[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 50 sobivat artiklit.

aasta|ring

1. aastarõngas. Aastaringe võib puu kännult selgesti lugeda.
2. aasta kui üha korduv ajavahemik. Aastaring on jälle täis saamas.

aine|ringe
geol bot ainete pidevalt korduv ringlemine, ainete ringkäik looduses. Geoloogiline, bioloogiline aineringe.

alatine ‹-se 5› ‹adj›

1. pidev, püsiv, alaline. Ilma alatise töö- ja elukohata hulkur. Kunstimuuseumi alatine ekspositsioon eesti vanemast kunstist. Alatine komisjon. Alatine elukoht, elanik.
2. tihtilugu esinev, toimuv, juhtuv jne., korduv, sage, alaline. Tema alatine virisemine ning hädaldamine tüütab ära. Alatised tülid ja pahandused naabritega. Alatine rahahäda. Ta on siin alatine külaline.

ehitus|kivi

1. ehitamiseks kasutatav kivi. Tellised jt. ehituskivid. Paas on populaarne looduslik ehituskivi.
2. piltl (korduv) koostis- v. moodustusosake. Rakk on organismi ehituskivi. Elektronid on aatomi ehituskivid.

elu|tsükkel
biol
1. elujärkude korduv seeria; areng organismi mingist elujärgust järglaste sama järguni, arengutsükkel. Mikroorganismide lühike elutsükkel. Seente elutsükkel koosneb sageli mitmest põlvkonnast. *Puugi elutsüklit saab kujutada järgmiselt: täissöönud emaspuuk – muna – larv – nümf – täiskasvanud puuk. A. Vilbaste.
2. organismi talitluse v. tegevuse perioodiliselt korduv osa. Inimese ööpäevane elutsükkel. *Rändlinnu normaalses aastases elutsüklis järgnevad korrapäraselt üksteisele ränne, sigimine ja sulgimine .. E. Kumari.

frekventne ‹-se 2› ‹adj›
sage, korduv

illusioon ‹-i 21› ‹s›

1. pettekujutlus; aluseta lootus, täitumatu unistus vms. Suurte saavutuste, hiilgavate võitude illusioon. Ta elab oma illusioonide maailmas. Pole mõtet teha, luua endale asjatuid illusioone. Tegelik elu purustas nooruki illusioonid. Kaotasin veel ühe illusiooni. Võis tekkida illusioon, et polegi sõda.
2. psühh samades tingimustes reeglipäraselt korduv tajueksimus, moonutatud, ebaõige taju, mis peegeldab objekte teisiti, kui need on tegelikult. Optilised illusioonid.
▷ Liitsõnad: haistmis|illusioon, kompimis|illusioon, kuulmis|illusioon, maitsmis|illusioon, nägemisillusioon; kontrasti|illusioon, liikumis|illusioon, ruumi|illusioon, vormiillusioon.

jooksev ‹-sva, -svat 2›

1. (< partits jooksma). Kõrvuti jooksvad poisid. Kraanist jooksev vesi.
2. ‹adj› päevast päeva korduv, toimuv v. tehtav; teatavate vaheaegade järel korrapäraselt toimuv, tehtav v. esinev. Jooksev remont, korrashoid. Jooksev asjaajamine, aruandlus, kirjavahetus. Jooksvad kulud, väljaminekud. Jooksev kirjanduselu. Jooksvate sündmuste kroonika. Olen jooksva tööga väga koormatud. Jooksev 'käimasolev' aasta, kuu, päev. Jooksev meeter 'meeter pikkusmõõduna kui laiust vm. mõõtmeid ei arvestata'. Jooksev 'pidev, läbiv' numeratsioon. Jooksev konto, arve 'hoiustaja konto pangas, millelt ta võib raha välja võtta (v. üle kanda) igal ajal'.

järel|kontroll
millelegi järgnev kontroll; korduv, täiendav kontroll. Järelkontroll näitas, et avastatud puudused on kõrvaldatud.

järje|kordne

1. järjekorras lähim. Tööd leidnud, oli ta järjekordseks mureks korteri otsimine.
2. (samalaadsete nähtuste reas) aeg-ajalt esinev v. korduv. Seltsi järjekordne koosolek. Järjekordne seanss, etendus. Vangi järjekordne põgenemiskatse. Tegi purjuspäi järjekordse rumaluse. Kunstniku järjekordne, seitsmes personaalnäitus. Algas järjekordne võistlus maailmameistri tiitlile.

kinnis|motiiv
kirj üha korduv motiiv. *Ja [A. Haava luules] aina sagenev kodutuse valuline kinnismotiiv .. P. Rummo.

kirja|kord [-korra]
tekst mustrikordus, korduv mustriosa

klišee|sõna
paljutarvitatud, sageli korduv sõna (stiilihalbusena)

kooli|kiusamine ‹-se 5› ‹s›
korduv kaasõpilase kiusamine koolis

koos|käimine

1. kellegagi ühes, seltsis käimine
2. korduv kogunemine v. kokkutulek. Noorte kooskäimised rahvamajas. *Vaidluse ühes kõrvalliinis kurtis J. Jung, et eestlastel puuduvat organisatsioonid kooskäimiseks.. R. Põldmäe.

kordus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
kordamine v. kordumine; millegi korduv esinemus. Tarbetu kordus. Kordusi on püütud vältida. *Tunnetasin tegevuse kordust ja mõistsin, et kõik päevad on minu jaoks ainult kordus.. T. Vint. || kirj episoodide, väljendite, üksiksõnade v. häälikute täpne v. muutustega kordamine poeetilisel eesmärgil. Gradatsiooniline kordus. Rahvalauludele on iseloomulikud kordused.
▷ Liitsõnad: hääliku|kordus, mõtte|kordus, sõna|kordus, tüve|kordus, värsikordus.

kordus|meetod
sport harjutusmeetod, mida iseloomustab korduv tegevus puhkepausidega

kordus|motiiv
korduv motiiv (näit. kunstiteoses)

kordus|salm [-i]
korduv salm luuletuses v. laulus

kordus|värss
kirj reeglipäraselt korduv (juhtmõtet sisaldav) värss

korduvus ‹-e 5› ‹s›
korduv-olu, korduv esinemus. Sündmuste korduvus.

kuke|kontsert
nlj mitme kuke korduv üheaegne kiremine

margi|truudus
maj teat. tootemargi korduv ostmine peaaegu muutumatus koguses

mitme|kordne

1. mitmest (ühesugusest) osast koosnev. Mitmekordne vineer, vooderdus, lõng, side, sõlm. Tõmmis kurnatakse läbi mitmekordse marli. Mitmekordne 'mitmekorruseline' maja. *Plangule oli veetud okastraat, see oli küll mitmekordne, aga üsna nigel. R. Kaugver.
2. mingi taseme v. arvuga võrreldes mitu korda suurem, võimsam vms. Mitmekordne hind, kokkuhoid, väärtus. Toodang kasvas, püük suurenes mitmekordseks. Vanema vennana olid minu kohustused mitmekordsed. Mitmekordne miljonär 'multimiljonär'.
3. mitmel eri korral, mitmes eri järgus toimuv v. esinev; korduv. Võttis kuriteo omaks pärast mitmekordset ülekuulamist. Avas ukse alles pärast mitmekordset koputamist. Mitmekordne maailmameister, laureaat, vanaisa.

muster ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. pinnal korduv joonte v. (värviliste) kujundite kombinatsioon (ka eeskujuna mustrilehel v. mujal). Kanga, tapeedi, vaiba, parketi muster. Trükitud, kootud, põletatud, tikitud muster. Triibulise, joonelise, täpilise, mummulise, ruudulise, lillelise, geomeetrilise mustriga kleidiriie. Meeldiv, huvitav, imetlusväärne muster. Eri värvi, aga sama mustriga, samas mustris riie. Mustrilehelt saame tikandiks mustri. Müür laoti eri värvi tellistest, nii et seina pinnale moodustus muster. Kummirehvi muster koosneb mitmesuguse nurga all kulgevatest soontest. Linnu kauni mustriga tiivad. Jäälillede muster aknaklaasil. Marmorile iseloomulik muster. Peente kortsukeste muster silmade ümber. *Nende ümber kirendas maapinnal kuuvalguse must-kollane muster, süngelt salapärane. T. Lehtmets.
▷ Liitsõnad: heegel|muster, kalasaba|muster, koe|muster, lill|muster, malelaud|muster, palmik|muster, pits|muster, põletus|muster, riide|muster, ruut|muster, siksak|muster, taim|muster, triip|muster, trüki|muster, vaiba|muster, võrk|muster, värvimuster.
2. eeskuju, mall, näidis; millegi läbiv ühine joon, seaduspära vms. Tegutseti ühe, tuntud mustri järgi. Laps võtab omaks sellise käitumise, suhtlemise mustri, mida ta näeb kodus. Kurjategija käitumise muster ja iseärasused. Sündmuste mustrid. *Tema majapidamine käis ikka veel vaarisa Laasi mustri järgi. Kõike uut ta kartis. H. Sergo. *Kui Jaagup mustriks võtta, mis peab siis Jürihanist pidama? H. Kiik.
▷ Liitsõnad: käitumismuster.

