[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 sobivat artiklit.

boss-i 21› ‹s

1. peremees, šeff, juht (eriti anglosaksi maades, hrl. naljatlevalt meilgi). Bossid ei nõustunud palka tõstma. Profiklubi boss. *Kui toimetuste tindikulide näägutused armetuks osutusid, lõid bossid ise sekka. P. Rummo.
2. partei v. ametiühingu telgitagune juht, valimisagitatsiooni korraldaja (eriti USA-s)

ees|tööline
tööliste, sulaste vm. rühmas teiste juhataja ning töö korraldaja. *Purjede väljalõikamisel ja õmblemisel oli Jõnn alati eestööliseks. R. Kurgo.

huvi|juht [-juhi]
ped klassivälise töö korraldaja koolis

impressaario1› ‹s
teater etenduste, kontsertide majanduslik korraldaja

lennu|juht [-juhi]
lennuliikluse korraldaja . Lennujuht andis piloodile maandumisloa.

läbi|viija1› ‹s
korraldaja, teostaja. Võistluste, õppuste läbiviija.

meister-tri, -trit 2› ‹s

1. väljapaistvate erialaste teadmiste ja oskustega isik. a. vilunud ning osav käsi- v. oskustööline; (omaaegses tsunftisüsteemis:) kõrgeima kvalifikatsiooniga käsitööline, kellel oli hrl. oma töökoda (sellide ja õpipoistega). Meistrid, sellid ja õpipoisid. Kui sell tahtis meistriks saada, pidi esitama tsunftile meistritöö. Kell tuleb viia parandada asjatundliku meistri kätte. Suvila ehitame ise, aga kaminat tegema kutsume meistri. b. (üldisemalt:) omal alal kõrgtaseme saavutanud isik. Töö õpetab tegija meistriks. Harjutamine teeb meistriks. Keegi ei ole sündinud meister, keegi ei sünni meistrina. Noortel loovisikutel on vanadelt meistritelt palju õppida. Flaami meistrite maalid. Tundmatu meistri skulptuur. *Mõlemad meistrid [helilooja Eller ja kirjanik Tuglas] vaagisid iga nooti või sõna kuni viimase tõeni. G. Ernesaks. || (millegi peale, mingis tegevuses osava inimese kohta). Ta on iga asja peale meister. Pilkamise peale, pilkama on ta meister. Luiskama oled sa meister! Vanaema oli meister muinasjutte rääkima. Erineva tasemega rahvatantsijad algajatest meistriteni. *Paljuks tema küll raamatuid jõudis osta, aga lugema oli ta meister. R. Roht.
▷ Liitsõnad: ehitus|meister, ehte|meister, juustu|meister, kaevu|meister, laeva|meister, oreli|meister, paadi|meister, viina|meister, viiuli|meister, voki|meister, vorsti|meister, või|meister, õllemeister; kingsepp|meister, maaler|meister, pagar|meister, pottsepp|meister, rätsepmeister; heli|meister, kunsti|meister, novelli|meister, romaani|meister, stiili|meister, sule|meister, sõna|meister, tantsu|meister, vana|meister, vormi|meister, värsimeister; pankrot|meister, vussermeister.
2. (mingit tööd v. tegevust) juhtiva isiku kutse- v. ametinimetus. a. tootmisjaoskonna vm. tööliste rühma v. agregaadi töö vahetu korraldaja ja kontrollija. Töötab tehases, remonditöökojas meistrina. Meistrid ja meistriabid. Tsehhijuhataja kutsus meistrid nõupidamisele. b.liitsõna järelosanaesineb mitmesugustes (osalt endisaegsetes) ametinimetustes
▷ Liitsõnad: ballett|meister, bürger|meister, kapell|meister, kool|meister, koor|meister, korter|meister, lava|meister, ordu|meister, politsei|meister, tall|meister, tee|meister, tseremoonia|meister, vahtmeister.
3. sportlike (v. kutsealaste) meistrivõistluste võitja. Tuli odaviskes Eesti, Euroopa meistriks. Jäähokis tuli meistriks meie meeskond.
▷ Liitsõnad: maailmameister; kabe|meister, maadlus|meister, male|meister, poksimeister; künni|meister, lüpsimeister.
4. sport (kõrgema spordijärgu v. spordijärkudest kõrgema sportliku kvalifikatsiooniastme kohta, eriti males). Järgumaletajad, meistrikandidaadid, meistrid, rahvusvahelised meistrid, suurmeistrid.
▷ Liitsõnad: suurmeister.

mänedžer-i, -i 10› ‹s
(teat. töölõigu) juhtija, korraldaja, esindaja; majandusjuht. Tennisetähe, jalgpallimeeskonna, näitleja, laulja mänedžer. Bändi mänedžer sõitis USA-sse turneed korraldama ning lepinguid sõlmima. Presidendi valimiskampaania mänedžer.

organisaator-i, -it 2› ‹s
organiseerija, korraldaja, initsiaator. Ekspeditsiooni, kokkutuleku, malematši organisaator(id). Hea, halb organisaator.
▷ Liitsõnad: ametiühingu|organisaator, grupi|organisaator, rühma|organisaator, spordiorganisaator.

peo|korraldaja1› ‹s
korraldav isik pidudel (ka peolaua korraldaja)

promootor-i, -it 2› ‹s

1. edendaja, korraldaja; sport elukutseliste sportlaste võistluste korraldaja
2. keem aktivaator

zoo|tehnik
vastavat eriharidust omav loomakasvatuse korraldaja majandis. Vajatakse seakasvatuse zootehnikut. Kolhoosi, sovhoosi zootehnik.

toime|panija1› ‹s
sooritaja, kordasaatja, korraldaja. Atentaadi, lennukiröövi toimepanijad. *.. mille ajal kõned peo toimepanijate kohta lahti läksid .. E. Särgava.

valitseja1› ‹s

1. hrl. päriliku võimuga riigipea; ülem võimukandja teat. piirkonnas. Vaarao oli Egiptuse valitseja. Venemaa valitseja Aleksander II. Vana kuninga surma järel sai, tõusis valitsejaks tema poeg. Kuninga määratud asehaldurid olid tegelikult piiramatu võimuga valitsejad. *Võta vastu tiaara ja tea, et sa [= paavst] oled vürstide ja kuningate Isa, maailma Valitseja, meie lunastaja Jeesus Kristuse maapealne asemik .. B. Kangro. | piltl. Hispaania laevastik oli kunagi merede valitseja. Inimene olevat looduse valitseja. *Roograhu linnuriigi valitsejaks oli roostekarva roo-loorkull, õel ja halastamatu haugas.. H. Jõgisalu.
▷ Liitsõnad: ainu|valitseja, ase|valitseja, ise|valitseja, kaas|valitseja, maa|valitseja, maailma|valitseja, ülemvalitseja; naisvalitseja.
2. korraldaja, käskija, juhtija (näit. millegi majandamisel); määraja. Töötas lossis valitsejana. Perenaine oli majas täielik käskija ja valitseja. Vaadati üle uusi ruume ja tunti end juba nende tulevaste valitsejatena. *.. katsus [noorperemees] igal sammul tõestada, et tema on siin peremees ning ainus valitseja. M. Metsanurk. || mõisavalitseja. Parun asus mujal, siinset mõisat juhtis valitseja. Mehed käisid mõisas valitseja jutul.
▷ Liitsõnad: asjade|valitseja, maja|valitseja, ringkonnavalitseja; hirmu|valitseja, vägivallavalitseja.

vardja1› ‹s
ülevaataja, korrapidaja, korraldaja, hoidja, valvur. Linnuse, pansioni, looduskaitseala vardja. *Üksikute [= üksikvangide] jaoskonnas oli koridoris põrandariie, et vardja võiks hilju tulla ja ukse taga seista. A. Vanapa. || aj talupojast ametiisik (algselt vakuse eestseisja, hiljem kubjas). *Maakirjutaja ja paar abimeest, vakusevanem ja vardjad seisid raske, tahutud laua ümber. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kalmistu|vardja, korra|vardja, küla|vardja, lossi|vardja, pansioni|vardja, pesu|vardja, pulma|vardja, turuvardja.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur