[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

koot ‹koodi 21› ‹s›

1. etn pikast varrest ja selle külge liikuvalt kinnitatud nuiast (kolgist) koosnev endisaegne rehepeksuriist, pint [pinda]. Koodi vars, kolk, nui. Rehealusest kostis kootide matsumist, kolksumist. Veab oma pikki jalgu nagu koote järel.
2. looma sääre- v. küünarvarre piirkond (ka lihakeha vastav osa). Loom vajus koodist saadik mudasse. Virtsa oli lehmadele poolde kooti. Keetis kootidest sülti. || kõnek inimese (harvemini looma) jalg, koib. *Pilk langes Jaani säärtele. Ropult karvased koodid paganal! V. Lattik. *..kalpsas tuppa tagasi, püksid kootidel, suutmata neid enam kinni nööpida. V. Krimm (tlk).