[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kontor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. asutuse, ettevõtte, ärimehe vm. asjaajamis- ja arvepidamisruum(id); büroo (1. täh.) Majandi, tehase, vabriku, firma, ärijuhi kontor. Läks kontorisse palga järele. Töötas suure riideäri kontoris arveametnikuna.
▷ Liitsõnad: pea|kontor, harukontor.
2. mõne asutuse v. ettevõtte nimetuse koostisosa
▷ Liitsõnad: ehitus|kontor, filmilaenutus|kontor, heakorra|kontor, kütte|kontor, notariaal|kontor, parvetus|kontor, post|kontor, side|kontor, transpordi|kontor, turustus|kontor, varumis|kontor, veokontor.
3. välisriigis olev kaubandus- v. tööstusesindus. *Vene kaupmeestel oli siin [= Visbys] oma kaubahoov ehk kontor, samuti nagu Ojamaa ja saksa kaupmeestel Novgorodis. A. Vassar.
▷ Liitsõnad: kaubakontor.