[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

a cappella [ka-]
muus instrumentaalsaateta (mitmehäälse vokaalteose esitamisviisi, ka vastava koori kohta). A cappella koorilaulud. Kolmehäälne a cappella lastekoor.

antifoon ‹-i 21› ‹s›

1. kirikl kahe koori (katoliku kirikus) v. vaimuliku ja koguduse (protestantlikus liturgias) vahelduv laul
2. tehn mürakiiver, -klapid v. -topid

dirigeerima ‹42›
orkestrit, koori juhatama. Ta on dirigeerinud mitmeid sümfooniaorkestreid, koore. Ooperit dirigeerib teatri peadirigent ise. || piltl juhtima. Manöövreid dirigeeris kindral Claus.

järel|mäng

1. muus solisti v. koori osale järgnev instrumentaalne lõpposa helitöös. Koraali järelmäng. Orkestri järelmäng ooperi esimese vaatuse lõpul. || teise helitööga liituv v. kontserdiprogrammile järgnev helitöö (hrl. orelile), postluudium
2. järellugu. Pikad haiguseaastad olid üleinimlikult pingelise loomeaja järelmäng.

kantor ‹-i, -it 2› ‹s›
van kirikumuusika õpetaja koolis, kiriku eeslaulja ja koori juhataja; köster. Kooli, kiriku kantor.

kapell|meister
kapelli juht, orkestri v. koori dirigent. Sõjaväeorkestri, linnateatri kapellmeister. Kapellmeister tõstis taktikepi ja orkester alustas marssi.

kille ‹6› ‹s›
folkl muus setu mitmehäälse koori kõrgeim hääl

koori|lüürika
kirj koori poolt esitatav lüürika Vana-Kreekas

koori|vanem
koori juhatuse esimees

korüfee ‹15› ‹s›

1. teaduse, kunsti, spordi suurkuju. Oma ala, kirjanduse, teaduse, tehnika, näitekunsti korüfee. Lurich ja Aberg olid meie raskejõustiku korüfeed.
2. aj koori juht Vana-Kreeka tragöödias

laua|leht
asutuse, koori vms. käsikirjaline ajakiri. Seina- ja laualehed.

laulu|proov
koori lauluharjutus. Õhtuti käiakse koolimajas lauluproovidel.

laulu|repertuaar
laulja v. koori laulude varu. Koorid täiendavad oma laulurepertuaari. Siberi eestlaste laulurepertuaar.

orkestra ‹1› ‹s›
aj Vana-Kreeka teatris ümmargune väljak koori esinemiseks

pea|dirigent
koori, orkestri juhtiv dirigent. Eesti Rahvusmeeskoori, „Estonia” teatri peadirigent. ERSO peadirigent ja dirigendid.

repertuaar ‹-i 21› ‹s›
laulja, näitleja, taidleja, koori, ansambli jne. esitamisküpsete palade (näitlejal ka rollide) varu; (teatri) mängukava. Laulja esitas valitud palasid oma rikkalikust repertuaarist. Koori repertuaaris on üle saja laulu. Repertuaari täiendati uusimate helinditega. Tantsuansambli repertuaaris on teistegi rahvaste tantse. „Luikede järv” on aastaid olnud „Estonia” repertuaaris. Teater võiks repertuaari võtta mõne eesti algupärandi. Repertuaar määrab teatri ilme. Laia ampluaaga näitleja rikkalik repertuaar. Rahvaluulekogujad leidsid ammendamatu repertuaariga muinasjutuvestja. || piltl teat. alal kasutatavate võtete, oskuste vms. kogum. Poksija mitmekesine löökide repertuaar. Napooleonikooki minu küpsetiste repertuaaris pole.
▷ Liitsõnad: jutu|repertuaar, kontsert|repertuaar, laulu|repertuaar, tantsurepertuaar.

repetiitor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. muus teater ooperi- v. balletirolli, muusikapala, partii vms. kätte õpetaja, koori, orkestri v. nende rühmade esialgsete proovide läbiviija. Solistide repetiitorid teatris. Häälerühmadele partiide õpetamisel aitavad koorijuhti repetiitorid.
2. hrl van õpinguis järeleaitaja, tunniandja. Töötas inglise keele repetiitorina. Repetiitorid valmistasid poissi ette ülikooli astumiseks. *.. võta oma tunnistus ja ütle papale, et ta peale pühi võtaks sulle repetiitori, kes sind sunniks tööle kas või nuiaga. O. Luts.

sopran ‹-i, -it 2› ‹s›
muus
1. kõrge naishääl; koori kõrgeim hääl. Lüüriline, dramaatiline sopran. || (kõrge kõnehääle kohta). Telefonis kostab naise pehme sopran. Tüdruk hüüdis oma heleda sopraniga: „Tulge koju!”.
2. sellise häälega laulja. Laulab sopran Tiina Kask.
▷ Liitsõnad: koloratuur|sopran, metsosopran.
3. mitmehäälse helitöö ülemine hääl

stroof ‹-i 21› ‹s›
kirj
1. salm (1. täh.) Luuletus koosnes kolmest stroofist. || teat. kindla ülesehitusega, teat. tunnustega salmide klass. Alkaiose, Sappho stroof.
▷ Liitsõnad: alg|stroof, nelik|stroof, vabastroof.
2. tantsiva koori pöördumine altari poole ja seda saatev laul Vana-Kreekas
▷ Liitsõnad: antistroof.

takti|kepp
kepike, millega koori- v. orkestrijuht lööb takti. Dirigent tõstab taktikepi. Lauluõpetaja vehib, žestikuleerib taktikepiga. Terve laululavatäis laulab ühe taktikepi järgi. Koorijuhi taktikepi all 'juhtimisel' laulis sajaliikmeline koor. | piltl. Võistlus kulges algusest peale jaapanlaste taktikepi all.

vilistlas|koor [-i]
koor, mille koosseisu kuuluvad teat. koori endised lauljad v. teat. kooli vilistlased. Viini Meeskoor on kuulsa Viini Poistekoori vilistlaskoor. Viljandi kultuuriakadeemia vilistlaskoor.