[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

korraldus ‹-e 5› ‹s›

1. käsk, nõue; üksikjuhu kohta antav ametivõimu (haldus)akt. Ministeeriumi, juhtkonna, komandöri korraldus. Seda tehti direktori korraldusel. Kirjalik, suuline korraldus. Valitseja andis korralduse kõiki tõrkujaid karistada. Osakonnajuhataja tegi korralduse, et mul lubataks käsikirjaga tutvuda. Ülemus jagas töötajatele korraldusi. Korraldustest kinni pidama, üle astuma. Kõik korraldused täideti täpselt. Korraldus tühistati. Väeosa sai korralduse asuda kaitsele. Päästesalga ülem jagas valjul häälel korraldusi. Meeskond allus vastuvaidlematult kapteni korraldustele. Ilma minu korralduseta ei tohi siit keegi lahkuda. Kõik jääb vana viisi – kuni korralduseni. *.. tema testamendis oli korraldus, et ta keha mitte ei põletataks, vaid idamaa kombe kohaselt balsameeritaks. A. Sang (tlk).
▷ Liitsõnad: eri|korraldus, otse|korraldus, püsikorraldus.
2. milleski valitsev üldine kord v. süsteem. Ühiskonna poliitiline ja majanduslik korraldus. Looduskaitse korraldus meie maal. *Teiselt poolt leidis hernhutism rahva hulgas poolehoidu sellepärast, et tema korralduses esines demokraatlikke elemente. R. Põldmäe.
▷ Liitsõnad: elu|korraldus, kohtu|korraldus, kooli|korraldus, liiklus|korraldus, maa|korraldus, tervishoiu|korraldus, töö|korraldus, ühiskonnakorraldus.
3. korraldamine. Nädalavahetusel peeti motoklubi korraldusel autoralli.
▷ Liitsõnad: keele|korraldus, metsa|korraldus, ümberkorraldus.