[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

klots ‹-i 21› ‹s›
puupakuke; väike puust tahukas. Kütteks toodi saeveskist koorem lauaotsi, pinde ja klotse. Laps mängis klotsidega, ladus klotsidest maja.
▷ Liitsõnad: ehitus|klots, mängu|klots, puuklots.

konts ‹-a 22› ‹s›

1. tugiosa jalatsi kanna all. Madala, kõrge kontsaga kingad. Sõdurisaabaste rautatud kontsad. Kingadel on kontsad viltu tallatud. Konts jäi kivi taha kinni. Saapal tuli konts alt ära. Lõi kontsaga vastu maad.
▷ Liitsõnad: kinga|konts, saapakonts; krookel|konts, plokk-|konts, tikk-|konts, võlvikkonts.
2. kõnek kand. *Kogu kindrali kaaskond seisis tikksirgelt, kontsad koos.. R. Lahi. *Noorem koer, Poisu, pureb siga kontsast.. J. Lapp.

konts1 ‹-u 21› ‹s›

1. hrl. suhteliselt pika eseme, taimevarre vms. murdumisel, katkilõikamisel, kulumisel järele jäänud lühike tüüka- v. lõpuosa, tüügas. Aiaposti pehkinud konts. Katkenud kirvevarre konts. Murdunud hamba konts hakkas valutama. Vihast, luuast on paljas konts järel. Okste laasimisel on jäetud liiga pikad kontsud. Kombain jätab pika kontsu. Halb pardel ei võta lõuga päris puhtaks, vaid jätab kontsu. *Mehed kõnnivad kirvestega Märdile järele, mööda pehmet kontsu põiki üle heinamaa. A. Mägi. || kannikas. Leivapätsist oli järel ainult kuivanud konts.
▷ Liitsõnad: habeme|konts, hamba|konts, leiva|konts, luua|konts, oksa|konts, rohu|konts, varre|konts, viha|konts, vikatikonts.
2. kviitungi, pileti vms. kinnitusosa, mis jääb selle väljarebimisel hrl. vastavasse raamatusse. Kviitungi konts. Tšekiraamatu kontsud. Pileti number on trükitud nii piletile kui ka kontsule.
3. kõnek (vana inimese kohta). *..küll ma näitaksin, kui aga noorem oleksin! Aga kes mind, vana kontsu, veel tahab?! E. Särgava. *Kuumus on nii suur, et usski tõuseb mättal püsti, eks ta siis minusugusegi kontsu luid-liikmeid üles sulata. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: eide|konts, vanapoisikonts.
4. murd kalts

konts2 ‹-u 21› ‹s›
släng konspekt. *Siis koputas studiosus Rauer arglikult uksele ja küsis psühhiaatria kontse. V. Lattik.

koos
I. ‹adv›
1. ühte kohta, üheks rühmaks koondatult v. koondunult, ühe rühmana. Siin-seal istus mehi rühmiti koos. Seisti kobaras koos. Kivid on hunnikus koos. Paberid on kaante vahel koos. Pael hoiab juukseid koos. Reisitarbed on kohvris koos. Minu asjad on koos, võime teele minna. Vili on suurelt osalt koos 'koristatud'. Doktoritöö materjalid on koos. Vajalikust summast on veerand koos. *Arno püüdis oma mõtteid koos hoida.. O. Luts. || ühes tervikus, üht tervikut moodustavana. Lahtivõetud mootor on jälle koos. Raamat on nii lagunenud, et vaevalt seisab koos. Kuur on laudaga ühe katuse all koos. Näitetrupp püsis koos ainult ühe aasta. Neid hoiab koos ainult harjumus. Kaup, kaubad on koos 'millegi suhtes on kokku lepitud'. *..need olid smuuliliku huumoriga vürtsitatud elujuhtumid, kus tõde teinekord vaid sellepärast koos seisis, et valeks tunnistamine vajanuks oma silmaga nägemist.. Ü. Tuulik. || (kohaloleku, koosolemise, ka kogunemise, kokkutulemise kohta). Üle hulga aja oli jälle terve pere, meie kamp, lõbus seltskond koos. Muist külalisi oli juba koos, muist alles tulemata. Spordivõistlustel oli rahvast murdu koos. Rahvamajas käis palju noori koos. Komisjon istus mitu korda koos. Möödunud nädalal oli ministeeriumis koos kalanduse ekspertgrupp.
2. väga lähestikku v. päris vastamisi. Seisab, kannad koos. Istus, põlved koos, käed põlvedel koos. Nad arutasid midagi, pead koos. Tülitsejad olid peagi käsitsi, rinnutsi koos. Nad on karvupidi koos. Uksepooled seisid tihedalt koos. Toas on otsakuti koos kaks voodit. | (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Nad on alatasa ninapidi koos. Elati väikeses toauberikus, pead-jalad koos. Pea oma suu, lõuad koos!
3. ühes, seltsis (kahe v. mitme olendi, eseme, nähtuse kohta); ühiselt, üheskoos. Kahekesi, mitmekesi, hulgakesi, kõik, mõlemad koos. Lindat ja Antsu nähti sageli koos. Lastena olime, hullasime, mängisime sageli koos. Me tulime Peetriga kogu tee koos. Käis vennaga sageli koos jahil. Lähme koos koju! Koos on julgem liikuda. Poisid kasvasid koos üles. Tule, istume veidi koos ja ajame juttu. Nad pole ametlikult abielus, elavad niisama koos. Lõpetasime koos ülikooli. Lehmad ja lambad lasti koos karjamaale. Neid ravimeid ei tohi koos tarvitada. Sa oled õnnega koos 'sul on õnne', et nii hea korteri said. *..suure osavusega mässis ta orava maapinnal rätiku sisse ja pistis rätikuga koos korvi. J. Vahtra.
4. millegagi kaetud v. määrdunud. Kingad on poriga paksult koos. Riided olid tolmuga koos. Lusikas on veel meega koos. Sõrmed olid tindiga koos. Laste suud olid moosiga koos. Su püksisäär on millegagi koos.
5. hrl. ühes verbiga seisma osutab millegi koosnemisele teat. osistest. *Koos seisis kihelkonnakohus kohtuhärrast, keda mõisnikud valisid ja kolmest kõrvalistujast.. A. Kitzberg. *Söömisest ja magamisest karihiire elu õieti koos seisabki. F. Jüssi.
II. ‹prep postp› [komit]
1. ühes (sama tehes, sama laadi tegevusest v. protsessist osa võttes), kellegi seltsis (vahel lähedane sidesõna ja funktsioonile). Läks, tuli koos teistega, teistega koos. Tule koos Antsuga! Madli elab seal koos oma vanema tütrega. Ta töötas mõnda aega koos Arturiga. Kutsu ta abikaasaga koos! Isa läks pojaga koos linna. Meie koos Mardiga juba lõpetasime töö. Teda jäid leinama naine koos kolme lapsega. Küün koos rehealusega süttis põlema.
2. ühes (hrl. esinemusest, olemasolust rääkides). Koos kartulitega, kartulitega koos on kotti sattunud ka paar kivi. Koos raamatutega saadeti see kiri. Ta maeti koos teiste võitlejatega ühishauda. Võõrkeelsed lausenäited esitatakse tõlkega koos. Talle anti üle diplom koos rahalise preemiaga. Lepp koos pajuga moodustas siin läbipääsmatuid padrikuid. Kaassõnad esinevad kõige sagedamini koos nimisõnadega. || rõhutab millegi kaasasolu v. kaasaarvatust; sün. tükkis (sobib mõnikord). Rebis taimed koos juurtega, juurtega koos välja. Kaotas rahakoti koos dokumentidega. Ta müüks oma sõbrad koos naha ja karvadega, et aga ise karjääri teha.
3. märgib mingi sündmuse v. olukorra samaaegsust mingi teise olukorra v. sündmusega. Juhan tõusis hommikul koos päikesega, päikesega koos. Koos temperatuuri tõusuga suureneb ka aurustumine.
4. millegagi ühenduses, seoses. Olud ja inimeste suhtumine muutuvad koos ajaga, ajaga koos. Koos Forseliuse surmaga lõppes ka tema kooli tegevus.

koos ‹-i 21› ‹s›
sõidu-, kulgemissuund, kurss. Laeva koos. Purjekas võttis koosi läände, põhja poole, avamerele. Paadi nina oli kogu aeg Vormsi koosis. Paat hoidis koosi otse majaka peale. Tuule koos oli endine. *.. läks Maksim jalamaid Suure Mere uulitsa koosis teele. E. Vilde. | piltl. *.. torises Epp juba kord võetud koosis edasi. A. Hint.

juhe on koos vt juhe

koot ‹koodi 21› ‹s›

1. etn pikast varrest ja selle külge liikuvalt kinnitatud nuiast (kolgist) koosnev endisaegne rehepeksuriist, pint [pinda]. Koodi vars, kolk, nui. Rehealusest kostis kootide matsumist, kolksumist. Veab oma pikki jalgu nagu koote järel.
2. looma sääre- v. küünarvarre piirkond (ka lihakeha vastav osa). Loom vajus koodist saadik mudasse. Virtsa oli lehmadele poolde kooti. Keetis kootidest sülti. || kõnek inimese (harvemini looma) jalg, koib. *Pilk langes Jaani säärtele. Ropult karvased koodid paganal! V. Lattik. *..kalpsas tuppa tagasi, püksid kootidel, suutmata neid enam kinni nööpida. V. Krimm (tlk).

korts ‹-u 21› ‹s›
naha, riide vms. lõtvumise, kurdumise, kirtsu tõmbumise tulemusena tekkinud joon, kurd, vaoke v. volt. Suured, teravad kortsud otsmikul, laubal. Korts kulmude vahel, suunurgas. Silmade alla, suu ümber ilmusid esimesed peened kortsud. Laup oli sügavates kortsudes. Vanakese nägu oli kortse täis. Põllel, sallil on kortsud sees. Silub käega laudlinast kortse välja. Parem korts kannas kui vill varbas. *..lõua all rasvavoldid, näos vananemise ja kibeduse kortsud. H. Nõu.
▷ Liitsõnad: mure|korts, naeru|korts, triikimis|korts, vanaduskorts.

loots ‹-i 21› ‹s›
mer kohalikke sõiduolusid tundev kapteni nõuandja laeva juhtimisel raskesti läbitavas piirkonnas, eriti sadamasse sisse- ja sealt väljasõidul. Laev vajab lootsi, tellib sadamast lootsi. Lootsipaat tõi lootsi laevale. Laev võttis lootsi peale.

roots ‹-i 21› ‹s›
van rootslane; Rootsi vägi. Roots taganeb, tungib peale. *Neil olid küll seljas võõrapärased riided, niisugused, nagu neid kannavad rootsid.. K. A. Hindrey.

roots ‹-u 21› ‹s›

1. millegi kandev tugiosa v. kinnitusvahend; rood [roo], roog [roo]. a. bot leheroots, raag (2. täh.) Haavalehe pikk vetruv roots. Viinamarjakobara, punase sõstra rootsud. Peedilehe peasoon läheb üle lihavaks rootsuks. Mahla valmistamiseks puhastatakse marjad rootsudest. Orav närib soomused kuusekäbi rootsu küljest lahti. b. laasitud, lehtedeta v. okasteta oks v. taim; raag (1. täh.) Taimekahjuritest näritud naeril on lehtede asemel rootsud. Rohelisest jõulukuusest jäid ainult rootsud järele. Tuul sasis paju, kuni puust polnud järel enam muud kui paljas roots. Ahvikari muudab kakaopuu rootsuks. *Vundamendi katsid suvel kinni lopsakad lillepuhmad, talvel aga nendesamade suviste puhmaste härmatanud rootsud. V. Luik. c. selgroog, sabaroots, suleputk. Heeringail võeti rootsud välja. Sai hea hoobi rootsu pihta. Erutusest jooksid judinad rootsu mööda üles-alla. Orava ilusast sabast oli inetu roots järele jäänud. Patja panekuks puhastatakse suled rootsudest. d. (relval v. tööriistal varre kinnitamiseks) saba v. tüvi. Habemenoa roots. Rootsuga nuga, viil. Rauaaja odaotsad on varretamiseks varustatud putke või rootsuga.
▷ Liitsõnad: kase|roots, kuuse|roots, käbi|roots, lepa|roots, oksa|roots, põõsa|roots, päevalille|roots, varre|roots, õieroots; heeringa|roots, kala|roots, nina|roots, saba|roots, selja|roots, suleroots; pidemeroots.
2. kõnek vana vilets kulunud tööriist, ka lahja loom v. inimene. Noast oli aastate jooksul vaid kitsas roots järele jäänud. Kes see niisuguse rootsuga enam pühkida saab! Peksis viha lausa rootsuks. Sellist rootsu on häbi aiste vahele panna. *Ta näitas juba nugegi, mis oli seks otstarbeks juuditurult ostnud – olid kole inetud roostetanud rootsud. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: hobuse|roots, luua|roots, viha|roots, vikatiroots.