[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

korraks ‹adv›

1. üsna lühikeseks, natukeseks ajaks, viivuks; üsna lühikest aega. Tule korraks siia! Astusin teile, teie poole korraks sisse. Sõdur tuli korraks koju käima. Läksin korraks õue. Seisatab korraks keset tuba. Selle palavaga on hea end korraks vette kasta. Laskis pilgul korraks ringi käia. Loen veel kirja korraks üle. Korraks sabistas vihma vastu akent. Tuli lõi veel korraks lõkkele ja kustus siis. Vaatas vaid korraks küsija poole. *..kas pole see vahest ööbik, kes lähedases toomesalus korraks hõiskas ja jälle vaikis. E. Krusten.
2. kord, ükskord. *Sügisel mõtles ta juba korraks pakku halgudeks lõhkuda, sest puud olid otsas.. E. Männik.