Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 sobivat artiklit.
imperatiiv ‹-i 21› ‹s›
1. keel käskiv kõneviis
2. ka filos käsk, tungiv nõue, (sisemine) kohustus. Kategooriline imperatiiv 'I. Kanti filosoofia kategooria, mis väljendab kõigile kohustuslikuks peetavat moraalinormi'. *Õigusnorm on käitumisjuhisena sotsiaalne realiteet, objektiivses tegelikkuses esinev imperatiiv tegutseda nii või teisiti. H. Randalu.
kategooriline ‹-se 5› ‹adj›
kindlasti väitev, vaieldamatult kehtiv; rangelt kindel, otsustav. Kategooriline käsk, keeld, nõue. Kategooriline seisukoht, arvamus. Kategooriline otsustus. Kategoorilise sõnastusega korraldus. Äraütlemine võinuks kategoorilisemgi olla. Ta on oma väiteis liiga kategooriline. Vastuseks oli kategooriline „Ei!” Ta on range ja kategooriline mees. Kategooriline imperatiiv 'I. Kanti filosoofia kategooria, mis väljendab kõigile kohustuslikuks peetavat moraalinormi'.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |