[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 sobivat artiklit.

koledus-e 5› ‹s

1. (< as kole (1., 2. täh.)) Olukorra koledus. *Tommo ongi uhke oma hääle koleduse peale .. H. Lepik (tlk).
2. kole olukord, asjaolu, ese vms. Möödunud sõja koledused. Ma ei või seda koledust näha. Ära räägi koledusi!
▷ Liitsõnad: sõjakoledus.

koletis-e 5› ‹s
kole, hirmuäratav olend. Ebamaised, fantastilised koletised. Palavikuhaigele viirastusid igasugused koletised. Minotaurus on härja pea ja inimese kehaga koletis. *Ma ei taha su varjugi näha, va koletis... Oma lapsele tikub kallale. E. Vaigur.
▷ Liitsõnad: mere|koletis, muinasjutu|koletis, põrgu|koletis, veekoletis.

koletuadv
ülimal määral, tohutult. Sinna on koletu pikk maa. Koletu suur ruum. Ilm oli koletu külm. Koletu palju tööd on veel ees. See paik on koletu kaugel.

koletu1› ‹adj

1. hirmuäratav, hirmus, õudne, kohutav, jube, kole. Metsast roomas välja mingi koletu elukas. Koletu sõda, sõjamöll. Sõjaroimarite koletud kuriteod. Kasutati kõige koletumaid piinamisvõtteid. Vaenlane korraldas linnas koletud tapatalgud. Lossihärra julmusest räägiti koletuid lugusid.
2. ebatavaliselt, erakordselt suur, tugev vms., tohutu, kole (4. täh.) Koletu paduvihm, tormihoog. Karul on koletu jõud. Tõusis koletu lärm ja kisa. Väljas oli koletu pakane. Koletu hirm, mure, ahastus, pettumus, väsimus. Elas üle koletuid kannatusi. Koletu süüdistus, ülekohus, ebaõiglus. Missugune koletu töö! Seal oli koletu järjekord. Pidutseti ja prassiti koletul kombel.

kolletus-e 5› ‹s
kolletumine; kolletumisel tekkinud seisund, kolletunud olek. Sügisene lehtede kolletuse aeg. *Ja tumedad puud sealpool jõge – sügise kolletusest nagu õites. A. Mälk. *.. ratsutasime kahekesi sügisel parkide kolletuses. A. Gailit.

koltus-e 5 või -e 4› ‹s
koltumine

oletus-e 5› ‹s
ebapiisavale teadmisele tuginev väide v. kujutelm; arvamus, hüpotees. Teaduslik oletus. Usutav, alusetu, ekslik, õige, tõenäoline oletus. See oletus pidas paika, kehtis, ei vastanud tõele, osutus vääraks. Oletusi püstitama, tegema. Mul tekkis oletus, ma jõudsin oletusele, et.. Mis annab alust, ainet niisugusteks oletusteks? Millega sa oma oletusi põhjendad? Reaalsed faktid viivad sellistele oletustele. Oletus põhineb faktidel, tugineb faktidele. Tegelikkus kinnitab oletust. Oletust tuleb kontrollida.
▷ Liitsõnad: petteoletus.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur