[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 52 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

aas|-seahernes
bot kollaste õitega seahernes (Lathyrus pratensis)

adoonis-e 4› ‹s
bot kollaste v. punaste õitega stepirohttaim, meil ilutaim (sisaldab südametegevust ergutavaid glükosiide) (Adonis)
▷ Liitsõnad: kevadadoonis.

aspar|hernes
bot suurte kollaste õitega ja sinakasroheliste lehtedega liblikõieline rohttaim (Tetragonolobus)

forsüütia1› ‹s
bot varakevadel enne lehtimist õitsev kollaste õitega ilupõõsas (Forsythia)

hani|jalg
bot murul, teeäärtel, mererannal ja jäätmaadel sageli kasvav kollaste õitega mitmeaastane rohttaim (Potentilla anserina)

havi|saba
bot teravate mõõgataoliste lehtede ja valgete v. kollaste õitega toataim (Sansevieria)

herilane-se 5› ‹s
mesilasetaoline, hrl. mustjaspruun kollaste põiktriipudega astlaline kiletiivaline (hrl. Vespa). Herilane nõelas mind. Herilased tiirlesid ta pea ümber. *Maikuu algul mind otsekui torkaks herilane: ma pean, pean korra Tartus ära käima.. O. Luts.
▷ Liitsõnad: erak|herilane, kaevurherilane.

hobu|madar
bot kuivadel ja liivastel kohtadel kasvav kollaste õite ja kitsaste lehtedega taim (Galium verum)

humal|lutsern
bot kuivades kohtades kasvav väikeste kollaste õitega lamav rohttaim (Medicago lupulina)

härja|silm [-a]

1. ühelt poolt praetud muna (rebu keskel terve). Härjasilmi praadima, küpsetama.
2. väike ümmargune v. ovaalne aken (näit. laeval)
3. bot valgete õite ja kollaste õiesüdamikega rohttaim (õied nagu karikakral, kuid väiksemad) (Leucanthemum)

karamboola6› ‹s

1. bot kollaste v. oranžide munajate viljadega igihaljas troopikapuu (Averrhoa carambola)
2. selle puu vili, tähtvili

kari|kakars
ka bot sulgjaguste lehtede ja valgete v. kollaste keelõitega korvõieline taim (Anthemis). Valge, kollane karikakar. Aasal õitsevad karikakrad. Ristikhein kirendas karikakardest. Korjas kimbu karikakraid. Tüdruk punub karikakraist pärga.

kevad|adoonis
bot varakevadel õitsev suurte kollaste õitega stepitaim, meil ilutaim (Adonis vernalis)

kilbi|rohi
bot väike hallikasroheline ristõieline kollaste õitega rohttaim, ka kiviktaimlate ilutaim (Alyssum)

koi|rohi
bot teravalõhnaline ja mõrumaitseline kollaste tihedas pöörises korvõisikutega rohttaim (Artemisia absinthium). Riidekirstu pandi koirohtu. Kibe, mõru nagu koirohi.

kold|nõges
bot iminõgesele lähedane kollaste õitega huulõieline taim (Lamiastrum galeobdolon)

kollakas-ka, -kat 2

1.adjveidi kollane, kollasevõitu. Liiv on kollakas. Kollakate õitega lill. Puulehed on juba kollakaks muutunud. Küünla kollakas leek. Kollakas näonahk, jume. Päike paistis läbi sombu kollakana.
2.sbot kollaste õitega ristõieline rohttaim, sageli umbrohi (Barbarea)
▷ Liitsõnad: kaarkollakas.

kuker|puu
bot kollaste õite ja piklike (punaste) marjadega astlaline põõsastaim (Berberis)

kuld|vits
bot püstiste varte ja kollaste õiepööristega püsik, ka aialill (Solidago)

kuninga|kepp
bot enamasti ööseks avanevate suurte kollaste õitega aiailutaim, ööküünal (Oenothera)

leet|põõsas
bot kollaste õitega (pool)põõsas (Genista)

lepik|lill
bot kevadine kollaste kõrglehtedega ümbritsetud väikeste õitega rohttaim (Chrysosplenium)

lääts|puu
bot hrl. kollaste liblikõitega (heki)lehtpõõsas (Caragana). Suur, väike läätspuu.

maa|mõõl
bot kuivemates kohtades kasvav kollaste õitega mõõl (Geum urbanum)

moor|putk [-e]
bot vaolise varrega sarikaline kollaste õitega rohttaim (Pastinaca)

must|juur

1. bot piimmahlaga korvõieline kollaste õisikutega rohttaim (Scorzonera). Madal mustjuur.
2. aedmustjuure (Scorzonera hispanica) mustakooreline juur köögiviljana

nastik-u 2› ‹s
ka zool mustjas, kuklapiirkonnas kollaste laikudega mürgitu madu (Natrix natrix). Nastik sööb konni ja putukaid.

ohaka|liblikas
zool kollaste ja pruunide vöötide ning valgete laikudega päevaliblikas, kelle röövikud toituvad ohakatel (Pyrameis cardui)

paise|lehts

1. bot varakevadel enne lehtimist õitsev kollaste õitega korvõieline püsik (Tussilago farfara). Kraaviperved on täis õitsevaid paiselehti.
2. teelehe rahvapärane nimetus. *Aga see oli hea nutt, kergendav nagu paiseleht palavikus haavale. L. Promet.

peiu|lill
bot kollaste, oranžide v. pruunide liht- v. liitõisikutega üheaastane korvõieline ilutaim (Tagetes). Madal, kõrge peiulill.

põld|-harakalatv
bot põldudel ja aedades umbrohuna kasvav kollaste õite ja süstjate lehtedega harakalatv (Erysimum cheiranthoides)

päeva|kübar
bot kollaste, oranžide v. punakate õitega kõrge korvõieline ilutaim (Rudbeckia). Lõhislehine, karvane, punane päevakübar.

päeva|liilia
bot Eestis aia-ilutaimena kasvatatav muguljate juurte ja suurte lehterjate kollaste v. oranžikate õitega püsik (Hemerocallis). Kollane, ruuge päevaliilia.

raud|rohi
bot väikeste valgete, harvemini kollaste v. roosade õitega korvõieline rohttaim v. poolpõõsas (Achillea). Harilikku raudrohtu kasutatakse verejooksu sulgemiseks.
▷ Liitsõnad: ida-|raudrohi, võsa-raudrohi.

risti|rohi
bot kollaste korvõisikutega rohttaim (Senecio). Harilik, pihkane ristirohi.
▷ Liitsõnad: soo-|ristirohi, voolme-ristirohi.

ruseruskme 17› ‹s
bot tervete v. jaguste lehtede ja kollaste õitega üheaastane korvõieline rohttaim (Bidens). Longus, kiirjas ruse. Ruskmed pööravad oma õisikuid koos päikese liikumisega.
▷ Liitsõnad: kolmisruse.

ruut1ruudi 21› ‹s
bot maitsetaimena kasutatav tugevasti lõhnav eeterlikku õli sisaldav kollaste õitega poolpõõsas v. püsik (Ruta). *.. vana ümmardaja tõi aiast kimbu ruute, mis uhmris katkitaotult täitsid toa värske, aromaatse lõhnaga. A. Pärn (tlk).
▷ Liitsõnad: aedruut.

rüütrüüdi 22 või rüüda› ‹s
zool tumedal ülapoolel esinevate kollaste v. kuldsete tähnidega hakisuurune lind (Pluvialis)
▷ Liitsõnad: põld|rüüt, tundrarüüt.

saia|lill
bot kollaste ja oranžide õitega korvõieline aialill (Calendula, hrl. Calendula officinalis). Saialille, peamiselt selle õisi, kasutatakse droogina. Aias peenral õitsesid saialilled.

sea|nupp
bot piimmahla sisaldav kollaste keelõite ja juurmise lehekodarikuga rohttaim (Leontodon). Sügisene, kare seanupp.

sidruni|puu

1. bot suurte roosakate õite ja kollaste tsitrusviljadega igihaljas troopikapuu (hrl. Citrus limon). Harilik sidrunipuu.
2. selle puu väärispuit. Mööbel oli pealistatud sidrunipuuga.

sinep-i 2› ‹s
bot
1. peam. üheaastane kollaste õitega rohttaim, mille eri liike kasvatatakse õli-, ravim- ja maitsetaimena (Sinapis). Valge sinep. Sinepi seemned. Sinep on õitsema hakanud. Sinepit kasvatama. || mõnede samasuguse kasutusega kapsasrohtude (Brassica) nimetustes, näit.:. must sinep, sarepta sinep.
▷ Liitsõnad: leht|sinep, põldsinep.
2. sinepipulbrist valmistatav pastataoline mass maitseainena. Kange, mahe, magus sinep. Vene sinep. Määrib singiviilud sinepiga üle. Paneb viinerile sinepit peale. Ta ei tohi sinepit süüa.
▷ Liitsõnad: laua|sinep, söögisinep.

sine|rõigas
bot sinaka kirmega kaetud, väikeste kollaste õite ja ladvas rippuvate kõdrakestega ristõieline rohttaim, mida kasvatati Euroopas värvitaimena (Isatis). Harilik sinerõigas on Eestis tavaline rannataim. Sinerõikaga tumesiniseks värvitud vill.

