[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alliteratsioon ‹-i 21› ‹s›
kirj sama konsonandi kordumine kahe v. enama sõna algul värsis v. lauses (näit. maal ja merel). Regivärsi, vanasõna, kõnekäänu alliteratsioon.

assonants ‹-i 21› ‹s›
kirj sama vokaali kordumine kahe v. enama sõna pearõhulises silbis (hrl. värsis). Assonants ja alliteratsioon moodustavad eesti regivärsile omase algriimi.

kordus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
kordamine v. kordumine; millegi korduv esinemus. Tarbetu kordus. Kordusi on püütud vältida. *Tunnetasin tegevuse kordust ja mõistsin, et kõik päevad on minu jaoks ainult kordus.. T. Vint. || kirj episoodide, väljendite, üksiksõnade v. häälikute täpne v. muutustega kordamine poeetilisel eesmärgil. Gradatsiooniline kordus. Rahvalauludele on iseloomulikud kordused.
▷ Liitsõnad: hääliku|kordus, mõtte|kordus, sõna|kordus, tüve|kordus, värsikordus.

meetrum ‹-i, -it 2› ‹s›

1. kirj värsimõõt. Trohheilise meetrumiga luuletus.
2. muus võrdse vältusega rõhuliste ja rõhutute ajaüksuste perioodiline kordumine

perseveratsioon ‹-i 21› ‹s›
psühh kujutluste, mõtete, sõnade, tundmuste ja toimingute pidev kordumine sisesunni mõjul

reduplikatsioon ‹-i 21› ‹s›
kahekordistumine; keel sõnaosa kordumine grammatilise väljendusvahendina, tüve- v. morfeemikordus

rekapitulatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. öeldu kokkuvõtlik kordamine
2. biol eellaste tunnuste kordumine järglastel

repriis ‹-i 21› ‹s›
muus helitöö ulatuslikuma iseseisva osa kordumine (hrl. kolmeosaliste muusikavormide viimase osana)

rütm ‹-i 21› ‹s›

1. korrapärane vaheldumine v. kordumine. a. (hingamis- ja südametegevuse kohta). Rind tõusis ja vajus hingamise rütmis. Pulsi korrapärane rütm. Veri tuikab soontes kindlas rütmis. b. (liikumise v. liigutuste kohta). Sammude, liigutuste rütm. Tüdruku rinnad rappusid käimise, astumise rütmis. Uisutajal kulus õige rütmi omandamiseks tublisti vaeva. Sõudjad hoidsid rütmi. Võimlemisharjutuses oli tempot, rütmi ja graatsiat. Paat õõtsus merega ühes rütmis. Töötajate käed toimisid masina rütmis. Väsimus kadus ja töö jätkus endises rütmis. *.. lasku ainult koodil vabamas ja ühtlasemas rütmis liikuda. M. Traat. c. muus erineva vältusega helide korrastatud ajaline järgnevus, kõigi muusikaelementide reeglipärane vaheldus. Punkteeritud, sünkopeeritud rütm. Rahvalaul liigub rahulikus monotoonses rütmis. Muusika võttis valsi rütmi. Marsi kaasakiskuv rütm. Orkestrandid kiirendasid rütmi. Trummid tagusid, raiusid rütmi. Jalg kõpsub muusika rütmis. Neiu hõljutas laulu rütmis keha. Neegrimuusika rütmid. Raske rütmiga rokk. || (ka muude, mittemuusikaliste helide kohta). Ookean kohiseb oma igaveses rütmis. Vagunirataste rütm. *.. hakkas [naaber] äkitselt hoopis teises rütmis ja kõrguses norskama. A. Vanapa. d. ka kirj samamõõduliste (v. muude tunnuste poolest sarnaste) kõneüksuste korrapärane kordumine tekstis (hrl. luuletuses). Kõne, lause rütm. Luuletuse, värsi rütm. Meetriline rütm. Ajaluulele on iseloomulik jõuline, dünaamiline rütm. Korrapärase rütmiga proosa. *Väga sagedaseks stiilivahendiks vanasõnades on rütm. E. Normann. e. (kompositsioonivahend filmi-, teatrikunstis:) tegevuspinge tõusu ja languse korrapärane vaheldumine; pildi v. heli kordumise seaduspärasus. Lavastuse, etenduse rütm. f. kunst (kompositsioonivahend arhitektuuris ja kujutavas kunstis:) värvis v. vormis korduvad detailid, mis annavad kunstiteosele liikuvust ja elavust. Joonte, kujundite, värvide rütm. Rangele klassikalisele rütmile allutatud idamaised ornamendid. Kunstniku maalid rajanevad laigu ja joone vahelduval rütmil. *Fassaadi liigendus ja rütm ning stiilne dekoor kuulub baroki valdkonda. H. Üprus.
▷ Liitsõnad: hingamis|rütm, liikumis|rütm, südamerütm; laulu|rütm, marsi|rütm, metro|rütm, polka|rütm, põhi|rütm, samba|rütm, tantsu|rütm, trummi|rütm, valsirütm; lause|rütm, luule|rütm, proosarütm.
2. (üldisemalt:) samasuguste v. sarnaste nähtuste vaheldumine looduses v. elus, inimtegevuses. Aastaaegade rütm. Tõusu ja mõõna rütm. Temperatuuri muutuste rütm. Taevakehade liikumise rütm. Pilvitusel on ööpäevane rütm. Organismile on oluline töö, puhkuse ja toitumise regulaarne rütm. Kindlas rütmis töörügamine. Inimese organism vajab väga rütmi. Tänapäevase elu, suurlinna rahutud rütmid. Haiglas möödusid päevad hoopis teises rütmis. Õnnetus viis elu pikaks ajaks tavalisest rütmist välja.
▷ Liitsõnad: aasta|rütm, bio|rütm, elu|rütm, päeva|rütm, sise|rütm, toitumis|rütm, töö|rütm, ööpäevarütm.

stereotüüp ‹-tüübi 21› ‹s›

1. trük hrl. suurte tiraažide korral v. korraga mitmes paigas trükkimisel kasutatav monoliitne kõrgtrükivormi koopia, stereo. Stereotüüpidelt trükkima.
2. muutumatu kordumine, mall; kinnistunud, kivinenud arusaam, hoiak vms. Stereotüübid mõtlemises, käitumises. Harjunud stereotüüpide lõhkumine tekitab vastuseisu. Sotsiaalne stereotüüp 'lihtsustatud püsiv arusaam v. kujutlus inimesest, grupist v. nähtusest'. *Stereotüüp valitseb rahvaluule kujundites, värssides, karakterites. Ü. Tedre.

stretto ‹6› ‹s›
muus
1. polüfoonilises heliteoses teema kaanonitaoline kordumine teises hääles
2. aaria v. vaatuse efektne lõpposa Itaalia ooperis

tremolo ‹1› ‹s›
muus sama heli kiire kordumine v. kahe heli kiire vaheldumine. Viiulite tremolo.

värsi|rütm
kirj rõhuliste ja rõhutute osiste korrapärane kordumine värsis