[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kohtu|mõistmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›

1. õigusemõistmine kohtu v. sellekohase isiku poolt, kohtupidamine. Kohtumõistmine toimus täielikus kooskõlas seadusega.
2. piltl millegi, kellegi üle otsustamine ning hinnangu andmine. *".. Andke õun jalamaid Nukitsamehe kätte!” .. „Jaa, aga,” ei taha Kusti veel ema kohtumõistmisega täitsa leppida .. O. Luts.