sirp|lutsern
bot kollaste õite ja sirpjate v. sirgete kauntega lutsern, kollane lutsern (Medicago falcata)

telg1telje 22› ‹s

1. ka tehn mehhanismi v. masina pöörlevaid osi kandev hrl. silindriline detail; ratasveoki osa, mille otste ümber pöörlevad rattad. Teljed ja võllid. Liikumatu, jäik, pöörlev telg. Vokiratta, käia, propelleri telg. Habemenoa tera liigub teljel. Teljed koos ratastega. Bussil olevat telg katki. Vankril murdus telg. Peremees määris vankri telgi. Sõiduk vajus teljeni, telgedeni mudasse. Telgede ägisedes ronis buss üha kõrgemale.
▷ Liitsõnad: pool|telg, veo|telg, õõtstelg; ratta|telg, vankritelg; puu|telg, raud|telg, terastelg.
2. (mõtteline) sirgjoon. a. füüs liikumatu sirge, mille ümber toimub pöörlemine, pöörlemistelg. Maakera pöörleb ümber oma telje. b. füüs mat sümmeetriatelg. Kujund on sümmeetriline, kui tal on telg ja kaks ühesugust peegelpildilist osa. Läätse optiline telg. c. mat koordinaattelg. Telgede pööramine. | piltl. *Iga inimese südames .. on rist. On igavese telg ja kaduvuse telg ristamisi. E. Ilbak. d. mõtteline keskjoon. Maantee, kaeveõõne telg. Tee telg ja sõidurajad. *Umbes südalinna teljel viib üle jõe Printsessi sild ning algab suur St. Kilda tee .. V. Beekman.
▷ Liitsõnad: projektsiooni|telg, pöörde|telg, sümmeetriatelg; abstsiss|telg, arv|telg, horisontaal|telg, koordinaat|telg, ordinaat|telg, piki|telg, püst|telg, rõht|telg, vertikaal|telg, x-|telg, y-telg; nägemistelg.
3. piltl midagi keskset, põhilist, kooshoidvat; millegi tuum v. pealiin. Teose, näidendi süžeeline telg. Romaani ideeliseks teljeks on talupoja võitlus maaga. Kindla teljeta, nõrgalt koos seisev lugu. Ka jutusaatel peab olema mingi telg, et kogu loos oleks iva sees. *Kultuurikontaktide paatos on käesoleva reisijutu telg. L. Meri.
▷ Liitsõnad: pea|telg, põhitelg.
4. osutab teat. poliitilisele ühendusele, riikide liidule vrd teljeriik Berliini-Rooma telg. Berliini-Rooma-Tokyo telg.
5. bot taimevars v. õieraag
▷ Liitsõnad: pea|telg, õisikutelg.
6. (rahvakeeles mõnede kollaste õitega põlluumbrohtude, näit. põldsinepi, tõlkja kohta). *Liivastel põldudel ummistasid teljed suvivilja ära ja kerge rukis oli pooliti lustjatega segatud. J. Mändmets. *.. Pao äärne kõrts ja põllumaa, / kus õitseb mesik, kollab telg .. V. Ridala.
7. van ukseriiv; ust v. väravat põigiti kinnitav raudlatt. *Laanekotkas pimedas küünis surus ettevaatlikult väravale telje ette. M. Aitsam.

tulikas-ka, -kat 2› ‹s
bot tulikaliste hulka kuuluv mürgine kollaste õitega rohttaim (Ranunculus). Suur, roomav, kibe, mitmeõieline tulikas. Aas kollendas tulikatest.
▷ Liitsõnad: kaar|tulikas, kuld|tulikas, mets|tulikas, mugul|tulikas, mürk|tulikas, sootulikas.

tõlkjas-ja, -jat 2› ‹s
bot kollaste õite ja munajate viljadega rohttaim, raskesti tõrjutav umbrohi (Bunias). Harilik tõlkjas on rahvasuus tuntud Rakvere raipe nime all.

uba|põõsas
bot kollaste, valgete v. punaste õitega heitlehine v. igihaljas lehtpõõsas (Cytisus). Punane, madal ubapõõsas.

vaakvaagi 21› ‹s
bot kollaste v. valgete õitega korvõieline niitude rohttaim, ka aiailutaim (Inula)
▷ Liitsõnad: aed|vaak, pajuvaak.

vereurma|rohi
bot kollaste õite ja oranžkollase piimmahlaga ravimtaim (Chelidonium majus). Harilik vereurmarohi. Vereurmarohu mahla kasutati soolatüügaste ja konnasilmade raviks.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur