[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

konts ‹-a 22› ‹s›

1. tugiosa jalatsi kanna all. Madala, kõrge kontsaga kingad. Sõdurisaabaste rautatud kontsad. Kingadel on kontsad viltu tallatud. Konts jäi kivi taha kinni. Saapal tuli konts alt ära. Lõi kontsaga vastu maad.
▷ Liitsõnad: kinga|konts, saapakonts; krookel|konts, plokk-|konts, tikk-|konts, võlvikkonts.
2. kõnek kand. *Kogu kindrali kaaskond seisis tikksirgelt, kontsad koos.. R. Lahi. *Noorem koer, Poisu, pureb siga kontsast.. J. Lapp.

konts1 ‹-u 21› ‹s›

1. hrl. suhteliselt pika eseme, taimevarre vms. murdumisel, katkilõikamisel, kulumisel järele jäänud lühike tüüka- v. lõpuosa, tüügas. Aiaposti pehkinud konts. Katkenud kirvevarre konts. Murdunud hamba konts hakkas valutama. Vihast, luuast on paljas konts järel. Okste laasimisel on jäetud liiga pikad kontsud. Kombain jätab pika kontsu. Halb pardel ei võta lõuga päris puhtaks, vaid jätab kontsu. *Mehed kõnnivad kirvestega Märdile järele, mööda pehmet kontsu põiki üle heinamaa. A. Mägi. || kannikas. Leivapätsist oli järel ainult kuivanud konts.
▷ Liitsõnad: habeme|konts, hamba|konts, leiva|konts, luua|konts, oksa|konts, rohu|konts, varre|konts, viha|konts, vikatikonts.
2. kviitungi, pileti vms. kinnitusosa, mis jääb selle väljarebimisel hrl. vastavasse raamatusse. Kviitungi konts. Tšekiraamatu kontsud. Pileti number on trükitud nii piletile kui ka kontsule.
3. kõnek (vana inimese kohta). *..küll ma näitaksin, kui aga noorem oleksin! Aga kes mind, vana kontsu, veel tahab?! E. Särgava. *Kuumus on nii suur, et usski tõuseb mättal püsti, eks ta siis minusugusegi kontsu luid-liikmeid üles sulata. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: eide|konts, vanapoisikonts.
4. murd kalts

konts2 ‹-u 21› ‹s›
släng konspekt. *Siis koputas studiosus Rauer arglikult uksele ja küsis psühhiaatria kontse. V. Lattik.