passakalja ‹6› ‹s›
muus pidulikult pikaldane kolmeosalises taktimõõdus vana hispaania tants; sellest lähtunud muusikavorm, mida iseloomustab pidevalt korduv bassifraas
▷ Liitsõnad: oreli|passakalja, orkestripassakalja.

periood ‹-i 21› ‹s›

1. ajajärk, millegi iseloomulikuga määratud ajalõik (ka korduvana, eriti liitsõnades). Pikk, lühike periood. Kodanlik, sõjaeelne, sõjajärgne periood. Feodalismilt kapitalismile ülemineku periood. Rootsi valitsuse periood Eestis. Murranguline periood rahva ajaloos. Vaheldusid majandusliku tõusu ja languse perioodid. Algas suurte segaduste periood. See draama kuulub meie näitekirjanduse varasemasse perioodi. Luuletaja Tartu-periood. Kirjaniku loomingu võib jagada kaheks perioodiks. Aastad 1945 – 1950 olid süngeim periood minu elus. Elu viimasel, hilisemal perioodil. Pingeline õpingute periood. Filmivõtete periood. Haiguse äge periood. Sünnitusjärgne, operatsioonieelne periood. Poegade toitmise periood lindudel. Taimede aktiivse vegetatsiooni periood. Kevadtalvisel perioodil vajame vitamiine. Vihmade periood. Suhtelise vaikuse periood. || teat. kindlapiiriline ametiaeg. Reagan valiti veel teiseks perioodiks presidendiks.
▷ Liitsõnad: ajaloo|periood, alg(us)|periood, aruande|periood, avanemis|periood, diktatuuri|periood, elu|periood, ettevalmistus|periood, haude|periood, imetamis|periood, inkubatsiooni|periood, inna|periood, jooma|periood, karjatamis|periood, kasvu|periood, kevad|periood, kinnis|periood, kliima|periood, koloniaal|periood, koristus|periood, kriisi|periood, kudemis|periood, kuiva|periood, kujunemis|periood, kõrg|periood, külma|periood, külvi|periood, kütte|periood, laktatsiooni|periood, langus|periood, lauda|periood, loome|periood, loomingu|periood, loomis|periood, lõpp-|periood, lüpsi|periood, munemis|periood, mõõna|periood, mängu|periood, navigatsiooni|periood, nuuma|periood, peite|periood, pesitsus|periood, poegimis|periood, puhke|periood, põhi|periood, põua|periood, püügi|periood, saju|periood, sigimis|periood, siirde|periood, sooja|periood, sula|periood, suve|periood, sügis|periood, talve|periood, talvitus|periood, tiinus|periood, treeningu|periood, tõusu|periood, töö|periood, vaatlus|periood, vaikus|periood, varumis|periood, vegetatsiooni|periood, vihma|periood, väljutus|periood, õitsengu|periood, õpingu|periood, üleminekuperiood.
2. ajavahemik, mille järel mingi nähtus kordub. Maa pöörlemise periood ümber oma telje on 24 tundi. Tähe heleduse kõikumise periood. Pulsari periood. Pendli ühe poolvõnke periood.
▷ Liitsõnad: pöörlemis|periood, tiirlemis|periood, võnkeperiood.
3. mat korduv number v. numbrite rühm perioodilises murrus
4. keel lausestik
▷ Liitsõnad: lauseperiood.
5. muus helitöö osa (v. iseseisev helitöö), mis koosneb hrl. kahest sisuliselt kokkukuuluvast kadentsiga lõppevast lausest. 8-taktiline periood. Moduleeriv periood.

perioodiline ‹-se 5› ‹adj›
teat. ajavahemike järel korduv; korrapäraselt korduv. Tervise perioodiline kontroll. Perioodilised sajud. Perioodilised depressioonihood. Perioodilised temperatuuri kõikumised, õhurõhu muutused. Tähe heleduse perioodiline muutumine. Tõus ja mõõn on perioodilised nähtused. Perioodiline võnkumine. Perioodiline väljaanne 'kindlate ajavahemike järel ilmuv trükis (näit. ajaleht, ajakiri jne.)'. Perioodiline murd mat kümnendmurd, mille murdosa mõni number v. numbrite rühm lõpmatult kordub. *Paljude liikide arvukuse tsükliline, perioodiline tõus ja langus on tuntud nähtus. O. Tooming.

pumpamine ‹-se 5› ‹s›
sport (jõuharjutus kätele:) korduv käte kõverdamine toenglamangus olles

refleks ‹-i 21› ‹s›

1. füsiol närvisüsteemi kaudu teostuv organismi kiire, ühesugusena korduv vastusreaktsioon ärritusele. Sünnipärased, tingimatud refleksid. Tingitud refleksid ehk tingrefleksid.
▷ Liitsõnad: imemis|refleks, kaitse|refleks, kõõluse|refleks, orienteerumis|refleks, põlve|refleks, põlvekedra|refleks, seksuaalrefleks; tingrefleks.
2. peegeldus, (vastu)helk, refleksioon. *Läbi kardina langes tuppa talvist öövalgust, reflekse kõrvalmaja ees seisvast laternast. M. Unt.

refrään ‹-i 21› ‹s›
luuletuses v. laulus iga salmi lõpus v. järel muutumatult (v. varieeritult) korduv osa. Refrään on ta luules sagedane. Rahvalikud laulud on tavaliselt refrääniga. Refrääni laulsid kõik kaasa. | piltl. *Õpetlikud on ses suhtes isa kirjad, kus kogu aeg kordub üks ja sama refrään – manitsus kokkuhoiule. A. Raid.

rektifikatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. tehn mitmeastmeline, korduv destillatsioon. Rektifikatsiooni rakendatakse keemia- ja naftatööstuses.
2. mat kõverjoone pikkuse arvutamine, sirgestamine

rekuperatsioon ‹-i 21› ‹s›
tehn materjali v. energia korduv kasutamine; kuuma heitgaasi soojuse ärakasutamine (rekuperaatoris)

retsidiiv ‹-i 21› ‹s›

1. jur sama laadi süüteo kordamine pärast karistuse kandmist, korduv kuritegu || millegi ebasoovitava v. taunitava kordumise ilming. Aeg-ajalt löövad kriitikas välja dogmatismi retsidiivid.
2. med haiguse kordus, taaspuhkemine pärast näilist paranemist. Ekseemi retsidiivid on sagedased. Retsidiiv võib vallanduda mõne haigust soodustava teguri toimel.

retsidiivne ‹-se 2› ‹adj›
retsidiivina korduv. Retsidiivne kuritegu. Retsidiivne haigestumine.

sagedus ‹-e 5› ‹s›

1. millegi korduv esinemus hrl. lühikeste vaheaegade järel. Sündmuste, nähtuste suur sagedus. Hakkas tüütama halbade ilmade sagedus.
▷ Liitsõnad: esinemis|sagedus, ilmumis|sagedus, kasutamis|sagedus, kasutus|sagedus, liiklus|sagedus, liikumissagedus.
2. füüs perioodilise muutumise korral võngete, löökide vms. arv ajaühikus. Võngete, signaalide sagedus. Südamelöökide, pulsi sagedus. Kõrge sagedusega müra. || el elektrilise v. magnetilise suuruse perioodiliste muutuste arv ajaühikus. Vahelduvvoolu sagedus. Raadiojaam töötab sagedusel 91,5 megahertsi.
▷ Liitsõnad: hingamis|sagedus, löögisagedus; kande|sagedus, kõrg|sagedus, madal|sagedus, piir|sagedus, põhi|sagedus, resonants|sagedus, sisend|sagedus, tööstus|sagedus, võnke|sagedus, väljundsagedus.

segmentatsioon ‹-i 21› ‹s›
biol lõigustumine, korduv jagunemine || zool metameeria

sekulaarne ‹-se 2› ‹adj›

1. sajandiline, iga saja aasta tagant korduv; pikaajaline. Sekulaarsed muutused.
2. ilmalik. Sekulaarne ühiskond.

stereotüüpne ‹-se 2› ‹adj›
ühel ja samal kujul, muutumatuna korduv; trafaretne, šabloon(ili)ne, kulunud. Rahvalaulude stereotüüpsed algvärsid. Stereotüüpsed kujundid, epiteedid, väljendid. Muinasjutud lõpevad sageli stereotüüpse vormeliga. Haige stereotüüpsed liigutused. Liigisisene stereotüüpne käitumine. Stereotüüpsed arvamused. Stereotüüpsed hinnangud rahvuste kohta. Andis stereotüüpseid vastuseid. *Enamik inimesi ei teadvusta endale kunagi, kui stereotüüpne ja valmisdetailidest kokkupandud on nende vaim. T. Paul.

suur|vesi
ühel ja samal aastaajal korduv hrl. pikaajaline veetaseme kõrgseis; üleujutus. Kevadine suurvesi. Lume või liustikujää sulamisest või vihmadest põhjustatud suurvesi. Suurvesi ujutas üle laialdasi alasid. Suurvee ajal jäävad jõeluhad vee alla. Suurvesi tõmbub tagasi, alaneb.

süstemaatiline ‹-se 5› ‹adj›
süsteemi seatud, mingi süsteemi alusel toimuv, süsteemikindel; korrakindel, järjekindel. Süstemaatiline töö, uurimine. Algasid süstemaatilised õpingud, vaatlused, väljakaevamised. Murdeainestiku süstemaatiline kogumine. Süstemaatilised treeningud. Süstemaatilist kooliharidust pole ta saanud. Süstemaatiline propaganda. Haige vajab süstemaatilist ravi haiglas. Vilumus omandatakse süstemaatiliste harjutustega. Muruplatsid vajaksid süstemaatilisemat korrashoidu. Puuduvad süstemaatilised ülevaated eestikeelsest tõlkekirjandusest. Süstemaatiline kataloog bibl kataloog, milles kirjed on sisu järgi liigitatud. Süstemaatiline viga 'korduv, mittejuhuslik viga'. *Mina ju teadsin, et Illimar pole kunagi eriti süstemaatiline olnud.. M. Unt.

tihe ‹-da 2› ‹adj›

1. paljudest üheliigilistest, üksteise kõrval v. suhteliselt lähestikku asetsevatest osadest koosnev; selliselt asetsevate osade, moodustiste kohta; ant. hõre, harv. Tihedad juuksed, kulmud, ripsmed. Tihe habe. Tihe sulestik. Tiheda karvaga koer. Tihe mets, padrik, võsa. Tihe ja hämar kuusik. Tiheda võraga puu. Ilus tihe kuusk. Tihe lehestik. Maja on ümbritsetud tiheda hekiga. Tihe puhmastik, põõsastik. Tihe rohi, muru, hein, kõrkjastik. Pilliroog on tihe nagu müür. Kinni kasvava järve pinnal on tihe taimkate. Orase tihe seis. Rukis on tänavu kõrge ja tihe. Tihe külv. Kaustik oli täis tihedat peent kirja. Tihe kamm, hari. Tihe 'tihedasilmaline' sõel, võrk. Tuisk, udu on nii tihe, et ei näe kahe sammu kauguselegi. Tihe suits. Tihedad valged hambad. Tihedate kortsudega nägu. Puudel olid tihedad oksad. Marjad on kaetud tihedate udemetega. Tihedate trellidega aken. Tihedate pistetega õmblus. *.. laev hakkab nüüd loovima alla lõunasse, kus asundused muutuvad tihedamaks ja elu vilkamaks. P. Vallak. | piltl. Tihe pimedus, hämarus, videvik. *Tihe sügisene öö oli laskunud üle heinamaade ja metsade. A. Viirlaid. || selline, kus midagi esineb rohkelt, paikneb suhteliselt lähestikku. Tihe asustus. Tihe teedevõrk. Tiheda liiklusega tänav. Tihe autode vool. Tihe vihm, lumesadu. Sadu läks üha tihedamaks. Taevas on tihedas pilves 'tihedalt pilvedega kaetud'. Tihe kuulirahe. Tihe inimmurd. Rahvas seisis tihedas summas, tropis. Inimesed ümbritsesid õnnetuspaika tiheda rõngana. Laagri ümber on tihe valve. Marsiti tihedas rivis. Kalad ujusid tihedas parves.
▷ Liitsõnad: rahvatihe.
2. väikeste vaheaegade järel korduv; tihti toimuv v. esinev, sage(dane); ant. harv. Kostsid tihedad plahvatused. Valuhood läksid tugevamaks, aga mitte tihedamaks. Tihe niitmine muudab muru tugevamaks. Tihe kontroll. Oleme tihedas kirjavahetuses. Naabritel polnud tihedamaid kokkupuuteid, tihedamat läbikäimist. Sugulaste tihedad külaskäigud. Hiljem läksid meie kokkusaamised tihedamaks. Mees tõttas tihedal sammul 'kiirete lühikeste sammudega' kodu poole. *Kuid mullikas oli kartlik, võttis juba tihedamaid samme ja pistis viimaks metsa poole kihutama. H. Lepik (tlk). *Siis tõstis ta ankru suu juurde ja võttis tihedate sõõmudega kuni tuju heaks muutus. F. Tuglas. || selline, kus mingi ajavahemiku sisse on suhteliselt palju (üritusi vms.) mahutatud. Tihe sõidugraafik. Korvpalliliiga mängukalender on tihe. Festivali programm on teadagi ilmatu tihe. Kontserdi kava on tihe ja mitmekesine.
3. kompaktse aine v. keha kohta, mille koostisosad on kõvasti üksteise vastu surutud ja mille struktuuris pole poore ega tühikuid. Tihedad ja poorsed kivimid. Tihedad lõhkeained. Tihe betoon. Tihe pinnas. Vihm peksis mulla tihedaks. Tihedaks tambitud lumi. Kadakal on tihe puit. Tihe ja tugev paber. Tiheda viljalihaga ploomid. Tihe sidekude. Tihe riie. Tihedad kardinad, eesriided. Nägu varjas tihe loor. Kihnu troi on hästi tiheda koega. Vanutamine teeb villase riide paksemaks ja tihedamaks. Ta oskab heegeldada nii tihedaid kui pitsilisi mustreid. *.. Merike oli kogu oma saleduse juures ümar ja tiheda [= pringi, tihke] lihaga. K. A. Hindrey.
4. kokkusurutud, kontsentreeritud; sisurikas. Tihe sõnastus, stiil. Tihe teos, raamat. *Rosa oli kirjutanud nii tihedat teksti, et ütleb viie lausega inimese kohta kõik ära. V. Reest. *Raamatud on tihedamad kui elu. Nendes on elu ekstrakt. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: info|tihe, mõtte|tihe, sisutihe.
5. selline, kus liite- v. ühenduskohad on avadeta, piludeta, pragudeta; ‹liitsõna järelosana› millegi suhtes kindel v. pidav, mitteläbilaskev. Tihe seotis, tapp. Tihedad vuugid. Et jahi kere oleks vettpidav, püütakse plangutus teha nii tihe kui võimalik. Paadikere topiti tõrva ja takkudega tihedaks. *Ta seadis aampalkidele lage, tegi seda savi ja lubjakrohviga tihedaks. A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: auru|tihe, gaasi|tihe, heli|tihe, valgus|tihe, vee|tihe, õhu|tihe, õlitihe; ebatihe.
6. (vedelate ainete kohta:) paks, veniv. Tihe kissell. Tiheda konsistentsiga kanarbikumesi. Te olete terve, veri ei ole enam nii tihe.
7. tõhus, toekas, rammus. Tihe toit, söök. *Georg kallas endale ja mulle uue kannu head tihedat mihklipäeva õlut .. J. Kross.
8. (väljendab millegi intensiivsust). Näkku, palgetele tõusis tihe puna. Puhus tihe '(ühtlaselt) tugev' lõunatuul. Tuul keeras järjest tihedamaks. Tuppa sugenes tihe 'täielik' vaikus. Riike seovad tihedad majandussidemed. Tutvus muutus peagi tihedaks sõpruseks. || kõnek (tegevuse kohta:) pingeline, tugev, kõva. Tegime mitu tundi tihedat tööd. Loetust arusaamine nõudis kohati üsna tihedat mõttetööd. Võistlus on tihe ja terav. Osavõtjaid oli palju ja konkurents tihe. Oli tihe 'tegus' tööpäev. Oli tihe tegemine, et teistega sammu pidada. Esikohtade pärast käis tihe rebimine. *Tuleb tihe minek selle tuisanud teega, pole näha rada ega roobast .. E. Tammlaan.
▷ Liitsõnad: konkurentsi|tihe, töötihe.

tikk2 ‹tiki 21› ‹s›
med kiiresti korduv, vaplev lihasetõmblus (eriti õlgade, kaela, pea, näo piirkonnas), tõmblustõbi

trummi|löömine
korduv löömine vastu trummi membraani

tsükkel ‹tsükli, tsüklit 2› ‹s›

1. nähtuste, sündmuste vms. (korrapäraselt korduv) ring, ringprotsess. Kompleks korduvaid tööoperatsioone moodustab tsükli. Tehaseahjud töötavad pideva tsükliga. Kanali kaldaplaatide külmakindlus peab olema 150 tsüklit 'sulamise ja külmumise vaheldumist'. Treeningud toimusid tsüklitena. Päevast päeva kordus üks ja sama tsükkel: hommikul tööle, siis kooli, sealt proovi, hilisõhtul koju. Juss ei käi praegu tööl, ta on tsüklis kõnek joomatuuris. || ühe sellise ringi läbimiseks kuluv ajavahemik. Tsükli pikkus, kestus. Päikese aktiivsuse tsükkel. Kuukalendri aluseks on võetud 30-aastane tsükkel. *.. filosoof Tatianus õpetanud, et maailma areng kulgeb kaheteistkümne tuhande aasta pikkuste tsüklitena. L. Metsar.
▷ Liitsõnad: arenemis|tsükkel, arengu|tsükkel, elu|tsükkel, haridus|tsükkel, inna|tsükkel, kasvu|tsükkel, kirjastamis|tsükkel, menstruaal|tsükkel, proovi|tsükkel, sigimis|tsükkel, tootmis|tsükkel, treeningu|tsükkel, töö|tsükkel, õpitsükkel; nulltsükkel.
2. temaatiliselt v. mõne muu tunnuse põhjal kokkukuuluvate kunstiteoste, kirjutiste, loengute vms. rida v. rühm, sari, seeria. Lembelaulude tsükkel. Avaldas tsükli rännuluulet. Jutud Tallinna elust moodustavad tervikliku tsükli. Kunstnik koondas oma raamatuillustratsioonid tsüklitesse. Klaveripalade tsükkel „Aastaajad” koosneb 12 üksikpalast. Kuuldemänge, etendusi, kontserte korraldatakse tsüklitena. Loenguprogrammide koostamisel püütakse materjali anda tsüklite kaupa. Füüsika ja bioloogia on loodusteadusliku tsükli ained.
▷ Liitsõnad: filmi|tsükkel, foto|tsükkel, laulu|tsükkel, loengu|tsükkel, luule|tsükkel, romaani|tsükkel, sonaadi|tsükkel, tantsutsükkel.

tsükliline ‹-se 5› ‹adj›
tsüklitena korduv, perioodiline; tsüklit moodustav. Majanduse tsükliline areng. Tsüklilised protsessid. Tsükliline õpetamine. Sümfoonia on tsüklilise vormiga muus koosneb mitmest omavahel seoses olevast v. iseseisvast osast. Tsüklilised ühendid keem orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub aatomitest moodustunud ring.
▷ Liitsõnad: mitmetsükliline.

tõmblus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(lihaste) kiire korduv kokkutõmbumine, tõmblemine. Näolihaste tõmblus. Mürgituse tagajärjel tekkisid lihastes tõmblused. Üle näo käis kramplik tõmblus. Närviline tõmblus näos. Tõmblustest moonutatud nägu. Põselihaseid väristas tõmblus. Naeratus rauges suunurkade tõmblusse. Haige keha läbisid järsud tõmblused. Kogu keha vapustasid tõmblused. Tundsin rinnus valusat tõmblust. Jalgadest käis läbi paar tõmblust. Surmaeelsed tõmblused. Surija viimsed tõmblused. | piltl. Poliitilised tõmblused.
▷ Liitsõnad: lihase|tõmblus, närvitõmblus.

vihma|periood
regulaarselt korduv vihmasadude aeg troopikaaladel. Suvine, talvine vihmaperiood. Saabus, algas vihmaperiood. Jõesäng täitub veega ainult vihmaperioodil. Vihmaperioodil muutuvad teed läbimatuks.

värsi|jalg
kirj värsimõõdu reeglipäraselt korduv üksus. Trohheus, jamb, daktül jt. värsijalad.