[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

pidu1peo 27 või pidu 11› ‹s

1. millegi tähistamiseks, kellegi auks vm. puhul korraldatav seltskondlik koosviibimine (söökide ja jookide, ka tantsuga). Perekondlik pidu. Maja sisseõnnistamise, poisi sõjaväkke saatmise pidu. Pidu pidama, korraldama. Pidu püsti ajama, panema 'pidu korraldama'. Kui teeks õige ühe väikese peo! See oli tüüpiline noorte pidu suure tralliga. Pidu kestis hommikuni, mitu päeva. Pidu läks lahti, jõudis haripunkti, sai otsa. Pidu on täies hoos, tõusis taevani. Kas sa peole, pidule, pidusse ka tuled? Mind kutsuti peole, pidule. Tehakse ettevalmistusi suureks peoks. Uude korterisse kolimine lõppes peoga. Üks pidu ja prassimine järgnes teisele. Ega pidu ei parane, kui võõrad ei vähene (ütlus selle kohta, et tuleb hakata peolt, võõruselt lahkuma). *Oli kuskil suurem pulm, ristsed, peied või mõni muu pidu, siis kutsuti koka-tädi sinna peokorraldajaks. M. Mõtslane. || rahvapidu v. (eeskavaga) tantsuõhtu; pidustus. Peo viimane valss. Reede õhtul on klubis pidu. Pidusid peetakse kooli saalis. Tüdrukud lähevad laupäeval peole. Mis õhtul koduski teha, lähme parem pidusse! Pidudel käimiseks on ta liiga vana. Ansambel esines peol mitme lauluga. *Sääl ongi parajasti käimas suur nõidade pidu, mida nimetatakse sabatiks. J. Jaik. | piltl. Kui kassi kodus pole, on hiirtel pidu. Katku ajal peab surm pidu. *Läbi on sätendavad härmalõngapäevad ja vaibunud on metsas värviliste lehtede lõõskav pidu. K. Põldmaa.
▷ Liitsõnad: aasta|pidu, aastapäeva|pidu, aia|pidu, folkloori|pidu, jaani|pidu, jooma|pidu, juubeli|pidu, karskus|pidu, karu|pidu, kevad|pidu, kihlus|pidu, kiige|pidu, kooli|pidu, küla|pidu, lahkumis|pidu, laste|pidu, laulu|pidu, leeri|pidu, lõikus|pidu, lõpu|pidu, maa|pidu, maski|pidu, matuse|pidu, näokatte|pidu, nääri|pidu, ohvri|pidu, perekonna|pidu, pulma|pidu, rahva|pidu, rahvakunsti|pidu, rahvatantsu|pidu, ristse|pidu, sauna|pidu, soolaleiva|pidu, spordi|pidu, suve|pidu, sööma|pidu, sünnipäeva|pidu, tantsu|pidu, uusaasta|pidu, vabaõhu|pidu, vastla|pidu, vee|pidu, võidu|pidu, võimlemis|pidu, võõrus|pidu, õpilaspidu; lille|pidu, tule|pidu, värvi|pidu, õiepidu.
2. piltl lust, rõõm, lustlik olemine; hea, mõnus elu. Oh seda pidu ja põlve, mis lastel jõuluõlgedel oli! Atsi pidu oli lühike: ema käskis uued saapad jalast ära võtta. Kui isa õngedega tuli, läks poistel pidu lahti. Kui karjapoiss ärkas, pidasid lambad juba orasepõllul pidu. Haiglasolek pole mingi pidu. Ega loomadelgi sellise ilmaga väljas pidu ole. *.. ka „Koidu” Mihklil polnud Sõrve all paremat pidu. Ootas teine samuti tuulpaos. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: ilu|pidu, lusti|pidu, rõõmupidu.

sealpool
ant. siinpool
1.adv(kuskil) seal; seal kandis. Osutas käega põhja suunas: „Kas sealpool on veel talusid?” Sealpool kuskil kaugel on kodurand. Jüri sõitis onu juurde vaatama, kuidas sealpool elatakse. Sealpool kandis oli tal palju tuttavaid.
2.prep› [part] millegi v. kellegi suhtes teisel pool. Tallinn asub siinpool, Helsingi sealpool Soome lahte. Sealpool jõge oli kallas kõrge. Ühe hüppega oli ta sealpool kraavi. Sealpool metsa algasid heinamaad. Sealpool head ja kurja 'surnud, hauas'. *.. see sõit ja kolimine oli minu elus kui esimene suur päev. Kõik, mis sealpool seda päeva, on tema kõrval hall ja tähtsuseta. A. H. Tammsaare. *Ei, mu kullake, mida mina otsin, on sealpool kannatusi. F. Tuglas.

tarktarga 23

1.adjselge, terava mõistusega, lahtise peaga, rohkete vaimuannetega, arukas, taibukas; intelligentne; ant. rumal. Tark laps jõuab koolis hästi edasi. Homo sapiens ehk tark inimene. Ta on päratu, ütlemata, kole tark. Tüdruk oli inetu, kuid see-eest targa aruga. Pärimus kujutab kuningas Saalomoni targa valitseja ideaalina. Tarkade vanemate laps. Õpetajad peavad Ilmet klassis kõige targemaks. Hobune on teinekord targem kui inimene. Muna on targem kui kana. Ei ükski sünni targaks. || heade v. rohkete teadmistega, haritud, hästi arenenud. Targad õpetatud mehed. Vajame tarku, koolitatud noori. Isa on tark, tunneb kõiki meestetöid. Tagantjärele tark oskab igaüks olla. Kolmekümneselt on inimene juba küllalt tark, et hakata romaani kirjutama. Tahab õppida ja veelgi targemaks saada. Ta ei saanud seadusetähest aru ja otsustas targematelt peadelt nõu küsida. Häda koolitab mehe targaks. Pärast on igaüks tark. *Poiss kirjeldab kogeldes juhtumit poes ja teeb seda nii segaselt, et niihästi isa kui sellid esialgu jäävad niisama targaks, kui olidki. O. Luts. || piltl osav, keeruline; tundlik. Tark aparaat, masin. Targad seadmed teevad inimese töö kergemaks. Ämmaemand kompis naise kõhtu oma tarkade kätega. || täie mõistusega, täiearuline, vaimselt normaalne. Mehel oli kolm poega, esimesed kaks olid targad, kolmas loll. Olgu inimene tark või debiilne, inimene jääb inimeseks. Koomast ärganud haige vaatas üllatavalt targa pilguga õele otsa. *Ta lihtsalt ei saa aru, et ma siin Põrtusel elada ei saa, et ma siin hulluks lähen või targa peaga järve hüppan. B. Kangro. || kõnek kaine, mitte purjus. Sa oled ju täitsa täis, mine maga ennast targaks! Vaevalt ta kõrtsist targana koju tuleb. Tark pea mõtleb, joobnud pea ütleb. *.. peremees oli kitsi joogipoolisega, sest ristseid pidi ikka targa peaga kuulatama. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: eba|tark, elu|tark, ime|tark, kirja|tark, mõtte|tark, nina|tark, varatark.
2.sselline inimene. Kolm hommikumaa tarka. India targad filosofeerisid olemise ja olematuse üle. Tark õpib teiste vigadest. Kus mul alles tark välja kukkus! Tagantjärele on tarku alati palju. Pidas ennast sündinud targaks. Ükski tark ei ole taevast tulnud. Hullul sõnad huule peal, targal hammaste taga. *Mis saab rikas [pärast surma] oma rikkusest ehk tark oma tarkusest. M. Metsanurk. || folkl (eesti rahvausundis:) heatahtlik nõid, rahvaarst, ennustaja. Hõimu vanem läks targa juurde nõu küsima. Käis kuulsa targa juures ennustust saamas. Tarkade arstimisvõtted olid lausumine, maarohtudega ravitsemine ja muud nõiatembud. Hädade vastu otsiti abi targalt.
▷ Liitsõnad: ilma|tark, keele|tark, kirja|tark, maailma|tark, mõtte|tark, raamatu|tark, tähetark; kaardi|tark, käe|tark, maa|tark, mana|tark, rahva|tark, taimetark; ninatark.
3.adj(tegude, jutu, eneseavalduse jms. kohta:) arukas, mõistust ilmutav, mõistlik; antud olukorras õige, otstarbekas. Tarkade silmadega koer. Maale kolimine oli tõesti tark tegu. Otsib loole mingit tarka lahendust. Leiti, et erakond on ajanud tarka poliitikat. Teab peast palju tarku vanasõnu ja muid ütlusi. Pärast põuda pole tark minna seenele. Tark oleks praegu puhkus välja võtta. Kõige targem on oma arvamus endale pidada. Peab targemaks kandideerimast loobuda. Arutavad ja arutavad, aga midagi tarka välja ei mõtle. Poiss teeb hirmus targa näo ja ütleb: „Oh, ma teadsin seda juba ammu!”. *Nüüd tehti targimat, mida teha võidi, ja mida õigupoolest oleks pidanud tegema juba esimesest silmapilgust peale: toodi kohale asjatundja. J. Selirand (tlk). || targem kõnek parem (1. täh.) Mis kääksutamine see raadiost tuleb, otsi targemat muusikat. Vahib päise päeva ajal telekat, nagu poleks tal muud targemat teha. Lasin juuksed ära krässutada, aga ega ma nüüdki palju targem välja näe. *Käivad, suksutavad, aga siis kaovad [mehed] nagu välk vette. Ei see Rein ole targem ühti. O. Tooming.

tragi111› ‹adj
agar, hakkaja. Tragi mees, naine. Iga töö peale tragi tüdruk. Mõni tragim poiss söandas tantsima minna. Peremees ja perenaine on tublid, ka nende lapsed tragid. Temast on saanud päris, õige tragi inimene. Kolimine läks kiiresti, sest abimehed olid tragid. Ise ei tee midagi, aga tragi teisi kamandama. Väga tragi olemisega noormees. Peamine on tragi pealehakkamine. Jahikoer peab olema tragi ja julge.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur