[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

komissar ‹-i, -i 10› ‹s›

1. (valitsuselt saadud) erivolituste ja -ülesannetega ametiisik. 1940. a. pandi natsionaliseeritud ettevõtetes ametisse komissarid. Konvendi komissarid (Suure Prantsuse revolutsiooni ajal). Talurahvaasjade komissar (Baltimaades 1889–1919). || Punaarmees 1918–1942 poliittöötaja, kes koos komandöriga vastutas lahinguülesannete täitmise ja väeosa võitlusvõime eest
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. ameti- v. auaste. *Komissar ja abikomissar olid juba palga saanud, ja nüüd tungisid asjaajaja laua ümber väiksemad mehed, konstaablid, kordnikud ja kantseleiametnikud. V. Uibopuu.
▷ Liitsõnad: kindral|komissar, miilitsa|komissar, piirkonna|komissar, politsei|komissar, rahva|komissar, riigi|komissar, sõjakomissar; armee|komissar, brigaadi|komissar, diviisi|komissar, korpuse|komissar, pataljoni|komissar, polgukomissar.