[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

astendama ‹37›

1. astmeisse jaotama, astmetena seadma, järgustama. *Harilikult on kordamine veel astendatud, ülesanne läheb kord-korralt raskemaks .. R. Viidalepp.
2. mat astet leidma, arvu iseendaga teat. arv kordi korrutama

kordistama ‹37›
‹hrl. liitsõna järelosana› teat. arv kordi suurendama; teatavakordseks muutma. Enne korrutamist ühekordsed lõngad kordistati kahe- või kolmekordseks.
▷ Liitsõnad: kahe|kordistama, kolme|kordistama, kümne|kordistama, mitme|kordistama, neljakordistama.

kordistuma ‹37›
‹hrl. liitsõna järelosana› teat. arv kordi suurenema; teatavakordseks muutuma. Seentel juhtub sageli, et kromosoomikomplekt kordistub.
▷ Liitsõnad: kahe|kordistuma, kolme|kordistuma, kümne|kordistuma, mitme|kordistuma, neljakordistuma.

kordne ‹-se 2›

1. ‹adj› ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. korda, juhtu esinev; teat. arv kordi suurem (v. väiksem). Kahekümne viie kordne suurendus. Kahe ja poole kordne ülekaal. Toodang kasvas 1,4-kordseks.
▷ Liitsõnad: ainu|kordne, era|kordne, esma|kordne, haru|kordne, järje|kordne, palju|kordne, teistkordne; kahe|kordne, kolme|kordne, kuue|kordne, kümne|kordne, mitme|kordne, nelja|kordne, poolteise|kordne, saja|kordne, ühekordne.
2. ‹s› mat mingi arv kordi korrutatud arv. 75 on arvu 5 kordne.

korduvalt ‹adv›
mitte üks, vaid rohkem kordi, üha uuesti. Korduvalt katsetama, üritama. Poiss puudus korduvalt koolist. E. Vilde „Pisuhända” on meie teatrites korduvalt mängitud. Kirik sai sõdades korduvalt kannatada. Seda on korduvalt juhtunud, mainitud.

korrutama ‹37›

1. mitut keeret, lõnga (niiti) voki vm. ketrusvahendi abil üheks jämedamaks ja tugevamaks lõngaks (niidiks) kokku keerutama. Lõnga korrutama. Kolmekordne korrutatud lõng. Korrutatud lõngast kampsun. Mida suu ketrab, seda käsi ei korruta.
2. pidevalt, ikka ja jälle ühte ja sama ütlema, kõnelema, jutustama v. arutama. Sa korrutad seda lugu juba mitmendat korda. Mis sellest niipalju korrutada! Korrutab mulle hommikust õhtuni, päevast päeva, aastakümneid üht ja sama. Üks räägib ees ja teised korrutavad järele. Nõupidamisel korrutati ammu tuntud tõdesid. Eided korrutasid juhtunust veel kaua-kaua. Mees korrutab, et pole aega ja pole aega. „Seda juhust ei tohi mööda lasta,” korrutas Mihkel. *Nad vaikisid ja igaüks korrutas pimedas oma mõtteid.. A. H. Tammsaare.
3. mat antud arvu teatav arv kordi suurendama. Üht arvu teisega korrutama. Täisarve omavahel korrutama. Murdu murruga korrutama. Korrutage saadud avaldis kümnega!

palju|kordne
palju kordi olnud, esinenud v. teatava tulemuse saavutanud. Paljukordsetele lubadustele vaatamata pole remont lõpetatud. Paljukordne vabariigi meister, meistermeeskond.

sada ‹saja, sada e. sadat, sajasse 25›

1. ‹num› põhiarv 100. Loe sajani! Kümme korda kümme on sada. Sada viisteist. Sada tuhat. || hulgalt, koguselt 100. Sada krooni, kilogrammi. Kohal oli umbes sada inimest. Vanaisal jäi sajast aastast puudu ainult mõni kuu. Mehed tegid, tellisid sada grammi (hrl. valge viina, konjaki kohta). Kummalegi sada 'sada grammi' konjakit ja must kohv! Ligemale saja sammu kaugusel. Tulekahjus hävis sadu hektareid noort metsa. Huvilisi oli sadu. Talle tuli nagu sada paari jalgu alla 'hakkas väga kiire'. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Leheküljel sada.
▷ Liitsõnad: kaheksa|sada, kaks|sada, kolm|sada, kuus|sada, neli|sada, seitse|sada, viis|sada, üheksa|sada, ükssada; kolmveerand|sada, mitu|sada, mõni|sada, paar|sada, pool|sada, poolteist|sada, täis|sada, veerandsada.
2. ‹num› märgib ebamääraselt üldse rohkust. Mul on täna ees sada pakilist asja. Me oleme Mikuga juba sada vigurit ära teinud, aga miski ei aita. Kas pole ma sulle sada korda öelnud, et.. Ma olen seda asja sadat kanti 'väga mitmest küljest' kaalunud. Unistustes tundus kõik sada korda 'palju kordi' ilusam. Selle kohta võib tuua sadu näiteid. Mul oli kogu aeg sada 'suur kiirus' peal. *.. ja igast künkast tuli usse sadade kaupa lagedale. F. R. Kreutzwald.
3. ‹liitsõna järelosana› (esineb mõnes substantiivis)
▷ Liitsõnad: aasta|sada, mustsada.

sagedus|kordisti
el sagedusmuundur, mille väljundsagedus on sisendsagedusest täisarv kordi suurem

uuesti ‹adv›
uut puhku, jälle, taas. a. (millegi jätkuna v. kordusena teat. aja tagant:) veel kord. Elab toimunu mõttes uuesti läbi. Hakkas uuesti sadama. Rein valiti uuesti esimeheks. Kohtasin teda uuesti alles mitme aasta pärast. Ootas pisut, koputas siis uuesti. Kui keegi ei vasta, helista hiljem uuesti. Ikka ja uuesti pöördus ta selle teema juurde tagasi. Ta luges sama palvet üha uuesti ja uuesti 'palju kordi'. *.. nad kohtusid õhtusel puiesteel ja järgmisel õhtul uuesti ja uuel õhtul veel ja veel. E. Ilbak. b. algusest peale, kuid teisiti. Kirjutas kogu artikli uuesti. Mahapõlenud maja ehitati uuesti üles veel uhkemana kui enne. Vihmajärgne loodus oli nagu uuesti sündinud.

veel ja veel
väga palju, ikka ja jälle, palju kordi. Joodi veel ja veel. Vaatab seda filmi veel ja veel. Kohtusime veel ja veel.