, jõudsin kiiruga paar-kolm võileiba neelata. Haiglas sain süste ning pidin palju tablette neelama. | piltl. Kiiresti rääkides ta puterdab, neelab sõnade lõppe 'ei häälda sõnade lõppe selgesti välja'.
2. piltl (tegevuse sooritajaks inimene). a. (nägemismeelega) innukalt vastu võtma, endasse ahmima. Ta loeb palju, lausa neelab raamatuid. Nii põnev romaan, et neelasin selle ühe ööga. Lapsed istuvad ümber jutustava vanaema ja neelavad ahnelt iga ta sõna. Aplalt neelati raadiouudiseid, salajast, keelatud kirjandust. Ta neelas silmadega, ta silmad neelasid kirja ridu. Vahib neelaval pilgul graatsilisi görle. Söögi ootel neelasime köögist tulevaid lõhnu. *Neelas muusikahelisid, igatsevat ja südamessetungivat tangot .. R. Sirge. b. vaikides, (sõnadega) reageerimata ära kannatama (harilikum: alla neelama). Ta oli sunnitud, pidi neelama kõik etteheited, solvangud, häbistamised, näägutused. Raske oli neelata viha, vastikustunnet. *Kogudusel ei ole midagi kritiseerida, tal on ainult neelata, mis talle jagatakse ja peale pannakse. E. Vilde.
3. piltl (esemete, asjade, olukordade kohta). a. endasse valguda, vajuda laskma; endasse haarama v. kiskuma. Äravoolutoru, kraav, renn ei suutnud kõike vihmavett neelata. Veskikolu neelab teri. Rotatsioonimasina terasvaltsid neelavad paberilinti. Rehepeksumasin neelab viljavihke. See taksofon on rikkis, ainult neelab münte. Lained, vood neelasid paadi. Pimedus, hämarus, udu, öö neelas nad endasse. Pilved neelasid kaugeneva lennuki. Mädasoo, soomülgas, laugas võib neelata inimese või looma. Et maa su neelaks! *Kihisedes ja korisedes neelab mind muda. R. Sirge. b. endasse imema, absorbeerima. Kuiv maa neelas ahnelt vihmavett. Liiv, sool neelab endasse niiskust. Absoluutselt mustaks nimetatakse keha, mis neelab kogu temale langeva kiirguse. Atmosfäär neelab suure osa ultraviolettkiirgusest. Taimed neelavad õhust süsihappegaasi. c. (tule, leekide kohta). Tuli neelas aplalt kuiva õlgkatust. Leegid limpsivad ja neelavad kuluheina, oksaraage. Tulekahju neelab kõik, jätab tuhahunniku järele. d. (hääle, heli kohta:) summutama, matma. Tormine öö neelas püssipaugud, karjatused, appihüüded. Kose müha neelas kõik muud hääled. *Mets neelab huiked nagu näljane elukas. J. Eilart. e. (palju) kulutusi nõudma; palju kulutama. Maja ehitamine neelas kõik ta sissetulekud ja säästud. Luksuslik elu neelab raha. Suur ahi neelab tohutult puid, kütet. See auto neelab palju bensiini. See töö neelab kogu mu energia ja aja. Pisiaskeldused neelasid kogu päeva. f. endasse, enda alla haarama; endaga liitma. Maa vajub, meri neelab pikkamisi maismaad. Kruusaaugud on neelanud palju maalilisi moreenseljakuid. Suurmonopolid neelavad väikesi ja keskmisi ettevõtteid. g. sõites, kihutades teed läbima, selja taha jätma. Auto neelab halli asfaltteed, teelinti. Rong neelab jaamavahesid. Limusiin kihutab kilomeetreid neelates. h. (elujõudu, tervist) ruineerima, hävitama. *Tervise neelasid, hinge imesid seest [maja ja vara], kuid praegugi sirutavad nagu polüübid haarmeid hinge järele. O. Tooming. *Vabrik neelas sinu isa, Adeelekene .. sinu isa mälestus on veel liiga värske .. E. Rängel.

nõtk-u 21
hrv
1.snõgu, lohk; pehme ning õõtsuv (maa)koht, õõtsik. *Valgud [vesi] orgu, nõtku, soole, / jõe voolus mere poole .. V. Ridala. *.. ja nad [= rettuminejad] liikusid veerand miili mööda aina õõtsuvamat ja lagedamat nõtku ja niilu .. J. Kross.
2.adjnõtke. *.. kus laskund päi ju ootab vesiuba, / nõtk tema [= kose] tulemise hoost. M. Under.

ära nägema

1. (täielikult, ammendavalt) nägema; näha saama, vaatamiseks võimalust, juhust saama v. leidma. Ma nägin nüüd ka selle põneva filmi ära. Juhtusin Jaaniga kokku, nägin Jaani uue naisegi ära. Peitis küll kirja kähku raamatu alla, aga jõudsin ära näha, et see oli Marelt. Niagara kose olen oma silmaga ära näinud. || kogema, tunda saama. Olen elus kaks sõda ära näinud. Kes kõik pühad ära peab, see kõik näljad ära näeb.
2. mõistma, taipama, veendumusele jõudma. Ta nägi ära, et palumine on asjatu. Kui ära nägime, et kooselust midagi välja ei tule, läksime lahku. *Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. E. Vilde.
3. kõnek hrv leidma, välja valima. *Ernits tuli meile küll veel poissmehena, aga siin nägi peagi endale paraja [naise] ära. V. Ilus.

pahin-a 2› ‹s
(intensiivse) veevoolu, õhuliikumise vms. tekitatud heli; kohin, kahin, mühin, sahin. Langeva, voolava vee, kraani, duši pahin. Vett tuleb pahinal, pahinaga nagu tuletõrjevoolikust. Kose võimas pahin. Laine veereb pahinaga, pahinal rannale. Raske vihmahoo tume pahin. Metsis tõusis pahinal, (suure) pahinaga lendu. Magaja hingab pahinal, pahinaga. Tõmbas kopsud pahinal õhku täis. Härg puhus pahinal sõõrmetest õhku välja. Sõnad kadusid tuule pahinasse. Petrooleumilamp põleb tasase pahinaga, tasasel pahinal. Pahinal, pahinaga tõusis keriselt aurupilv. Teekann keeb pahinal, pahinaga. Lõõtsa, aurumasina töötamise pahin. *Suude valjul puhkimisel, ninasõõrmete pahinal .. ujusid loomad [= põdrapaar].. V. Krimm (tlk). || (liikumise v. mingi tegevuse hoogu, intensiivsust märkivalt). Vanapagan pannud suure pahinaga sohu. Purskas pahinal nutma. Kuulajad panid pahinal naerma. Külma õhku viskas pahinal ukse vahelt sisse. *.. oksendasid roa koos viina ja õllega pahinal välja. E. Kippel. *Lota oli sellises jutlustamise pahinas, et Maali kuulas ammulisui. L. Vaher.
▷ Liitsõnad: tule|pahin, tuule|pahin, veepahin.

piiri|maa
hrl. pl.mingi piiri lähedal asuv ala, ääreala. Tsaarivalitsus pidas eriti ohtlikuks talurahvaliikumisi piirimaades. | piltl. Arst kõneles oma loengus tervise ja haiguse piirimaadest ning organismi sisemisest tasakaalust. ||hrl. pl. väliskohakäänetes(umbmääraselt millegi piiriala, üleminekuala, kokkupuuteala kohta). Veski asus kahe talu piirimail. Mu lapsepõlv möödus agulis, linna piirimail. Kesk-Aasia piirimail asuvad Kaspia ja Araali meri. Arheoloogilised väljakaevamised kunagiste baltlaste ja slaavlaste piirimaadel. Murrakute piirimail on keelenähtused keerulisemad. Jõuti Kose kihelkonna piirimaile. *Nii elavad need kolm naabrit siin Halla jõe kaunis käärus, Sabata küla viimasel piirimaal. E. Rannet. | piltl. Ettekanne jäi keele- ja kirjandusteaduse piirimaile. Kirjaniku selle perioodi teosed kuuluvad realismi ja naturalismi piirimaile. Taidlejate arv vabariigis küünib paarisaja tuhande piirimaile. Näitlejal pole kerge liikuda koomilise ja traagilise piirimail. Kohati lähenes jutustaja juba labasuse piirimaile. Need loomaliigid on väljasuremise piirimaal 'surevad varsti välja'. Olin ärkveloleku ja une piirimaal. Vested reportaaži ja ilukirjanduse piirimailt. *Muide, see oli üldse üks Pinna omadusi ja võimeid. Viia roll neile piirimaile, kus läksid segamini naer ja nutt.. V. Panso.

pilv-e 22› ‹s

1. ka meteor atmosfääris hõljuv pisikeste veepiiskade ja jääkristallide kogum. Ülemised, keskmised, alumised pilved. Tihedad, paksud, hõredad pilved. Madalad 'maapinna lähedal olevad', kõrged 'maapinnast kõrgel olevad' pilved. Marsi pilved on ebapüsivad. Mäe kohal on suured lumivalged pilved. Silmapiiril kerkis mustav pilv. Suur must pilv kattis taeva kinni. Hallid pilved ujusid põldude kohal. Taevas, taeva all sõuavad, liuglevad pilved. Pilved hajusid ja päike tuli välja. Kuu tuli pilve tagant välja. Päike läks pilve taha, varju. Pilvede vahelt vilkusid tähed. Pilved puistasid lund. Taevas oli selge, polnud näha ühtegi pilve. Taevasse hakkas tekkima, ilmuma pilvi. Pilv ajas üles, kasvas kiiresti. Mäed on nii kõrged, et tipud ulatuvad pilvedesse. Lennuk tõusis pealepoole pilvi. Siit pilve piirilt 'kõrgelt mäelt, vaatetornist vms.' on kaugele näha. Kreeklaste jumalad elasid nii meredes kui ka pilvedel. Peremees oli sünge nagu pilv. *.. lävel seisis tema enda näoline naine, sugemata mustad juuksed pilvena ümber pea.. H. Laipaik. | piltl. Euroopa kohale tõusid uue maailmasõja sünged pilved. Must õnnetuse pilv ajas me pere kohale üles. Pilved kodus vanemate vahel tihenesid. Ta on pilvedes hõljuv unistaja. Tuju tõusis pilvedeni 'väga kõrgele'. *„Sina keerasid minu kukel kaela kahekorra!” – „Ära kisu pilve [= tüli] üles!” J. Tuulik.
▷ Liitsõnad: kiht|pilv, kihtrünk|pilv, kihtsaju|pilv, kiud|pilv, kiudkiht|pilv, kiudrünk|pilv, konvektsiooni|pilv, kõrgkiht|pilv, kõrgrünk|pilv, madal|pilv, pärlmutter|pilv, rünk|pilv, rünksaju|pilv, saju|pilv, sulg|pilv, ööpilv; hatak|pilv, hõbe|pilv, jää|pilv, kuhik|pilv, kähar|pilv, lambapilv; kõue|pilv, lume|pilv, müristamis|pilv, pikse|pilv, põua|pilv, rahe|pilv, tormi|pilv, vihma|pilv, äikesepilv; suve|pilv, sügis|pilv, õhtupilv.
2. muude hõljuvate osakeste (näit. auru, suitsu, tolmu, ka kosmilise tolmu, gaasi) kogum. Vulkaani kraatrist kerkis veeauru ja gaaside pilv. Katlast paiskus välja kuuma auru pilv. Ratsanike järel tõusis tolm pilvena tee kohale. Jahutolmu pilv. Torm tõstis liivaterakeste pilved õhku. Musta suitsu pilv tõusis põleva linna kohale. Toas hõljusid tubakasuitsu pilved. Veepritsmete pilv kose kohal. Komeetide tuuma ümbritseb udutaoline pilv. Pärast tuumarelva plahvatust tekib radioaktiivsest tolmust koosnev seenetaoline pilv. Kosmilise tolmu pilv. Kaunitari ümbritses kalli parfüümi pilv.
▷ Liitsõnad: auru|pilv, gaasi|pilv, lõhna|pilv, sombu|pilv, suitsu|pilv, sumu|pilv, sädeme|pilv, tahma|pilv, tolmu|pilv, tossu|pilv, tuha|pilv, udu|pilv, veepilv.
3. suur (tihe) parv. a. (putukate, lindude jm. väikeste olendite kohta). Sääsed ja kihulased sööstsid meile pilvena kallale. Kärbeste pilv sumises prügikastide kohal. Mesilaste pilv lendas puu latva. Liblikate pilv laskus okstele. Kajakate pilv saatis kündvat traktorit. Pilvena tiirutavad kuldnokkade, vareste parved. *Nendega [= kaladega] koos ujus terve pilv hüplevaid, rahutult sinna-tänna sagivaid vähikesi. A. Hint. b. (inimeste suure hulga, inimmassi kohta). Vankri järel jooksis terve pilv kilkavaid lapsi. Värava taga oli inimeste pilv ootamas. Uksest paiskus välja pilv õpilasi. *.. igast jaamast tungis pilv rahvast nagu tormijooksul rongile.. E. Vilde. c. (millegi muu rohkuse kohta). *.. sirutas mulle naeratades juveelidega ilustatud käe pitside ja peene siidi pilvest.. J. Lõhmus (tlk).
▷ Liitsõnad: kärbse|pilv, linnu|pilv, parmu|pilv, sääsepilv; rahvapilv.
4. piltl (tusatuju, sünget, halba meeleolu kajastava ilme kohta). Ta näole ilmus kerge pilv 'nägu muutus rahulolematuks'. Mustad pilved lendasid üle ta näo. *.. seal nad istuvad nurgas, Johannese palgeil alles pilvede jäljed, Adele lõbus ja armas. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: mure|pilv, tusapilv.
vrd pilve
vrd pilves

