Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 sobiv artikkel.
kolme|kordne
1. ‹adj› kolmest (ühesugusest) osast, kihist vms. koosnev. Linnust ümbritses kolmekordne müür. Kolmekordsed narid. Kolmekordne lõng, tross. Kolmekordne Kölni vesi 'odekolonn, mis koosneb kolme erineva eeterliku õli piirituslahusest'. || kõnek kolmekorruseline. Kolmekordne maja.
2. ‹adj› mingist (endisest) tasemest, arvust kolm korda suurem v. rohkem. Toodang on kasvanud peaaegu kolmekordseks. Müüs kauba edasi kolmekordse hinnaga.
3. ‹adj› kolmel korral, kolmes eri järgus toimuv v. esinev. Kolmekordne olümpiavõitja, Eesti meister ujumises. Kostis kolmekordne hurraa. *Ärkasin valjust kolmekordsest koputusest. F. Tuglas.
4. ‹adj› kolmel eri viisil esinev v. toimuv, kolmesugune. *Talupoegadel tuli taluda kolmekordset rõhumist: ilmalike senjööride oma, kiriku rõhumist, kes nõudis neilt kümnist, ja linnkommuunide iket.. R. Kulpa (tlk).
5. ‹s› kõnek kolmest sõnast koosnev, hrl. venekeelne vulgaarne sõimuväljend. Vanamees vihastas ja kus kukkus laduma kolmekordseid. *Lähed tema juurde mõne mõtte või ettepanekuga – kukub sind sõimama kolmekordsetega. M. Kesamaa.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |