[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kohver ‹-vri, -vrit 2› ‹s›

1. käepideme ning kaanega varustatud nahast vm. materjalist kastitaoline vahend mitmesuguste esemete (reisile) kaasavõtmiseks. Suur, väike, võrdlemisi mahukas kohver. Metallnurkadega, ratastega kohver. Arstiriistade kohver. Kohvrit avama, pakkima, lahti pakkima. Pakib asjad kohvrisse. Pesu oli kohvris kortsunud. Kannab rasket kohvrit. Tal oli kohver käe otsas.
▷ Liitsõnad: fiiber|kohver, kartong|kohver, nahk|kohver, papp|kohver, ratas|kohver, vineerkohver; diplomaadi|kohver, käsi|kohver, reisikohver.
2. etn pealt laienev tapptehnikas nurkadega suur jalgadeta kast