Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 sobiv artikkel.
kore ‹-da 2› ‹adj›
1. pinnalt konarlik, krobeline ja seetõttu tugevasti kare; jämeda koega. Koreda pinnaga laud, savinõu. Tööst kore käsi, pihk. Näonahk on külmast koredaks muutunud. Kore kotiriie, takune särk. Kevadine lumi on kore. *Paosk vedas tusaselt oma värvist koredaks kuivanud töökitli selga.. P. Vallak. || piltl karune, karm, tahumatu. *Talle vaatas [pildilt] vastu talumehelikult kore ja rässakalt tähtis maaköster.. H. Raudsepp. *Seal, kus ühe jaoks kuuldus katastroofihääl, võis teise jaoks olla vaid kore nali. M. Traat.
2. kohev, mittetihe; hõreda koostisega. Kore leib, sepik. Kore luhahein. Mida rohkem aedviljas kiudainet, seda koredam ta on. Sulaveed uhuvad koredat pinnast.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |