[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

atestaat ‹-taadi 21› ‹s›
van ka nlj kirjalik tunnistus (näit. kooli lõpetamise, teenistuse, käitumise kohta). *Viimaks olime [eksamitega] nii kaugel, et võisime atestaadid vastu võtta. K. Saaber. || van hinnang, iseloomustus. *Eesti kirjanduse tundmises annan teile, preili, hea atestaadi. J. Mändmets.

aula ‹6 või 1› ‹s›
(kõrg)kooli aktusesaal. Ülikooli, õppeasutuse aula.

baas|ettevõte
hrl ped kooli, eriti kutsekooli õppebaasiks olev ettevõte. Õpilased olid baasettevõttes praktikal.

direktriss ‹-i 21› ‹s›
(kooli) naisdirektor. Eragümnaasiumi direktriss.

e|-kool [-i]
ped Interneti-põhine kooli ja kodu vahelise suhtlemise keskkond. E-kooli kasutama. E-kooli sisenema. Vaatas e-koolis lapse hindeid.

ellu|astumine ‹-se 5› ‹s›
(hrl. kooli lõpetamisega ühenduses)

elu ‹11› ‹s›

1. (üleüldse:) see, mis eristab elusorganisme surnud organismidest v. anorgaanilisest ainest (näit. võime kasvada, paljuneda jne.). Elu tekkimine maakeral. Kas Marsil on elu?
2. inimese, looma ja taime füsioloogiline seisund sünnist surmani. Ellu tõusma, ärkama. Kedagi ellu äratama. Ellu jääma, jätma. Uppunule saadi jälle elu sisse. Jäta talle veel seekord elu! Põgenegu, kellele elu armas, kallis! Surmamõistetule kingiti elu. Usub hauatagust elu, hauatagusesse ellu. Kas su elu ja vara on kindlustatud? Ta elu on ohus, väljaspool hädaohtu. Elu rippus juuksekarva otsas 'oli ohus'. Arstid võitlesid haige elu eest. Haavatu elu päästeti. Merehädalised jõudsid, pääsesid eluga randa. Tal on veel elu sees. Kedagi elus hoidma, elus pidama. Kellelgi elu sees hoidma. Elu küljes rippuma. Kardab oma elu pärast. Keegi ei taha oma elust ilma jääda. Elu või surm! Oleme koos elus ja surmas. Vaakus elu ja surma vahel. Võideldi elu ja surma peale. Oma eluga riskima. Elu kaalule, mängu panema. Kaalul, mängus on rohkem kui elu. Elu ja surma küsimus 'väga tähtis küsimus; eksisteerimist otsustav küsimus'. Eluga mängima. Ei hooli oma noorest elust. Ei hoia oma elu. Oma elu andma, ohverdama kellegi, millegi eest. Elu jätma, kaotama. Millegi eest eluga maksma. See võib elu maksta. Päästis teised oma elu hinnaga. Kellegi, kellelegi elu kallale kippuma. Karjub, nagu oleks keegi ta(l) elu kallal. Katk võttis paljude elu. Mürsukild lõpetas ta elu. Elu kustus. Tal on elust isu, himu otsas. Võttis endalt elu. Lõpetas elu enesetapuga. Tegi oma elule lõpu, otsa. On käe oma elu külge pannud. Tegi eluga lõpparve. Lahkus elust. Elu edasi andma; kellelegi elu andma 'sigitama v. sünnitama'. Endas uut elu kandma 'rase olema'. Kas see härg läheb elu peale või tapale? Selles puus pole enam elu. *Alla käppadele langes ta [= karu] ja hingas välja oma elu verisele lumele. F. Tuglas (tlk). | piltl (esemete, nähtuste kohta). 1990. aastatel äratati üliõpilaste korporatsioonid uuesti ellu. || (mõnedes mängudes). Rahvastepallis on igal mängijal üks elu 'mängija langeb mängust välja, kui on ühe korra palliga pihta saanud'.
3. (päevast päeva toimuv) olemine, eksisteerimine, elamiseks oleva aja möödasaatmine. Igapäevane elu. Kuidas elu läheb? Mis elu sa oled elanud? Rääkisin oma elust. Elul ei ole viga(gi). Elu on ilus. Elus on nii head kui halba. Elu veereb oma rada, pisitasa, üksluiselt. Laseb elul minna nagu läheb. Elu tahab elada. Elu igavus, tühjus. Mis meie elust nii välja tuleb? Kuidas ta oma elu elatud saab? Võtab elu tõsiselt, kergelt. Otsib elu mõtet. Maitseb, naudib elu. Ta elu oleks võinud teistsuguseks kujuneda. Keegi ei või oma elu ette teada. Üks oma eluga segab teist. Elu selle mehega pole kerge. Sidus oma elu vääritu naisega. Temata elu ei lähe. Selles ettevõttes loodritel elu 'asu' ei ole. Teater, kool, lapsed on ta elu. Lapsed on juba suured ja oma elu peal. Suur pööre elus. See sündmus lõi ta elu segi. Elust tüdinud. Ta ei oska oma elu korraldada. Meil tuleb oma elu siin sisse seada. Elu kergeks, raskeks tegema. Kelle(l)gi elu hapuks, kibedaks, põrguks tegema. Elu on viltu, sassi läinud. Elu läks, jooksis rappa, rööpast välja. Elu on raisus, sassis, nahas. On oma eluga ummikusse jooksnud. Elu läheb ülesmäge, paremuse poole. Linnas on hoopis teine elu kui maal. Kool valmistab noori eluks ette. Rääkis lõbusalt elust koolis. Talvel koondus elu rehetuppa. Lõunamaa linnades käib kogu elu tänaval.
4. kellegi eksisteerimise periood, iga. Terve, kogu elu. Pikk, lühike, üürike elu. Laskis silme eest läbi seni elatud elu. Sul on pool elu alles ees. Elu saab otsa. Elu möödub kiiresti. Elu hommik, keskpäev, loojang. On elu jooksul, kestel mõndagi näinud. Parimad aastad ta elust viis sõda. Need aastad olid luuletaja elus kõige viljakamad. Mäletan seda elu lõpuni, otsani. Ta ei saanud oma elus häid päevi nähagi. Oli esimest korda elus haige. Jätkub minu eluks ja jääb lastelegi. Tegi mehe eluks ajaks 'kogu eluks' õnnetuks. Kuniks elu! || elus, elu sees ‹eitavas lauses› (mitte) iialgi, kunagi. *.. tunned end samuti süüdlasena, olgugi et ei ole elu sees ise kellegi asja puutunud. V. Alttoa. *Näha kohe, et ta pole elus veel noormehega suudelnud, häbeneb. J. Tuulik.
5. kellegi eksisteerimise viis v. laad; põli. Harilik, üksluine, igav, kurb, huvitav, vaheldusrikas elu. Elab täisverelist, sisukat, tervet, laitmatut, tagasihoidlikku, kergemeelset, pillavat, kõlvatut elu. Otsib kergemat elu. Elu nagu kuninga kassil. Noorpaar alustas ühist elu. Vaese inimese peost suhu elu. Peaksid oma elu muutma. Tütar sai jõuka elu peale. Ta on hea elu peal laisaks läinud. Tubasest elust kahvatud lapsed. Tal on lausa härra elu. Vaat see on alles elu! Ei ole tal seal õiget elu ega olemist. *Jahil aga elati kogu aeg laia elu. Igal õhtul peeti sööminguid ja joominguid. H. Sergo. *Oli ju tal kaks elu, üks siin ja teine seal, kodus. M. Traat.
6. teatavat elu- v. tegevusala iseloomustavad nähtused (nende arengus ja järjestikuses seoses). Isiklik, kodune elu. Maa majanduslik, ühiskondlik-poliitiline, vaimne elu. Avalik, seltskondlik, kirjanduslik elu.
7. (meid ümbritsev) reaalne tegelikkus. Tegelik, praktiline, reaalne elu. Mõtiskles maailma elu üle. Elu tundma õppima. Tuleb leida oma koht elus. Ta on laialt käinud ja elu näinud. Tunneb hästi kohalikku elu ja olu. Eks elu näita, kellel on õigus. Küll elu teda õpetab, koolitab. Elu ise nõudis igalt mehelt korralikku tööd. Sa, laps, ei tea elust veel mitte midagi. Unistused ja elu on eri asjad. Tegelikult elus nii ei juhtu. Seisab kahe jalaga keset elu. Elust irduja, põgeneja. Näidendi tegelased on elust võetud. Elu on teda hellitanud. Elust vaevatud, muserdatud mees. Hakkaja saab elus kergemini läbi. Ta on elus edasi jõudnud. Elus(t) (omal käel) läbi lööma. Ta on elule alla jäänud. Kes ei käi eluga kaasas, jääb elule jalgu. Ellu astuma 'kooli lõpetama'. Instituut saatis ellu järjekordse lennu noori õpetajaid. Ideed, teooria, kavatsused, plaanid, otsused viiakse, rakendatakse ellu. *Kirjanik peab minu arvates alaliselt nägema elu, viibima alati keset elu. Eks elu ole see, mis teda inspireerib .. J. Mändmets.
8. füüsilise ja vaimse jõu ning energia avaldus. Viimaselegi laiskvorstile tuli elu sisse. Poiss läks kuuldust tuld ja elu täis. Tugev, elu täis mees. Noor, elust pakatav keha. Silmisse, näkku tuli uut elu. Elu tuli jõuetuisse jalgadesse tagasi. Tõi enesega kaasa elu ja lusti. Ta silmad peegeldasid jõulist sisemist elu. || eluga kõnek kiiresti, ruttu. Tehke nüüd eluga! *Eluga, eluga! Kell kuus olgu tekk puhas. J. Smuul. || elevus, liikumine, tegevus. Eduard tõi elu unisesse seltskonda. Seltskonnale tuli elu sisse. Näitelava taga kääris palavikuline elu. Lastega on majas enam elu. Sipelgapesas kihab, keeb elu. Tõeline elu algab metsas kevadel. Varahommikul ärkas tänavatel vilgas elu. Jaaniõhtul on külavainud elu täis. Maja ümber polnud mingit elu märgata. Supelrand on talvel eluta.
9. murd elamu, maja. *Ei, nende vanade elude sisse ma naist ei too. Raiun ise Saarekoplisse maja üles ja siis alles. H. Sergo.
Omaette tähendusega liitsõnad: abi|elu, argi|elu, era|elu, haridus|elu, hinge|elu, hulgu|elu, hõlbu|elu, ilma|elu, inim|elu, intiim|elu, jõude|elu, kiriku|elu, kirjandus|elu, koera|elu, kooli|elu, koos|elu, kultuuri|elu, küla|elu, laagri|elu, linna|elu, maa|elu, maailma|elu, majandus|elu, mere|elu, metsa|elu, muusika|elu, patu|elu, perekonna|elu, poissmehe|elu, pordu|elu, rinde|elu, ränduri|elu, seltsi|elu, sise|elu, spordi|elu, sugu|elu, tagala|elu, tunde|elu, tõsi|elu, ula|elu, vangi|elu, äri|elu, öö|elu, ühis|elu, üliõpilaselu

info|juht [-juhi]

1. asutuse v. ettevõtte avalikkussuhetega tegelev töötaja. Erakonna, jalgpallimeeskonna, piirivalvepunkti infojuht.
2. (kooli) arvutispetsialist, kes vastutab arvutisüsteemi korrasoleku ja uute infotehnoloogiliste rakenduste eest

internaat|kool [-i]
ped õppeasutus, mille õpilased elavad kooli juures asuvas internaadis ja õpivad õpetajate ja kasvatajate järelevalve all. Linnas töötab kaks erikallakuga internaatkooli.
▷ Liitsõnad: eri|internaatkool, spordiinternaatkool.

kinni jätma

1. kõnek õpilast v. õpilasi karistuseks v. järeleõppimiseks pärast tunde kooli jätma. Poiss jäeti kaheks tunniks kinni.
2. lehma tiinusajal lüpsmist lõpetama. Jätsime lehma kinni, nüüd pole piimatilkagi majas.

kinni jääma

1. mingi takistuse tõttu liikumist lõpetama v. aeglasemalt edasi liikuma. Auto jäi porisse, lumme kinni. Laev jäi madalikule kinni. Kärbes jäi liimile kinni. Suu on nii kuiv, et keel jääb kurgulae külge, kurgulakke kinni. | piltl. Mitmed kirjutised jäid kinni tsensuuri kitsastesse väravatesse. *Ta silm.. jäi viimaks Miina külge kinni. E. Vilde.
2. (hingamisrütmi häire v. hingamistakistuse kohta). Hing jäi ehmatusest, üllatusest, suurest rõõmust, põnevusest, vihast, raevust kinni. Ei suuda enam joosta, hing jääb rindu kinni.
3. mahla vm. vedeliku eritamist, väljavoolu lõpetama. Pani haavale sideme, et veri kinni jääks. || piima andmist lõpetama (lehma kohta). Talveks jäid lehmad kinni. Lehm on kinni jäämas.
4. kõnek karistuseks v. järeleõppimiseks pärast tunde kooli jääma. Terve klass jäi täna tunniks ajaks kinni. || van leerikooli kordama jääma. *Hans jäi leeris kaks korda kinni, mina sain esimese korraga lahti.. E. Vilde.

kaheksa|klassiline
kaheksa õppeaastaga. Kaheksaklassiline kool. Kaheksaklassiline haridus 'kaheksaklassilise kooli haridus'.

keemia|kabinet
kooli keemiaalane õppekabinet. Õpilased kogunesid keemiakabinetti.

kinni|jätmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›

1. karistuseks pärast tunde kooli jätmine
2. lehma lüpsiperioodi lõpetamine

klass ‹-i 21› ‹s›

1. ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. järk, liik, rühm. a. teat. tunnuste alusel moodustatud liik üldises klassifikatsioonis. Võistlusjahid kuuluvad eri klassidesse. Mootorrattad ja kardid jaotatakse klassidesse mootori silindrimahu järgi. Muldade, kivimite klassid. Ratsutamises oli kavas keskmise ja raskema klassi takistussõit. Juunioride, seenioride klass. Tütarlaste klassis püstitati uus kuulitõukerekord. b. väärtuse, headuse, kvaliteedi, vahel ka kvalifikatsiooni alusel moodustatud järk. I, II, III klassi seeme. Esimese, teise, kolmanda klassi kajut, vagun. Kolmanda klassi reisija 'III klassi kajuti v. vaguni reisija'. Erahaigla teise klassi palat. Esimese, teise klassi maantee. I, II, III klassi telegrafist, sideoperaator. I, II klassi madrus. c. kasut. mitmesugustes väljendustes taseme märkimiseks. Rahvusvahelisse klassi kuuluv, rahvusvahelise klassiga mängija. Mäng oli huvitav ja kõrget klassi. Tulemus oli heast klassist. See sportlane, näitleja, tantsurühm, lavastus on klass omaette 'tasemelt teistest parem'. d. loog ühiste tunnustega esemete v. nähtuste kogum
▷ Liitsõnad: boniteedi|klass, eliit|klass, kvalifikatsiooni|klass, kvaliteedi|klass, suurus|klass, täpsus|klass, vanuseklass; jahi|klass, masina|klass, paadiklass; maailma|klass, meistri|klass, noorte|klass, tippklass.
2. õppeaastale vastav üldharidusliku kooli õpilaste rühmitusaste. Vanemate, nooremate klasside õpilased. Poeg läheb sügisel teise klassi. Tüdruk käib, õpib kuuendas klassis. Ta lõpetas kaheksanda klassi. Jättis seitsmenda klassi pooleli. Poiss istus kaks aastat samas klassis. Ta oli keskkoolis minust üks klass ees. Mehel oli ainult kolm klassi kooliharidust. || samas ruumis ühtse õppeplaani alusel õppiv õpilaste rühm. Kooli kümnendad klassid. Koolis on kaks seitsmendat klassi. Ta on klassi parim õpilane. Õppisime Mihkliga ühes klassis. Õpetaja pöördus küsimusega klassi poole. Karistati kogu klassi. Klass muutus tähelepanelikuks. || vastava õpilasrühma õppetööks, vahel ka teat. aine õpetamiseks sisustatud ruum. Klassid on hästi sisustatud. Õpetaja astus klassi. Õpilased peavad vahetunniks klassist lahkuma.
▷ Liitsõnad: alg|klass, eri|klass, ettevalmistus|klass, kooli|klass, liit|klass, lõpp|klass, lõpu|klass, paralleel|klass, põhi|klass, täiendus|klass, õppeklass; aine|klass, füüsika|klass, keemia|klass, kirjandus|klass, kunsti|klass, käsitöö|klass, masinakirja|klass, muusika|klass, spordi|klass, ujumisklass; klarneti|klass, klaveri|klass, kompositsiooni|klass, laulu|klass, oreli|klass, trompeti|klass, tšello|klass, viiuliklass.
3. ühiskonna suurim inimrühm, mille piiritlemisel tuginetakse inimeste majanduslikule seisundile, tööalale, haridusele vms., ühiskonnaklass. Feodaalide, kapitalistide, kodanlaste klass. || teat. rahvakiht. Ta kuulub alamasse, kõrgemasse klassi. *Ka need, keda jõukam klass „alamaks” rahvaks nimetas, ka need tundsid Martensit .. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: töölis|klass, ühiskonnaklass; alam|klass, kesk|klass, kõrg|klass, ülemklass.
4. biol hõimkonna ja seltsi vahepealne üksus süstemaatikas. Imetajate klass. Roomajate klass. Õistaimed jaotatakse 2 klassi: üheidulehelised ja kaheidulehelised.
▷ Liitsõnad: alamklass.
5. keel teat. (grammatiliste) tunnustega suur sõnarühm. Bantu keeltes jaotuvad nimisõnad inimeste, loomade, puude, väikeste asjade, suurte asjade jne. klassideks.
▷ Liitsõnad: sõnaklass.

kooli|arst
õpilaste tervislikku olukorda ja kooli tervishoiuolusid kontrolliv arst

kooli|buss
lapsi kooli toov ja sealt koju viiv buss

kooli|grammatika
kooli grammatikakäsitlus; vastav raamat. Väldete käsitlus kooligrammatikais.

kooli|katsuja ‹1› ‹s›
van endisajal kooli õppetaset kontrollinud isik, hrl. kirikuõpetaja

kooli|keel

1. kooli õppekeel
2. koolis omandatud võõrkeeleoskus. *Aita hakkas jälle saksa keeles kõnelema, mina ei julgenud oma koolikeelega lagedale tulla. H. Mänd.

kooli|kursus
koolis õppeaja vältel läbivõetav õppematerjal. Koolikursust omandama. Ta oskas võõrkeeli ainult koolikursuse ulatuses. Osa õpilasi lahkus koolikursust lõpetamata 'jättis kooli pooleli'.

kooli|lava
kooli näitelava. Seda tükki mängiti palju koolilavadel.

kooliline ‹-se 5› ‹adj›
koolialane, kooli-. Kooliline tegevus.

kooli|linn
linn, mis on tähtis, kuulus kooli(de) poolest. Tartu on tuntud koolilinn.

kooli|lõpetaja ‹1› ‹s›
kooli lõpuklassi õpilane. Tänavused parimad koolilõpetajad.

kooli|metskond
teat. kooli õpilastele hooldada antud metsaala

kooli|müts [-i]
kooli vormimüts

kooli|nõunik
ped
1. kooli õppe- ja kasvatustööd kontrolliv ja nõu andev ametnik (mõnes riigis). Ernst Enno oli Haapsalus Läänemaa koolinõunik.
2. õpetaja v. haridustegelase aunimetus (näit. Saksamaal, Soomes)

kooli|pere
kooli õpetajad ja õpilased. Kogu koolipere kogunes aktuse ajaks saali.

kooli|programm
kooli õppekava

koolitama ‹37›

1. kellelgi kooliharidust saada võimaldama, kellelgi koolis (eriti kesk- v. kõrgkoolis) õppida võimaldama. Lapsi koolitama. Õpetaja soovitas vanematel poega koolitada. Ema koolitas kuidagi Linda keskkoolist läbi. Enn koolitas end ise töö kõrvalt. *Võib-olla Arvedit õnnestub kuidagi algkoolist edasi koolitada.. V. Ilus. || koolis kellekski õppida võimaldama. Koolitas poja arstiks, advokaadiks. Koolitas oma mõlemast pojast insenerid. Kavatses tütrest haritud inimese koolitada.
2. hariduslikku ettevalmistust andma, välja õpetama. Ülikool koolitab spetsialiste väga paljudele erialadele. Neid koolitatakse kursustel raamatukogutöötajateks. Kutsealustest hakati sõjamehi koolitama. *Praegused Lahevere peremehed on suuremalt osalt tema [= kooliõpetaja] koolitatud ja kasvatatud. J. Mändmets. || (tud- ja mata-vormis lähedane tähendusele:) (algastmest kõrgemat) kooliharidust saama. Koolitatud inimene, mees. Ta oli oma aja kohta kõrgesti koolitatud. Koolitamata inimene. Ta on minust koolitatum. *..teie olete koolitamata ega kõlba mingi kõrgema ameti peale! M. Metsanurk. || (lauluhääle kohta:) harima, häälele kooli andma. Koolitatud hääl. Tal on ilus, kuid koolitamata hääl. Koolitas oma häält laulutundide võtmisega.
3. piltl õpetust andma; õpetama. Ma sind koolitan – või vastu hakkama! Selliseks karmiks oli teda elu koolitanud. Häda koolitab mehe targaks. *Pole sind isa hirmutanud, / pole sind ema õpetanud – / küllap sind küla koolitab! Jak. Tamm.
4. mets aiand noori puu- ja põõsataimi puukoolis v. metsataimlas kasvatama enne lõplikule kasvukohale istutamist

kooli|tunnistus
kooli poolt antav klassi- v. lõputunnistus. Liinal olid koolitunnistusel ainult neljad ja viied.

kooli|väline
väljaspool kooli ja õppetööd toimuv. Õpilaste kooliväline tegevus 'huvitegevus'.

kuue|klassiline
kuue õppeaastaga. Kuueklassiline (alg)kool. Kuueklassiline haridus 'kuueklassilise kooli haridus'.

läbi käima

1. läbi kõndima v. sõitma; järjest teat. kohtades v. teat. isikute juures käima. Järjest käidi läbi ait, laut ja kuur. Käisin kogu turu läbi. Käisime sündmuspaiga samm-sammult läbi. Käis läbi kõik pered, korterid, toad, näitusesaalid. Tal on Eesti, pool ilma risti ja põiki läbi käidud. Arst käis kõik haiged korrast läbi. Linnas olles käisin kõik oma tuttavad ükshaaval läbi. | piltl. Kirjandus on läbi käinud pika arengutee.
2. kusagilt, millestki läbi minema, millegi v. kellegi kaudu kulgema. Metsatukast, heinamaanurgast käiakse läbi. Siit käib iga päev palju rahvast läbi. Käin korraks raamatukogust, pangast, kodunt läbi. Soe vesi käib torudest läbi. Pehkinud seintest käis tuul läbi. Detail käis mitme töölise käest läbi. Uurija käest käivad läbi kümned toimikud. Värin käib puust läbi. Sumin, kahin käib saalist läbi. Kõht käib läbi 'magu ja sooled töötavad (seedimisel)'. Need on sõjatulest läbi käinud, karastatud mehed. *Kui kokku võtta kõik need tüdrukud, kes on läbi käinud tema käte vahelt, saaks ikka päris pikk rida. J. Kärner.
3. (lühiajalise aistingu, tundmuse, mõtte vms. kohta). Seljast käis valujuga läbi. Südame alt käib kõhe tunne, külm tuul läbi. Värin käis kehast läbi – pääsemine tuli üle noatera. Poisist käis rõõmuvärin, ärevushoog läbi. Äkiline helluseviirg käis südamest, hingest läbi. See lärm käib pealuust läbi. Ei tea, mis mõtted tal peast läbi käisid.
4. millestki läbi suunduma v. ulatuma, käima (10. täh.) Kuusikust käis väike jalgrada läbi. Külast käib läbi suur maantee. Särgipalistusest käis läbi krookpael. || piltl läbiva joonena mitmes kohas esinema. See motiiv käib läbi mitmest jutustusest. Teosest käib punase joonena läbi rahva ühtsuse idee. *See tendents käis noore mõisniku kõnest, kogu ta mõttekäigust läbi.. E. Vilde.
5. suhtlema. Ta on täiesti erak, ei käi kellegagi läbi. Nad läksid tülli ega käi enam läbi. Me puutume kokku ja käime läbi, kuid erilist sõprust meie vahel ei ole. *Sattusin halba seltskonda, hakkasin kaarte mängima, jooma ja langenud naisterahvastega läbi käima.. A. Alas (tlk).
6. van (kooli, klassi) läbi tegema. *Näe, seal oli Miku Anna, pandi linna kooli, käis kooli läbi, kõik keeled olid suus.. M. Metsanurk.

lapse|vanem ‹pl. lastevanemad ja eeskätt ühe lapse vanemate kohta ka lapsevanemad›
(hrl. kooli seisukohast:) õpilase isa või ema. Lapsevanema allkiri õpilaspäevikus. Lapsevanemad kutsuti kooli. Lastevanemate koosolek. || nlj (õpilane oma vanemate kohta). *[üks õpilane teisele:] „Tunne ennast nagu kodus. Mul sõitsid lapsevanemad kolmeks päevaks komandeeringusse.” M. Unt.

lõpu|kleit
kooli lõpetamise puhuks tehtav pidulik kleit

normaal|kool [-i]

1. hrl. algkooliõpetajaid ettevalmistav pedagoogikaõppeasutus Prantsusmaal, Kanadas, Šveitsis jm.
2. (tavalise kooli kohta näit. abikooliga võrreldes)

paralleel|klass
üks kooli sama astme klassidest. Paralleelklassid Xc ja Xb on moodustatud matemaatikahuvilistest. Meie lennus oli viis paralleelklassi. Kahe paralleelklassi ühine ekskursioon.

pink ‹pingi 21› ‹s›

1. hrl. kõva jalgadega iste, mis enamasti mahutab mitut istujat. Pingi jalad, iste, seljatugi. Valgeks värvitud puust pink. Lai, kahest lauast kokkulöödud pink. Lihtne, ilma seljatoeta pink. Tahapoole painutatud seljatoega pink. Puiestee pingid. Pikad pingid kahel pool lauda, seina ääres. Pingi peal on kõva istuda. Istus pingil(e), pingi otsal(e). Tegi endale ööseks aseme kahele pikale pingile. Kohver on vagunis pingi all. Ainult esimesed pingid olid kuulajaid täis. Tagumistelgi pinkidel ei olnud vabu kohti. Kaebealuste pink. Varumängijate, vahetusmängijate pink (võistlustel). || kooli- v. kirikupink. Klassiruumis oli kolm rida pinke. Vanamoelised ülestõstetava klapiga pingid. Õpilane istub pingis. Õpetaja käskis tal pinki istuda. Tagumisest pingist tõusis, tuli välja pikk poiss. Istusime temaga seitse aastat ühes pingis. Kellegagi koos pinki nühkima, kulutama 'koos koolis käima'. Matuselised võtsid istet esimestes pinkides.
▷ Liitsõnad: kivi|pink, puu|pink, tsementpink; ahju|pink, aia|pink, kalmistu|pink, kiriku|pink, kohtu|pink, kooli|pink, pargi|pink, pikk|pink, sauna|pink, seinapink; aeru|pink, iste|pink, jala|pink, kiige|pink, lüpsi|pink, sõudepink; pära|pink, tagapink; häbi|pink, karistus|pink, süü|pink, trahvipink; muldpink.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› pinki (1. täh.) meenutav töö- vm. vahend; tööpink. Rukkirabamise pink.
▷ Liitsõnad: automaat|pink, frees|pink, graveer|pink, höövel|pink, karussell|pink, keermestus|pink, kruu|pink, lihv|pink, metallilõike|pink, puur|pink, puusepa|pink, revolver|pink, teritus|pink, tisleri|pink, trei|pink, töö|pink, valtspink; peksu|pink, pesu|pink, piina|pink, rabamis|pink, tuuli|pink, võimlemispink.
3. mingi eseme v. seadeldise lauakujuline osa, mille külge miski kinnitub. Keskelt kitsama, väliskujult viiulit meenutava pingiga vokk.
▷ Liitsõnad: naagel|pink, vokipink.

professor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. kõrgem õppejõu ametikoht kõrgkoolis, sellel kohal töötav isik; mõnel pool ka vastav kutse v. tiitel. Ülikooli, muusikaakadeemia professor. Rahvaluule professor. Akadeemik professor Veski. Kes valiti professori kohale? Talle on antud professori kutse. Korraline 'püsiva ametikohaga, asutuse juhtimisel otsustava hääleõigusega' ja erakorraline 'ajutine' professor. Poiss on hajameelne nagu professor.
▷ Liitsõnad: anatoomia|professor, füüsika|professor, juura|professor, keemia|professor, kirurgia|professor, matemaatika|professor, meditsiini|professor, muusika|professor, psühholoogia|professor, zooloogia|professor, teoloogiaprofessor; abi|professor, au|professor, emeriit|professor, külalisprofessor.
2. ka aj kesk- v. muu kooli õpetaja mõnel maal
▷ Liitsõnad: gümnaasiumiprofessor.

raamatu|kaubandus
kaubandusharu, mis varustab tarbijaid trükiste, kooli- ja kontoritarvetega; raamatutega kauplemine

raamatu|kaupmees
mitmesugust kirjavara, ka kooli- ja kirjatööks vajalikke tarbeid müüv kaupmees, hrl. kaupluse omanik. Varasematel aegadel olid raamatukaupmehed sageli ka raamatute kirjastajad.
▷ Liitsõnad: rändraamatukaupmees.

seitsme|klassiline
seitsme õppeaastaga. Seitsmeklassilist kooli nimetati mittetäielikuks keskkooliks. Seitsmeklassiline haridus 'seitsmeklassilise kooli haridus'.

sotsiaal|pedagoogika

1. pedagoogika suund, mille järgi kasvatus peab lähtuma ühiskonna vajadustest ja arendama inimese sotsiaalset aktiivsust
2. mõnes riigis kooli kasvatustööd täiendav kooliväline kultuurharidustöö; abivajajat arendav, kasvatav, juhendav jne. tegevus, mis aitab inimesel ühiskonnas elada

tarkuse|tempel
(kooli, raamatukogu vm. haridusasutuse kohta). Hoone oli sadu aastaid täitnud tarkusetempli ülesandeid.

triivium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
ped aj keskaja kooli õppeainete esimene kontsenter

tuisu|püha
kõnek päev, kui ei saa tuisu tõttu kooli v. välja tööle minna. *Jah, selle ilmaga ... Pole väljas toimetamist. Tuisupüha! A. Mälk.

usu|õpetaja
kooli usuõpetuse õpetaja. Meie gümnaasiumiaegne usuõpetaja. Kihelkonnakoolis olid usuõpetajateks pastorid ise.

vaba|kuulaja
isik, kel on luba osa võtta (kõrg)kooli õppetööst, ilma et tal oleks (üli)õpilase õigusi. Õppis, käis mõnda aega ülikoolis vabakuulajana. Astus filosoofiateaduskonda vabakuulajaks.