[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 11 artiklit

kokkuadv

1. ühtekokku (eri osade, eri elementide liitmise summa, ka millegi kogusumma, koguhulga kohta). Kolm ja viis on kokku kaheksa. Kõik kokku teeb umbes sada krooni. Meid oli kokku kenake hulk mehi. Sinuga kokku on meid kuus. Ta teab rohkem kui meie mõlemad kokku. Kahe peale kokku saime tööga toime. Majas oli kokku kümme korterit. Raamatus on kokku üle 500 lehekülje. Kokku moodustati 15 valimisjaoskonda. Sõda kestis kokku kolm aastat. Sinine ja kollane kokku annavad rohelise. *Ei, ei see polnudki päris sumin, see oli jorin, mõmin, kumin, urin – kõik kokku. R. Roht.
2. ühte kohta, üheks rühmaks. Kannab kive kokku. Hein, kuiv loog riisuti kokku. Metsamaterjal veeti laoplatsile kokku. Korja klaasikillud põrandalt kokku! Tuisk ajab lund hangedesse kokku. Korjas oma kimpsud-kompsud kokku. Kahmiti kokku, mis ette juhtus. Pakib oma asjad kokku. Külarahvas käsutati, aeti kokku. Ostis toiduaineid, vilja, kariloomi kokku. Ajab, ahnitseb, kraabib raha, vara kokku. Korjandusega saadi kokku mitusada krooni. Koosolek, istungjärk kutsuti kokku. Komisjon tuleb homme kokku. Muljeid võib kokku võtta paari-kolme lausega. Hakati eeskava kokku seadma. Külalisi oli mitmelt poolt kokku sõitnud. Rahvast tuli murdu kokku. Siia jookseb mitu teed kokku. | (abstraktsemais ja piltlikes väljendites). Võtab kogu jõu, julguse kokku. Tuleb end kokku võtta. Siia jooksid kõik niidid kokku. || (arvude liitmise, tähtede sõnadeks lugemise kohta). Kokku arvama, rehkendama. Laps õppis sõnu kokku veerima. Õhtul võeti arved kokku. Loeb kopikaid kokku.
3. teineteise vastu v. päris lähedale. Nende õlad puutusid kokku. Autod põrkasid kokku. Jooksis vastutulijaga kokku. Lauad lükati kokku. Litsus, pigistas, surus huuled, hambad tugevasti kokku. Sõdur lõi kannad kokku. Naine lõi üllatusest käsi kokku. Sünnipäevalapse terviseks löödi klaasid kokku. Tõmbas aknakardinad kokku. Poisid läksid käsitsi, rinnutsi, sülitsi kokku, panid, pistsid rinnad kokku. Tüdrukud pistsid pead kokku ja hakkasid sosistama. *Kostis vägev sulpsatus, vesi lõi üle ta pea kokku .. H. Mänd. || vastamisi, kontakti, kokkupuutesse. Juhtus, sai, trehvas tuttavaga tänaval kokku. Soodus juhus viis meid paari aasta pärast taas kokku. Oma elus oli tal tulnud kokku puutuda väga mitmesuguste inimestega. Põrkas oma töös kokku mitmesuguste raskustega. Ma ei ole varem seesuguste probleemidega kokku puutunud.
4. (eri osade tervikuks v. üheks rühmaks ühendamise, üksteise külge liitmise v. liitumise kohta). Kokku jootma, kleepima, liimima, monteerima, keevitama. Sidus oma pambud paelaga kokku. Ajakirjad on aastate kaupa kokku köidetud. Sõlmib nöörijupid kokku. Paberilehed on klambritega kokku pandud. Palmitses juuksed kokku. Asulad kasvasid aja jooksul kokku. Murdunud luu kasvas valesti kokku. Teeharud jooksevad eespool kokku. Taevas sulas silmapiiril merega kokku. Kiiruga kokkuklopsitud barakid. || (inimeste kohta:) kellegagi v. millegagi ühte, ühtekuuluvaks. Nad olid omavahel nagu kokku laulatatud. Mul on raske lahkuda, olen sinuga nende aastate jooksul kokku kasvanud. Salme elavat ühe teetöölisega kokku.
5. mingi ainega määrdunuks v. kaetuks. Riided said poriga, käed liimiga kokku. Määrisin näo ööseks kreemiga kokku.
6. koomale, vähem ruumi võtvaks, ka kägarasse, nutsakuks vms. Kokku suruma, käänama. Matkajad panid telgi, välivoodi kokku. Kortsutas, kägardas paberi, kirja kokku. Surus, pigistas taskuräti nutsakusse kokku. Puulehed keerdusid palavaga kokku. Rullib maakaardi kokku. Ema pani särgid korralikult kokku. Keris köie kokku. Murdis paberi, ajalehe neljaks kokku. Pani rihma kahekorra kokku. Vajutab liigendnoa kokku. Riie tõmbus pesemisel kokku. Põrandalauad kuivavad kokku. Tool vajus kokku. Maja varises kokku. Koor ei tahtnud kokku minna. Piim läks keetmisel kokku. || ahtamaks, kitsamaks. Kuduja hakkas sukapöida kokku võtma. || tiheda(ma)lt, kindla(ma)lt millegi ümber. Mantel on vööga kokku tõmmatud. Ohelik, nöör jooksis käe ümber kokku. Blokaadirõngas tõmbus üha enam kokku.
7. (koos vastava verbiga nõrkemise, hukkumise, hävimise, kahanemise vms. kohta). Mees vajus väsimusest, ülepingutusest, nõrkusest kokku. Langes ühel päeval oma töölaua taga kokku. Plaanid, lootused, unistused varisesid kokku. Raha, teenistus otse sulab kokku.
8. esineb ühisele otsusele jõudmist märkivates ühendites. Lepiti kokku kohtuda kell viis. Lepiti hinna suhtes kokku. Räägiti kokku, et asutakse varakult teele. Pikema tingimise ja kauplemise järel saadi kaubad kokku. *Siis pidasid poisid päeval nõu kokku, et võtavad ise paar kärge mett sellest puust välja .. J. Parijõgi.
9. esineb (omavahelist) kooskõla, sobivust väljendavais ühendites. Nende iseloomud ei sobinud kokku. Need värvitoonid ei hakka kokku. Tunnistajate seletused, arvamused ei langenud päriselt kokku. See ei käi tema mõttelaadiga kokku. Tema teod ei lähe alati sõnadega kokku. Püüti erinevaid arvamusi kuidagi kokku klapitada. || (ühendites, mis osutavad kellegagi ühel nõul, üksmeeles olekule v. tegutsemisele). Sõbrad hoidsid alati kokku. Ta oli äraandja, mängis vastasega kokku. || (ühendites, mis märgivad ühtelangevust, kattuvust). Tuleb vaadata, et koosolek ajaliselt kokku ei langeks mõne teise üritusega. Joonise kokkumurdmisel peavad punktid A ja B kokku langema.
10.ühendverbi osanakõnek esineb rääkimist, samuti mõningates tegevust märkivates ühendverbides ning rõhutab tulemuse ebamäärasust, segasust, mittesoovitavust vms. Mida ta küll kokku rääkis, kokku valetas. Vaata, et sa prohmakat kokku ei keera! Milliseid rumalusi küll inimene võib kokku mõelda! *Sest mis nad siin nõlval on kokku keetnud, ei ole künd, vaid lojuste tegu. E. Rannet.
11.koos verbiga hoidmaväljendab säästmist. Raha, materjali, tööaega kokku hoidma. Hoidsin kõiges kokku. *Kõige selle kujutamisel ei hoia autor kokku värve .. R. Parve.

juhe jookseb kokku vt juhe

maad ja ilmad ~ maad ja taevad kokku vt maa

maad ja taevast kokku vanduma vt maa

ninasid kokku pistma vt nina

oma konte kokku korjama vt kont

otsa otsaga kokku saama ~ viima vt ots [-a]

putru kokku keetma vt puder

rinda ~ rindu kokku pistma ~ lööma vt rind

sarvi kokku lööma ~ panema vt sarv

suppi kokku keetma vt supp

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur