[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

abnormsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. (< as abnormne)
2. väärmoodustis, erand

konformism ‹-i 21› ‹s›
sotsiaalsete standarditega kohanemus, muganemus

konformist ‹-i 21› ‹s›
sotsiaalsete standarditega kohaneja. *Jannsen polnud teadagi dialektik. Ta oli läbinisti konformist. P. Rummo.

konformne ‹-se 2› ‹adj›

1. samakujuline, ühtiv
2. mat samanurkne

koormus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. töösse rakendatuse määr; kohustuste kogusumma. Ettevõtte, seadmete koormus. Üliõpilaste, õpilaste koormus. Organismi, südame koormus. Kehaline, füüsiline, vaimne koormus. Koormust suurendama, vähendama. Tehas töötab täie, poole koormusega. Poole koormusega õppejõud. Treeningute koormus ei tohi olla üle jõu käiv. *Nende [= üleajateenijate] õlul lasus peamine koormus noorsõdurite väljaõppel. J. Peegel. || el elektrivarustussüsteemi mingit osa koormav võimsus
▷ Liitsõnad: loengu|koormus, treeningu|koormus, töö|koormus, võistlus|koormus, õppekoormus; ala|koormus, lisa|koormus, normaal|koormus, põhi|koormus, tipp|koormus, täis|koormus, ülekoormus; aasta|koormus, nädala|koormus, päeva|koormus, tunnikoormus.
2. tehn tarindile v. selle osale mõjuv välisjõud v. selle moment. Püsiv, ajutine, dünaamiline, staatiline, lubatav koormus.
▷ Liitsõnad: piirkoormus.

sonoorsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as sonoorne)

ökonoomsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as ökonoomne). Tootmise ökonoomsus. Kirjaniku stiili ökonoomsus. Ökonoomsust taotlema.