pööris-e 4› ‹s

1. keeris. Kose, kärestiku pöörised. Tuul keerutas ja moodustas pööriseid. Tsüklon on võimas pööris atmosfääris. Kõik mattus tolmu ja kuivanud lehtede pöörisesse. Paadi ahtri taga tekkis kerge pööris. | piltl. Häälte ja helide pööris. Sõda kiskus kõiki oma pöörisesse. Sattusin otse sündmuste pöörisesse.
▷ Liitsõnad: tuule|pööris, vee|pööris, õhupööris; elupööris.
2. keerdu kasvanud (v. keeratud) juuksed v. karvad; koht, kus selline moodustis esineb. Lehma udaral moodustab karvkate pöörise. *Juba kalpsaski Jaan teki alt välja, juukseparras kuklas pahupidi magatud, pööris püsti. E. Tegova. *Aga temagi [= tüdruku] juuksed on blondeeritud, need käänab äranäritud pööriseks meeletu soeng.. V. Beekman.
▷ Liitsõnad: juuksepööris.
3. bot liitõisik, mille külgharud omakorda harunevad kobarataolisteks osaõisikuteks. Kasteheina, nurmika pöörised. Sannika õied on koondunud kitsasse pöörisesse. Suvivili ajab juba pöörist. *Kaer seisis täies pöörises mustava müürina. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: kaerapööris; ava|pööris, lipp-pööris.
4. sport lennuki kruvijooneline langemine (vigurlennu elemente), stoopor
5. murd pudrumänd
▷ Liitsõnad: pudrupööris.

ring|rada
ringina kulgev (spordi)rada (näit. staadionil); suletud joonena kulgev kurviline, tõusude ja langustega moto- ja autospordirada. Velodroomi ringrada. Uisutajad kihutavad ringrajal. Võidusõit Pirita–Kose–Kloostrimetsa ringrajal. *Vett pumpas pime eesel .. kõndides sügavaks tallatud ringrada mööda. K. Rumor.

siltsildi 21› ‹s

1. teavitava tekstiga (ka pildi v. sümboliga) tahvel, plaat v. sedel; etikett. Haigla, advokaadibüroo, muuseumi, kõrtsi silt. Vaskne, massiivne, tagasihoidlik silt. Silt töökoja uksel, ukse kohal, katusel. Silt teatas, sildil seisis, et.. Lugesin sildilt notari nime. Hoiatav, keelav silt. Käänu taga tervitab meid silt „Kose”. Tänavanurgal polnud mingit silti. Silte maalima. Plakatkirjas silt. Saapa pildiga kingsepa silt. Uksel ripub silt „Vabu kohti pole”. Bussipeatuse ripakil silt. Vaata sildilt, kas kaup on värske. Sildita pudel. Kraabib vanad sildid moosipurkidelt maha. | piltl. Talle on mitmesuguseid silte külge riputatud, kleebitud. *Pole ju enam vahet, kas alt vedada kord või kümme, silt on küljes ja sa oled truudusetuks arvatud. M. Mutt. *Kas on siis lõpuks tähtis just silt selle kunsti kohal, mida me harrastame? F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: firma|silt, kaupluse|silt, linna|silt, muuseumi|silt, nime|silt, poe|silt, pudeli|silt, tänava|silt, ukse|silt, ärisilt; hinna|silt, hoiatus|silt, keelusilt; neoon|silt, plekk|silt, reklaam|silt, vasksilt.
2. piltl nimetus v. nimi kattevarjuna. Ilusa sildiga tühi üritus. Demokraatia sildiga varjatud vägivald. Sünnipäevapidu peeti koosoleku sildi all. Edutamise sildi all saadeti ta jalust ära. Püüab abistamise sildi all ise kasu lõigata. Varjab end kroonu eest hullumeelse sildi all.

sirge1
I.adj
1. ilma kõveruste, jõnksude v. loogeteta, mitte kõver ega kaardus; otse kulgev. a. (kujundite, esemete, taimede vms. kohta). Sirge joon, kriips. Sirge toru. Sirged puud, sambad. Kaskede sirged tüved. Sirgete jalgadega tool. Tagus kõvera naela sirgeks. Kes jõuab hobuserauda sirgeks painutada? Kas mu juukselahk on sirge? Suits tõuseb korstnast sirge joana. Tänav oli sirge, nagu joonlauaga tõmmatud. Mindi mööda sirget metsasihti. Pärast käänakut oli tee jälle sirge. Vaod ei tulnud just kõige sirgemad. Nööri järgi aetud sirged peenrad. Peenral on taimed sirges reas, rivis. Pöörasime põldudevahelisele teele, et maanteekäänakut sirgeks lõigata. | bot (taimenimetuses). Sirge harakalatv. || (rõiva tegumoe kohta:) sirgelõikeline. Sirge mantel, seelik. Kas sirge või taljes pintsak? b. (kehaosade, inimese kohta). Neiul on kenad sirged jalad. Sirge piht. Pikk sirge nina. Linnul oli sirge nokk. Pikad sirged ripsmed. Lapsena olid mul juuksed lokkis, hiljem läksid sirgeks. Ilus sirge rüht, kehahoid. Hoia selg sirge! Ajas selja sirgemaks. Ajas end kogu pikkuses sirgeks. Lõi end, oma rühi sõjaväelase kombel sirgeks. Mees nõksatas valveohvitseri ees sirgeks. Naise muidu sirge kogu oli nüüd kühmu vajunud. Kühmus selg tõmbus sirgeks. Tüdruk on sirge nagu osi, kõrkjas. Seisis sirgena kui küünal, pliiats. *Ja ta kuuekümneaastane keha lõi sirgeks nagu tikk. F. Tuglas. || (ka ühenduses kindlameelsuse, väärikuse, eneseuhkuse säilitamise v. saavutamisega). Olusid trotsiv sirge seljaga inimene. Solvus, kuid lahkus sirge seljaga. Tol ajal mõtlesid kõik ühtemoodi ja neid, kes selja sirge hoidsid, eriti palju polnud. Arengumaade rahvas on hakanud selga sirgeks ajama. || ka sport väljasirutatud. Ajas sõrmed sirgeks. Jalg on põlvest kange, ei saa sirgeks. Istub, sirged jalad harkis. Sirgelt käelt laskmine. Rebimises sai ta sirgetele kätele 155 kg. || (hääle kohta:) ilma vibratsioonita. Lauljal on ilus sirge hääl. Võiks arvata, et see lapselikult puhas ja sirge hääl kuulub poistesopranile. Koori tahetakse, eelistatakse sirgeid hääli.
▷ Liitsõnad: joon|sirge, kepp|sirge, küünal|sirge, lint|sirge, mast|sirge, nool|sirge, nõel|sirge, nöör|sirge, osi|sirge, pulk|sirge, tikksirge.
2. ilma kühmude, kortsude v. voltideta, tasane, sile; mitte lontis. Silus kirja, paberilehe, ajalehe sirgeks. Tõmbas varbaga vaibanurga sirgeks. Tõusis ja tõmbas pintsaku natuke sirgemaks. Hakkas lömmilöödud pange sirgeks taguma. Tuul puhus, lõi lipu sirgeks. *Ma ei saa tal lasta pesu kuivama riputada, sest ta ei oska märga pesu sirgeks raputada.. M. Berg. *Vaevalt oli film lõppenud, kui Kusti keset saali astus ja lõõtsa sirgeks tõmbas. R. Männis.
3. piltl mittekeerutav, otsekohene, sirgjooneline; aus, õiglane. Kindla sõna ja sirge joonega mees. Töös nõuti ausat ja sirget joont. Selle võllaroa suust sirget sõna ei kuule. Meie ema on sirge jutuga inimene, keerutamist ega kavaldamist ta ei salli. Ole nüüd sirge poiss ja ütle, kas said aru, et jonni ajasid? Pole ta isast sirgem ühtigi, riukamehed mõlemad. *Isa oma lihtsa, sirge õigusega ei jõudnud elus kaugele.. A. Hint. *Võib-olla oleks kõige õigem ja sirgem ükskord ometi tõtt kõnelda? L. Vaher.
4. selge, klaar. Enne ärasõitu tahaksin sinuga jutud, ühe jutu sirgeks rääkida. Seda asja me paari minutiga sirgeks ei räägi. Ükskord tuleb see mure, probleem niikuinii sirgeks rääkida. Meie asjad on nii nässus, et ega neid vist enam sirgeks saagi. Tehkem siis asjad sirgeks – kas võtate kauba või ei? Kaup tehti sirgeks ja maja müüdigi maha. Tegin pruudiga sirge soti ja nüüd olen jälle vaba mees. Minul on temaga oma kana kitkuda ja enne ma siit ei lahku, kui sotid sirged. Mehed tegid pudeli kahe peale sirgeks 'jõid pudeli kahe peale tühjaks'. *Mis sest kõrtsitülist kohtukulli ette viia. Seletagu asi siinsamas sirgeks. I. Sikemäe. *Seekord ei mindud kohvimajja, vaid mindi restorani „Kontinentaal” lepingut lõplikult sirgeks tegema. O. Luts. || ilmne, ilmselge. *Jääjate arusaamise järgi olid kojuminejad lollpääd, kelle tegusid oleks sirge rumalus järele ahvida. H. Susi.
II.s
1. mat joon, mida mööda tema iga kahe punkti vaheline kaugus on väikseim, sirgjoon; ant. kõver. Punkt, sirge ja tasapind. Paralleelsed, ristuvad sirged. Tasapinnaga risti asetsev sirge. Sirge võrrand. *Usus ja kunstis pole ehk ometi sirge kõige lühem tee kahe punkti vahel. A. H. Tammsaare. || see mingi protsessi v. nähtuse graafilise näitajana. Võrdelise sõltuvuse, lineaarfunktsiooni graafikuks on sirge. || selline kujuteldav joon. Vastasseisude ajal asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel.
▷ Liitsõnad: horisontaal|sirge, kald|sirge, kiiv|sirge, püst|sirge, rist|sirge, rõht|sirge, rööp|sirge, tugi|sirge, vertikaalsirge.
2. otse kulgev, kurvideta teelõik v. selline võistlusraja osa. Auto kihutas mööda sirget, sööstis sirgele. Lausa lust on kurvis hoogu maha võtta ja sirgetel uuesti kiirust, gaasi lisada. Stardipaik viidi Kloostrimetsast Kose sirgele. Viimasel sirgel möödus meie uisutaja teistest võistlejatest.
▷ Liitsõnad: finiši|sirge, lõpu|sirge, stardisirge.
3. otselöök poksis; ant. haak. Saatis paremaga sirge vastase lõua pihta. Meie poksija põikles osavasti teise seeriarünnakute eest, noppides samal ajal punkte sirgetega. *Näod on neil nii kitsad, et iga teise sirge lööd mööda. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: parem|sirge, vasaksirge.

sume-da 2› ‹adj

1. pehme (5., 6. täh.) ja mahe. Sajujärgne sume öö. Sume ja soe ilm, sügispäev. Sumedad augustiõhtud. Õhk oli sametiselt sume ja soe. Tuuletu ja sume on siin metsa ääres. Sume videvik. Toa sumedas soojuses oli mõnus istuda. Sume hämarus levis puude all. Linnake paistis unelevat sumedas virvendavas kevadõhus. Sumedast sügisest sai hangine talv. Maa ja taeva piirjoon on sulav ja sume. Taevas tõmbus sumedasse pilve. Läbi tiheda kardina paistis sume kuma. Tagasihoidlik sume värvigamma. Kasutab sumedaid käreduseta värvitoone. | piltl. Pühapäeva sume rahu. Heinalõhna sume magusus. *Nende [= lindude] laulud olid sumedad nagu reseeda lõhn. U. Masing.
2. pilvine, sombune, sumune, (kerges) vines. Ilm, taevas tõmbus sumedaks. Päike paistis läbi sumeda pilveloori. Ei sadanud, kuid päev oli sume ja niiske. *On sume ilm, päike nagu tahaks-tahaks tulla, kuid veel ei suuda tungida läbi roosaka uduloori .. O. Luts. *Õhk oli aina sumedamaks läinud, lahvanduse ääred enam ei paistnudki. H. Sergo.
3. hämar. Toas oli ettetõmmatud kardinatest sume ja jahe. Põles sume öölamp. Puude põimunud oksad moodustasid alleel sumedaid käike. Viinapuulehed akna taga teevad toa valguse sumedaks. Jalutasime suvises sumedas öövalguses. *Metsaserv seisis sumedana kahanevas valguses .. O. Kuningas (tlk). || piltl sünge, tusane. *Aga Mikk kohendas oma sumedat nägu, niikaua kui see sai üsna laheda kuma. E. Vilde.
4. (hääle v. heli kohta:) tume, summutatud. Kose sume mühin. Armunu sumedad ohked. Hundikarja üha kaugenev sume ulg. Fagoti sume heli. Seina tagant kostis kitarrikeelte sumedat kuminat. Seinakell lõi sumeda paugu. Üle metsa laotus sume vaikus. Sadas vihma sumedal sahinal. Aiast kostis mesilaste sume sumin. Lehmad sõid koplis karjakrappide sumedal kõrinal. Sume mehehääl rääkis midagi. Metsa sume kohin mõjus uinutavalt. *Ta hääl tundus siin vaiksemana, sumedamana, nagu lebaksid nad sügaval merepõhjas. E. Eloon.
5. umbne, raske, roiutav. Tuba oli täis õllelehka, sume nagu mõnes kõrtsis. *.. tundsin ma kehas midagi rasket, unist, sumedat, mis pani jala laisalt astuma. A. H. Tammsaare. *.. kus õitekobarad olid akna ees rippunud ja toa täitnud sumeda, raske lõhnaga. K. A. Hindrey.
6. hägune, ebaselge, segane. Veinist sumedad silmad. *Aga mees ei lähe edasi. Toetub mu pingi seljatoele, libistab sumeda pilgu tütarlapsele. Siis ohkab pikalt. R. Sirge. *.. tuli ühes teise joodikuga maailma maid ja meresid mõõtmast, pea sume ja tolk tume. A. Jakobson.

sõrdsõrru 21› ‹s
murd sõõrd, ale. *.. peatusid lõherikka kose alla kalastama, metsastama [= küttima] ja isegi sõrdu tegema .. A. Annist (tlk).

taha
I.adv
1. teatud kaugusesse tahapoole, tagumisest küljest tahapoole, tagaossa, tagaküljele; ant. ette. Viimased tulijad on kaugele taha jäänud. Pimedas ei olnud ette ega taha midagi näha. Ta vaatas aeg-ajalt üle õla taha. Võttis lehma ketiga taha ja hakkas minema. Asu talle taha! Tirel, tirelring, salto taha. Istus taha viimasesse ritta. Tüdrukul on juuksed taha kinni seotud. Saatis pruudile pildi ja kirjutas taha: „Kallis”. *Niida nagu tühja maad, taha ei jää midagi. A. Mälk. || haaravalt, takistavalt külge. Pane sõrm hästi taha, siis on hea sõrmkooku vedada. Poiss pani teisele jala taha. || (ajaliselt:) seljataha. Murepäevad jäid taha, ees ootab parem tulevik. || keha teat. osa suunaga tahapoole. Kallutas pea taha. Kallutas end pisut taha. Sa kisud õlad liiga taha.
2. tagumisele poolele, osale külge (oma otstarvet täitma). Pani kirvele uue varre taha. Ajab nõelale niiti taha. Uksele oli puu, kang taha pandud (sulgemiseks).
3. arengult, saavutustelt, tasemelt tahapoole v. maha. Hea brikett ei jää kasepuust taha. *See [korter] ületab kõigi mu ametivendade omad, jääb taha vahest ainult suuruse poolest kirikupea omast. M. Metsanurk. || (kella kohta:) õigest ajast maha, järele. Kell on taha jäänud. *Viimasel ajal kipub ta [= seinakell] küll taha käima, kuid löömisekunstis pole talle võrdset .. E. Vetemaa.
II.postp› [gen]
1. kellegi v. millegi suhtes tahapoole, kellegi v. millegi tagumisest küljest tahapoole (ja selle varju); ant. ette. Vaatas aeg-ajalt selja taha. Ta istus minu taha. Vaenlane tõrjuti Riia taha. Tööreisid ulatuvad lahe taha. Mine ukse taha! Keegi, miski pandi luku taha 'lukustatud ukse taha'. Astus eesriide taha. Kündja asus adra taha. Tal seoti käed selja taha. Pani käe kõrva taha, et paremini kuulda. Lõi sõrmed lauaserva taha ja sikutas. Põgeneti soode ja rabade taha. Laev kadus neeme, silmapiiri taha. Kuu läks pilve taha. Päike laskus metsa taha. Poiss jooksis kuuri taha. Peitis end põõsa taha. Peitis pildi kapi taha. Laps puges ema selja taha.
2. teat. vahemaa kaugusele. Sõitis paarikümne kilomeetri taha arsti juurde. Kose kohin kostis paari versta taha. Taskulambi valgus ulatus vaid mõne meetri taha. Ta ei tulnud päris juurde, vaid jäi natukese maa taha seisma. Mõnekümne sammu taha ei olnud midagi kuulda. *Raudtee kõrvale tuleb vahemaade taha üles seada suured raudpostid. R. Vaidlo. *Varestel on nii kõva hääl, et kostab mitme metsa taha. A. Kaskneem. || (ajaliselt:) teat. kaugusele minevikus (v. tulevikus). Need traditsioonid ulatuvad sajandite taha.
3. kasut. viitamaks mingile esemele, vahendile, mille juurde tegevusse asutakse. Istus jälle raamatute taha. Istusime pooleli jäänud malepartii taha. Ema asus kangastelgede taha. Purjuspäi ei tohi autorooli taha istuda.
4. millegi külge a. (millegi tagumise osa külge kinnitamise kohta). Ei saanud niiti nõela taha. Kultivaator haagiti traktori taha. b. (millegi takistava külge). Jalg jäi puujuure taha. Kuusk jäi langemisel teise puu taha. Mantlihõlm hakkas oksa, naela taha kinni.
5. kasut. viitamaks mingile takistavale, pidurdavale põhjusele, mille tõttu miski jääb pooleli v. toimumata. Ehitustööd takerdusid rahanappuse taha. Raha taha asi seisma ei jää. Mina olen nõus minema, minu taha asi ei jää. Asja lõplik otsustamine jäi direktori allkirja taha.
6. kasut. viitamaks varjavale, peitvale, ka kaitsvale nähtusele, asjaolule vms. Peidab end varjunime taha. Ära poe ajapuuduse taha! Püüdis oma erutust lõbususe taha varjata.
7. kasut. viitamaks kellelegi v. millelegi, keda v. mida toetatakse. Häälte koondumine ühiste kandidaatide taha tõi valimisliidule suure võidu. Selle otsuse taha peaks ka parlamendi enamus tulema.
8. esineb fraseoloogilistes jm. väljendites. Aia taha viskama, heitma. Aia taha minema. Keelt hammaste taha peitma, suruma. Kulisside taha. Kõrva taha panema, kirjutama. Asi jäi mägede taha. Nina kukla taha lööma. Seitsme luku taha peitma. Selja taha jääma. Trellide, pulkade taha panema, pistma; trellide taha minema. Ukse taha jääma. Värava taha heitma, ajama.
III.prep› [gen] hrv millegi v. kellegi suhtes (kaugemale) tahapoole, teisele poole, sinnapoole. *Ära minna ühes temaga kaugele, kaugele, taha nende inimeste, taha kõige kannatuse .. A. Gailit.
Omaette tähendusega liitsõnad: seljataha

tee|rist
risttee, ristmik. Kose teerist. Jõuti Nuia-Tõrva-Taagepera teeristile. Teeristil on pood, mälestusmärk. Lahing teeristi pärast. Liiklusrohke teerist.

tuisklematuiselda 49

1. (kergelt) tuiskama; õhus lendlema. Valge tuisklev lumeväli. Jalge alt tuiskles tolmuviirge. Hall veeudu tuiskleb kose kohal.
2. kihutama, tormama; kihama. Lapsed tuisklesid huilates minema. Pealinna tuisklev elu. *.. nad [= mõtted] tuisklesid vesirattana tuhandeis keerutusis ikka uuesti ringi .. E. Kippel.

ulatuma37
küündima
1. (ruumiliselt:) olema mõõdetelt (pikkuselt, kõrguselt, sügavuselt jne.) selline, et äärmine punkt, piir vms. satub teat. kohta, levib kuhugi v. mingi piirini. Tüdruku juuksed ulatusid õlgadeni. Õhtukleit ulatub maani. Härjapõlvlane ulatub ainult härja põlveni. Silmanurgast meelekohani ulatuvad kortsud. Ahjupära ulatub läbi seina tagatuppa. Peegel ulatus põrandast laeni. Räästani ulatuvad hanged. Kuuse latv näib ulatuvat taevasse. Televisioonimasti tipp ulatus pealepoole pilvi. Vesi kippus kohati üle saapaääre ulatuma. Puurkaev ulatub põhjaveeni. Haav ulatus luuni. Läbi kahe korruse ulatuv korter. Seinast seina ulatuv raamaturiiul. Reklaam ulatus üle terve lehekülje. Tüse kõht ulatus püksivärvli peale. Katus ulatub üle rõdude. Soost ulatus üles suur liivaküngas. Mingi toru ulatus maa seest välja. Mehel oli esile, ette ulatuv lõug. Karjamaa ulatub mõisapargini. Põhja-Eesti pankrannik ulatub Narvast Osmussaareni. Odra kasvupiir ulatub kaugele põhja. Puiestee ulatub siit kesklinna. Taluõu ulatus lausa mere äärde (välja). Nende krunt ulatub nurkapidi meie heinamaasse. Suurvesi võib ulatuda kuni uksepakuni. Meresügavusse ei ulatu ükski päikesekiir. Paksus udus ulatus nägema vaid paari sammu taha. Ehitas kõrge tara, et võõrad silmad sellest üle vaatama ei ulatuks. Ümberringi, nii kaugele kui silm ulatus, laius liivane kõrb. Magus lõhn levis tubadeni ja ulatus otsaga õuegi. Kas kose kohin ulatub tõesti siiamaale? Kõrvu ulatus mingi kahtlane krabin. | piltl. Seaduse käsi peaks ulatuma iga süüdlaseni. Ei maksa maha teha kõike, milleni su mõistus ei ulatu. See on paljas fraas, mille sisuni on raske ulatuda. Tenor ulatus võtma ülemist do'd. *Solotarski suur tarkus ja sõnakus ulatusid muidugi ka härra Mauruse kõrvu, sest tema kõrvu ulatus kõik .. A. H. Tammsaare. || olema piisavalt pikk, et midagi puudutada v. teha, millenigi jõuda vms. Poiss sirutas käe välja, aga laeni ei ulatunud. Jalad ei ulatunud enam põhja. Koer sai joosta nii kaugele, kui kett ulatus. Tõusis kikivarvule, et ulatuda aknast sisse vaatama. Voolik ei ulatu katust kustutama. Kass ei ulatunud linnupoegi kimbutama. Käed ei ulatu ümber tüve. Olen juurde võtnud, nööbid ei taha enam kinni ulatuda. || (nähtuse esinemis- v. mõjupiirkonna kohta). Kuuldused poisi tempudest ulatusid peagi tema kodusteni. Eestikeelne kirjasõna ei ulatunud esialgu üldse rahvani. Lühiromaan ulatus läbi mitme ajakirja numbri. Jakobsoni ajalehe kirjasaatjate võrk ulatus kõigisse maakondadesse. Keeleteadlaste huvipiirkonda on ulatunud ka arheoloogia. Äärmise piirini ulatuv lein. Ülikooli kuulsus on ulatunud kaugele üle piiri. Tegin tema jutust kaugele ulatuvaid järeldusi. Vaadake, et skandaal nende seinte vahelt välja ei ulatuks! Teatrilaval tekkinud pinge ulatus saaligi. Maa-aluse tõuke mõju ulatus kilomeetrite taha. *Ning Kaspar muheles talle, tundes oma võimu ulatuvat nii üle maa kui vee. F. Tuglas.
2. (ajaliselt:) mingi ajapiirini (hrl. minevikus) järjepidev olema. Jeruusalemma ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Traditsioon ulatub eelmise sajandi algusesse või kaugemalegi. Nähtus ulatub tagasi kuni esiajaloolisse aega. Soome-ugri asustus Läänemere ääres ulatuvat tagasi Kunda kultuurini. Tagasi ulatuva jõuga seadus. Jutud pidalitõvest ulatusid juba Ennu lapsepõlve. Tuumaplahvatuse mõju ulatub kaugele tulevikku. *Mälu ulatub tagasi ainult teise, kolmanda eluaastani, vaevalt kaugemale. J. Semper. *Selle mehe jälgedes tahtis ta käia, kelle teod sosinana ühest vangide põlvest teise ulatusid .. F. Tuglas.
3. hulga, arvu, määra, astme, taseme poolest teat. suuruses v. kõrgusel olema v. selleni jõudma. Alkoholi kontsentratsioon veres ulatus 0,5 promillini. Naiste osakaal parlamendis ei ulatu veel veerandini. Ihunuhtlus võis ulatuda 50 kepihoobini. Kahe tuhandeni ulatuv tiraaž. Pakane ulatus 25 kraadini. Järve sügavus ulatub kümne meetrini. Tuhandeisse ulatuv töötute armee. Maal ulatub elanike tihedus kohati vaid kaheksale inimesele ruutkilomeetril. Tornist ulatub nähtavus üle 50 kilomeetri. Välgu pinge võib ulatuda üle saja miljoni voldi. Puhub mõõdukas, päeval tugevani ulatuv idatuul. See lavastus ei ulatu teostuselt eelmise tasemeni. K. Ristikivi triloogia ulatub üle meie proosakirjanduse keskmise taseme. Kaugelt üle keskpära ulatuv saavutus. Hallist massist ulatub kõrgemale vaid mõni üksik. Teiste hulgast ulatus ta esile mitmeski asjas. A. Pärdi looming ulatub maailma süvamuusika klassikasse. || mingi omaduse maksimumini jõudma. Rubiini värvus ulatub roosast kuni sügavpunaseni. Satiir algab pilkest ja ulatub vihase sajatuseni. Grotesksuseni ulatuv kujutamislaad. Mehe käitumine võib vahel ulatuda lausa veidrusteni. *Erakordse särtsakuseni ulatusid kahe sõbra .. omavahelised kemplemised. A. Vaarandi.
4. van piisama, küllalt olema. *.. küsisin klaasi mõdu osta, – terve pudeli ostmiseks ju raha ei ulatunud. A. Kitzberg. *.. meie mehed on sõjas harjumata, nende jõud ei ulatu veel kahe vaenlase vastu. E. Bornhöhe.

urin-a 2› ‹s

1. jätkuvat r-häälikut meenutav tume hääl. a. (loomade puhul). Tigeda koera urin. Kiskja hoiatav, ähvardav urin. Iga väravale lähenemise katse kutsus esile õuekoera vihase urina. Peni näitas tasase urinaga hambaid. Karu lähenes urinal, urinaga. b. (inimese puhul). Rahulolematute meeste tume urin. Tumma kurgust kostis pahast urinat. Virutas ukse jõuetu urinaga kinni. *Suust vupsasid tal väikeste vaheaegadega karuste urinate saatel kuradid ja saatana sarvikud. S. Truu. c. (tehishelide kohta). Auto, mootorratta urin. Kuuldus tankide pahaendelist urinat. Masinate valjuhäälses urinas oli ta juttu raske mõista. Buss võttis urinal paigalt. Mootor töötas tasase, ühtlase urinaga. d. (loodushäälte kohta). Kose raevukat urinat oli kaugele kuulda. Äikesekärgatused kadusid urinaga kaugemale. Tuli noolib urinal kuuri laudseinu.
2. rahulolematu, pahane rääkimine, torin. „Mis sa, põrguline, seal tuuseldad?” tuli keldrist kuuldavale tige urin. *.. mis tehtud, on tehtud, ei too seda tagasi enam virin ega urin. F. Tuglas (tlk).

vahune-se 4› ‹adj
vahuga kaetud, vahutav; vahuga koos. Vahused lained, laineharjad. Raevutsev meri muutus järjest vahusemaks. Mägijõe, kose vahused vood, vahune vesi. Lesis üleni vahusena vannis. Šampanjaklaasis kihises vahune vedelik. Haavatu suust tuli vahust verd. Käskjalg kihutas kohale vahusel hobusel. || piltl vahtu meenutav. *Suured vahused pilved rulluvad üle sinise taeva .. L. Promet.
▷ Liitsõnad: mere|vahune, seebi|vahune, õllevahune; pilve|vahune, pitsivahune.

valla|vanem
vallavalitsuse juht. Kose, Tõstamaa vallavanem. Teetöid tehti vallavanema korraldusel. Vallavanemaks valiti, sai Juhan Volmer. *Mitte ilma põhjuseta ei olnud Otsa Annus juba teist aega vallavanem. Ta oli esiteks rikas, teiseks arukas .. M. Metsanurk.

vase|veski
aj ettevõte, kus vaske töödeldi vee jõul. Narva kose lähedusse rajati vaseveski ja saeveskid.

vee|jõud
vee-energia. Kose veejõud. Veejõul töötav veski, kraasimisvabrik.

viker|kaar
spektrivärvustes kaar, mis tekib hrl. päikesevalguse murdumisel ja peegeldumisel veepiiskades. Taevas on, taevasse ilmus vikerkaar. Üle taeva, järve kohal kummub vikerkaar. Kaugel metsa taga seisab, kaardub vikerkaar. Pärast vihma nähti vikerkaart. Kahekordne vikerkaar. Taevas paistis korraga mitu vikerkaart. Kose kohal veetolmus sillerdab, väreleb vikerkaar. Veekübemete pilvedes tekkisid ja kadusid väikesed vikerkaared. *.. aknaserv murdis [päikese]kiiri, heitis põrandale vikerkaare. E. Vetemaa. || piltl (mingi kireva koosluse kohta). Muusikas mängles terve tundeseisundite vikerkaar. *Minn tõstis [riidekirstu] kaane üles ja laternavalgus tõi silmade ette värvide vikerkaare. H. Laipaik.
▷ Liitsõnad: kuu|vikerkaar, topeltvikerkaar.

voogamavoogata 48

1. lainetavalt v. õõtsuvalt liikuma. a. (veekogu kohta). Ümberringi voogab ääretu veteväli. Meri voogas rahulikult, rahutult. Saarte ümber voogavad Vaikse ookeani veed. Kose all keerles ja voogas vahutav vesi. Tinajas jõgi voogas tasakesi kallaste vahel. Hommikuks oli järv voogama löönud. *.. suurmere laine voogas vabalt ja tumedalt otse kaldale .. A. Mälk. b. (tuules) lainetena edasi-tagasi liikuma. Tee ääres voogab rukis. Tuulehoog pani nisuvälja voogama. Tuules voogav vili. Rongkäigu ees voogasid lipud. Kandis voogavat seelikut, rüüd. Voogav siid. || (juuste kohta:) laineis langema v. asetsema. Pikad juuksed voogavad seljal, mööda selga alla. Kammis oma voogavaid juuksed. Õlgadele voogavad kiharad. *Bella juuksed voogasid padjal .. A. Beekman. c. piltl. Ülestõusude laine voogas üle maa. Laval voogab lopsakas elu. Ööelu kihas ja voogas.
2. laine(te)na v. joana levima; hoovama, uhkama, voolama, tulvama. a. (niiskuse, õhu, lõhna, soojuse, valguse kohta). Järve poolt, piki jõge voogab külma udu. Udu voogas kord tihedamate, kord hõredamate lainetena. Silmapiiril voogab lillakas põuavine. Soe õhk voogab põldude kohal. Ukse vahelt voogas jahedust. Leti tagant voogab kohvilõhna. Aknast voogas päikesepaistet, kuuvalgust. Lambi pehme valgus voogab vaibale. Köögist voogab tuppa soojust, vingu. *Taevavõlvil voogas koidu võimas tulekahju. M. Rebane. b. (helide, häälte kohta). Kirikus hakkas voogama orelimuusika. Kõlaritest voogas muusikat. Õhus voogasid mustlasviisid. Taeva all voogab lõokese hõiskav laul. Saal täitus voogavaist valsihelidest. c. piltl (meeleolu, tunnete, mõtete vms. liikumise v. levimise kohta). Hinges voogas õrnus, kirg. Läbi keha, südame voogas õnnelaine. Tunded voogavad rinnas, põues. Rahu voogas südamesse. Kuum juga, laine voogas üle kere. Püüdis taltsutada oma voogavaid mõtteid. *Jõime uue pitsi viina ja ajudesse voogas erksust. L. Kivisaar.
3. suurel hulgal ühes suunas liikuma, lainetena v. katkematu vooluna liikuma; tulvama. Rahvas voogab mööda tänavaid, kiriku poole. Ümberringi, kõnniteedel voogab inimsumm. Turul voogas kirev rahvahulk. Väljakut täitis voogav rahvamurd. Peatänaval voogab tihe liiklus. *.. tagantpoolt voogasid uued ja uued inimhulgad ning pressisid peale. A. Beekman. *Prits võitles enda suurte pingutustega edasi-tagasi voogavast inimmurrust välja .. A. Jakobson. || (nii liikuvaid inimesi) täis olema. Laadaplats lausa voogas inimestest.

vägev-a 2› ‹adj

1. (mõõtmeilt, mahult) võimas, suur. Vägev mets. Niidul kasvasid vägevad tammed. Vägevad mäed, rändrahnud. Vägevad müürid, tornid. Lage kannavad vägevad sambad. Sadamas seisis vägev reisilaev. Imetleti vägevat kraanat. Tassis vägevat kohvrit. Vanad vägevad keldrivõtmed. Sai suure vägeva lillekimbu. Keeras endale vägeva plotski. Jõuluks tehti vägev hanepraad. || (elusolendite ja nende kehaosade kohta). Vägevat kasvu mees, mehemürakas. Hiivas oma vägeva kere autosse. Vägevad õlad, käsivarred, rusikad. Taat torkas silma oma vägevate kulmude ja vägeva habemega. Õnge otsa hakkas vägev haug. Vägeva kõvera nokaga lind. || (koguse, hulga kohta:) kõva, tubli. Ostsin vägeva koorma kasehalge. Tõstis vägeva hangutäie heinu. Vägev mitmekäiguline lõunasöök. Hammustas vägeva suutäie, jõi peale vägeva sõõmu õlut. Puhub õhku vägevaid suitsupilvi. Rukis kasvab tänavu vägev. Ka mullu olid viljad vägevad. Teenis laenu pealt vägevad protsendid. Sai krundi eest vägeva pataka raha.
2. suure jõuga, tugev. Tüdruk ei kartnud, sest tal oli vägev kaitsja kõrval. Lurich oli omal ajal kõige vägevam maadleja. Jussil oli külas vägeva rusikavõitleja kuulsus. Jõud on küll vägev, aga tarkus on tugevam. Vägev mootor möiratas. Toodetakse järjest vägevamaid relvi. Vägeva vooluga mägijõgi. || suure vaimujõuga; mõjuvõimas. Rahva seast kerkisid esile vägeva vaimuga, vaimult vägevad mehed. Vägev on rahvas, kes sulatab võõrad endasse. Austria-Ungari oli suur ja vägev riik. Vägev kuningas, vürst. Kõige vägevama kristliku kiriku pea on Rooma paavst. Väikese mehe võib vägevaks teha tema varandus. Teda peeti vägevaks nõiaks. Kõige vägevam jumal, taeva ja maa looja. |substantiivselt›. Selle maailma vägevad 'võimumehed'. Vägevatel on suured maad ja majad. Vägevaga ei maksa vaielda. Võim läheb ikka ühtede vägevate käest teiste vägevate kätte. *Issand, Sinu käes on Elu ja Surm, need kaks vägevat .. G. Helbemäe.
3. suure intensiivsuse, tõhususe v. mõjujõuga. Vägev tuul. Vägev vool viis ta endaga kaasa. Vägev vile, aplaus. Kose vägev kohin. Vägev valgus, kuma. Vägev magnet. Jäätmete vägev lehk. Ravis vägevate rohtudega. Vägev õlu võttis jalad alt. Armastab vägevat teed, kohvi. Töömeestele keedeti vägev 'rammus' supp. Vandus kõige vägevamate 'vängemate' sõnadega. Õpetaja pidas hingemineva ja vägeva jutluse. || (füsioloogiliste v. psüühiliste protsesside ja hingeelu kohta). Vägev nälg, janu. Vägevad ihad, tungid. Vägev raevuhoog. Teda valdas äkki vägev õnnetunne. *Nende armastus ja vihkamine oli nagu vägevam ja kangem .. A. Kalmus.
4. kõnek kange, äge; vinge. Eilne pidu läks vägevaks võtmiseks. Kus pulm oli alles vägev! Poiss sai isalt vägeva nahatäie. Konkurss eliitkooli on vägev. Otil on seina peal vägevad diplomid. *.. oleks vägev värk küll, kui meie perest ükski ülikooli lõpetamiseni välja jõuaks. H. Rammo.

üldseadv

1. üleüldse, üldiselt, ülepea. Lahkus välismaale, kas ta enam üldse tagasi tuleb. Kõigepealt pean selgeks saama, mis siin üldse toimub. See oli üldse mu esimene merereis. Kriisiaastail lõpetasid mitmed ettevõtted üldse oma tegevuse. Ain oli üldse vähese jutuga. Mis sa siin metsas üldse teed? Vaevalt et keegi täna öösel üldse magada sai. Räägiti üldse poliitikast, kohalikest valimistest eriti. Peolauas valitses üldse kuidagi sunnitud olek. Niisugust asja esineb üldse harva. Kas need seened üldse söödavad on? Tänavune kevad oli üldse külm. Üldse elas ta oma ebaõnnestumisi raskelt üle. Ma ei räägi sinust, ma räägin meie elust üldse. Sa ei vaadanud ju filmi üldse lõpuni. Ma poleks pidanud sinna üldse minema. Minu teada pole ta üldse abielus olnud. Ja üldse, mis te kiusate teda selle koolijutuga!
2. ühtekokku. Üldse on selles klassis ainult kümme last. Üldse on ta eesti keelde tõlkinud üle paarikümne raamatu. Töötas Kose kihelkonnas koolmeistrina üldse kümme aastat. Üldse on vahetunud kuus ministrit. Koosolekuid peeti üldse viis.
3.eitavas lausesabsoluutselt (mitte), vähimalgi määral, sugugi (mitte); sootuks, hoopiski. Isal ei olnud üldse(gi) lauluhäält. Mul polnud üldse raha. Poiss ei oska üldse tantsida. Ta ei söönud ega joonud peaaegu üldse midagi. Paistab, et raha, sport ei huvita teda üldse. Sind ei saa ka üldse usaldada. Probleemiga ei tahetud üldse tegelda. Traktori mootor ei tahtnud üldse vedu võtta 'käima minna'. Tütar pole üldsegi ema moodi. Kas haav teeb valu? – Ei, üldsegi mitte. *Jalad on lõdvad ja tundetud, nagu poleks mul neid üldsegi. R. Parve.
4. üldisena, üldise kujul, abstraktsioonina. Usub, et ei ole olemas liikumist üldse väljaspool konkreetseid kehasid ja protsesse.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur