[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

apellatsiooni|kohus [-kohtu]
jur kõrgema astme kohus, kus alama astme kohtu otsus sisuliselt läbi vaadatakse (ning uus otsus tehakse)

assessor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. kollegiaalse kohtu- v. haldusorgani kaasistuja. Õue-, kreisikohtu assessor. Konsistooriumi assessor.
▷ Liitsõnad: kolleegiumiassessor.
2. millegi hindamisega tegelev ekspert, hindamisekspert. Juhtimiskvaliteedi assessor.

distrikt ‹-i 21› ‹s›
haldus-, kohtu- v. valimisringkond mõnes riigis (näit. Suurbritannias, USA-s)

edasi|kaebus
jur kõrgema astme kohtule esitatud kaebus (madalama astme kohtu otsusega mitterahulolemise korral)

foorum ‹-i, -it 2› ‹s›

1. aj Vana-Rooma linnades turuplats, kohtu- ja koosolekuväljak
2. rohkearvuline esindajate kokkutulek, sõnavõttude ning diskussioonide paik, esinduskogu. Üliõpilaste rahvusvaheline foorum. Kirjandusteadlaste foorum Moskvas.
▷ Liitsõnad: filmi|foorum, majandus|foorum, noorte|foorum, spordifoorum.
3. info jututuba, uudisegrupp. Interneti foorumitest kostab tihtipeale viha ja sallimatust. Istub päevade kaupa erinevates foorumites ja avaldab arvamust.
▷ Liitsõnad: võrgufoorum.

hagema ‹37›

1. jur kohtu (v. arbitraaži) korras nõudma
2. murd enesele v. kätte saada püüdma, nõutama. *Jänes astub ka jaole: / krapsab karu kõrvast kinni, / hakkab omale hagema. Jak. Tamm (tlk).
3. murd hurjutama, hüüetega peletama; taga ajama. *.. pöördus ümber ja kihutas nagu hagetuna välja .. J. Lõhmus (tlk).

hagi ‹11› ‹s›
jur kostja vastu kohtu (v. arbitraaži) kaudu esitatud tsiviilnõue. Pöördus hagiga kohtusse. A esitas kohtule hagi B vastu. Kohus vaatas hagi läbi, rahuldas hagi, jättis hagi rahuldamata. Hagi on aegunud. *Kannatanu esitas kohtusse hagi ja taotles kostjatelt kahju hüvitamist. V. Lattik.

inkvisitsioon ‹-i 21› ‹s›
aj katoliku kiriku äärmiselt julmalt tegutsenud kohtu- ja politseiasutus võitluseks ketseritega. Inkvisitsiooni ohvrid, tuleriidad.

isiku|puutumatus
jur kodaniku põhiõigus ja demokraatlik vabadus, mis kaitseb teda kohtu otsuseta v. prokuröri sanktsioonita vahistamise eest

kaitse ‹kaitse 18› ‹s›

1. kaitsmine. a. rünnaku tagasilöömiseks v. julgeoleku tagamiseks. Relvastatud kaitse. Kodumaa kaitse. Väeosa valmistus kaitseks. Kaitsest mindi üle pealetungile. Kaitseks pommirünnakute vastu rajati varjendeid. Laagri kaitseks pandi välja valvepostid. Pani käed kaitseks ette. Laps surus end kaitset otsides ema vastu. Ekspeditsioon liikus edasi saatemeeskonna kaitse all. Rünnak on mõnikord parim kaitse. Saavutas visa kaitsega viigi. b. mingi ebasoovitava tagajärje vältimiseks. Rahva tervise kaitse. Kaitset vajavad looma- ja taimeliigid. Veekogude kaitse reostamise eest. Tumedad prillid silmade kaitseks. Kaitseks külma vastu riietuti soojalt. Pühalepa kirik on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all. Tõstis kaitseks tuisu vastu krae üles. *Ta surus lõua kaela kaitseks rinna vastu ja tõttas edasi. S. Truu. c. kellegi huvide tagamiseks, kellegi eest seismiseks. Rein ütles seda sõbra kaitseks. Tegi seda väiksema, nõrgema kaitseks. Astus enda au kaitseks välja. Otsib sõpradelt toetust ja kaitset ebaõigluse vastu. Valdaja õiguste seaduslik kaitse. || jur kohtu alla antud isiku õiguste ja huvide kaitsmine kohtuistungil. Süüdistatava õigus kaitsele on tagatud põhiseadusega.
▷ Liitsõnad: aatomi|kaitse, autori|kaitse, enese|kaitse, häda|kaitse, kala|kaitse, keemia|kaitse, keskkonna|kaitse, kiirgus|kaitse, korrosiooni|kaitse, külma|kaitse, laste|kaitse, linnu|kaitse, loodus|kaitse, looma|kaitse, maastiku|kaitse, metsa|kaitse, muinsus|kaitse, mulla|kaitse, taime|kaitse, tervise|kaitse, tuule|kaitse, veekaitse.
2. ka sõj sport kaitseseisund, -süsteem v. -positsioon. Kaitse eesliin. Murti vaenlase kaitsest läbi. Vaenlasel õnnestus kiiluda end meie kaitsesse. Suurtükituli kanti üle vaenlase kaitse sügavusse. Kaitsel olev vastane. Kaitse varises kokku. Vastasmeeskond suruti, tõmbus värava ette kaitsesse. || sport teat. avangutüüp males. Nimzoindia kaitse. Ufimtsevi kaitse.
▷ Liitsõnad: külg|kaitse, manööver|kaitse, piiri|kaitse, positsioon|kaitse, rajooni|kaitse, ranna|kaitse, ring|kaitse, tagalakaitse; riigi|kaitse, tsiviil|kaitse, töö|kaitse, õhukaitse; maa-ala|kaitse, meesmehekaitse.
3. kaitsev, varjav keskkond; kaitsevahend. Põgenikud otsisid kaitset metsapadrikutes(t), soodes(t). Metsane org pakkus head kaitset vaenlase tule eest. Lagedal väljal olid nad täiesti kaitseta. Okkad on taimele kaitseks.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› kaitsja(d), kaitsesalk v. kaitseorgan. Kuningat saatis relvastatud kaitse. Tema on minu kaitse. || kõnek kaitsemängijad sportmängus. Meie meeskonna kaitse tegutses veatult. Vastasmeeskond paistis silma oma pikakasvulise kaitse poolest. Kaitses olid seekord .. || jur kaitsja(d), kaitsev pool. Kaitse tunnistajad.
▷ Liitsõnad: ihu|kaitse, rahvakaitse; parem|kaitse, pool|kaitse, vasakkaitse.

kassatsioon|kaebus
jur protsessiosaliste edasikaebamine esimese astme kohtu otsuse peale. Kassatsioonkaebuse esitamine, läbivaatamine.

kassatsioon|protest
jur prokuröri protest esimese astme kohtu otsuse peale

kohtu|alluvus
jur kuuluvus teat. kohtu v. kohtuastme pädevusse

kohtu|alune ‹s›
jur süüdistatav, kes on antud kohtu alla. Kohtualuse ülekuulamine. Kohtualune on toime pannud raske kuriteo. Kohtualune mõisteti süüdi, õigeks.

kohtu|keemia
jur keemia haru, mis tegeleb uuringutega kohtu ja uurimisorganite tarvis

kohtu|kull
aj kolmetahulise jalal pööratava püstprisma kujuline riigivapiga (nn. tsaarikulliga) embleem tsaariaegse kohtu laual (kasut. sümboolselt ka üldse kohtu, kohtulaua kohta). Selle teo eest lähed kohtukulli ette 'kannad kohtulikku vastutust'. *Viimaks tüdines Andres [Pearuga] jändamisest ja läks kohtukullilt õigust ja kaitset otsima. A. H. Tammsaare.

kohtulik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. kohtuistungil toimuv; kohtumenetlusega seostuv. Asja kohtulik arutamine. Kohtulik uurimine, vaidlus, õigeksvõtt. Kohtulik kaitse.
2. kohtu kui riigiorganiga seostuv. Kedagi kohtulikule vastutusele võtma. Kohtulik asjaajamine.

kohtulikult ‹adv›
kohtu poolt, kohtuotsusega. Kohtulikult karistatud isik.

kohtu|menetlus
jur kohtu tegevus kohtuasja lahendamisel

kohtu|mõistmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›

1. õigusemõistmine kohtu v. sellekohase isiku poolt, kohtupidamine. Kohtumõistmine toimus täielikus kooskõlas seadusega.
2. piltl millegi, kellegi üle otsustamine ning hinnangu andmine. *".. Andke õun jalamaid Nukitsamehe kätte!” .. „Jaa, aga,” ei taha Kusti veel ema kohtumõistmisega täitsa leppida .. O. Luts.

kohtu|otsus
tõendite uurimise ja kohtuasja arutamise tulemusena kohtu poolt tehtud otsus. Kohtuotsuse tegemine, kuulutamine, muutmine, tühistamine, täitmine, taasläbivaatamine. Kohtuotsuse peale edasikaebamine. Kohtuotsust langetama, täide saatma, täide viima. Kohtuotsus kriminaalasjas, tsiviilasjas. Eesistuja loeb ette kohtuotsuse. Kohtuotsus jõustub. Õigeksmõistev, süüdimõistev kohtuotsus.

kohtu|palat
aj apellatsiooniinstantsina toimiva kõrgema kohtu nimetus Venemaal alates 1864. a., ka Eestis a-ni 1935

kohtu|pink
kohtualuste jaoks määratud pink (sageli sümboliseerib üldse kohtu alla sattumist v. kohtu all olemist). Sattus huligaanitsemise pärast kohtupinki.

kohtu|sekretär
jur kohtu kantselei tööd juhtiv isik

kohtus|käimine
kohtu teel õiguse taotlemine, protsessimine. Naabrite tülile järgnes kohtuskäimine.

kohtu|trahv
kohtu poolt määratud trahv

kohus ‹kohtu, kohut, kohtusse, kohtute, kohtuid, kohtutesse e. kohtuisse 17› ‹s›

1. kohtuasju läbivaatav ja lahendav riigiorgan (ka vastav asutus). Esimese, teise astme kohus. Kohtu esimees, eesistuja. Ajab asju kohtu kaudu. Nõudis võlad kohtu korras, kohtu teel, kohtuga sisse. Kohtule esitati kaebus, avaldus. Asi läheb kohtusse 'kohtus arutamiseks'. Seltsimehelik kohus 'nõukogudeaegne ühiskondlik organ, kus arutati väiksemaid õiguserikkumisi ja üleastumisi'. Kolm korda kohtu seadus. Õigus ülem kui kohus. || ruumid, kus nimetatud asutus asub. Astusime kohtusse sisse. || kohtunikud, kohtu koosseis. Kohtu väljasõiduistung. Kohus läheb otsust tegema. Püsti tõusta, kohus tuleb! Kohus tunnistas kaebealuse süüdi. Kohus mõistis mehe vangi. Süüalune kutsuti kohtu ette.
▷ Liitsõnad: apellatsiooni|kohus, au|kohus, eri|kohus, foogti|kohus, haldus|kohus, inkvisitsiooni|kohus, kaela|kohus, kassatsiooni|kohus, ketseri|kohus, kihelkonna|kohus, kogukonna|kohus, kreisi|kohus, kriminaal|kohus, linna|kohus, maa|kohus, mees|kohus, mõisa|kohus, rae|kohus, rahu|kohus, rahva|kohus, riigi|kohus, ringkonna|kohus, silla|kohus, sõja|kohus, talurahva|kohus, tsiviil|kohus, vaes(te)laste|kohus, vahe|kohus, valla|kohus, vande|kohus, vasalli|kohus, väli|kohus, õue|kohus, ülemkohus.
2. kohtuprotsess, kohtupidamine. Kedagi kohtusse andma, kaebama 'kellegi vastu kohtuprotsessi algatama'. Ähvardas naabri laimamise pärast kohtu alla 'kohtusse' anda. Kohut mõistma, pidama 'kohtuasja arutama, kohtuprotsessi pidama'. Esines kohtus tunnistajana. Eeluurimine on lõpetatud, varsti tuleb kohus. Ilma kohtuta ei tohi kedagi karistada. Kohus algas kell üheksa. || piltl (hrl. süüdimõistev, tauniv) otsustamine kellegi v. millegi üle. Ta on teiste üle kange kohut mõistma. Kirjanduslik kohus 'kirjandusteose tegelas(t)e käitumisele hinnangu andmine kohtupidamise vormis'. *Järgmisel üldkoosolekul – mõistke siis ta üle kohut. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: lintši|kohus, mere|kohus, oma|kohus, viimsepäevakohus.

kohut käima
kohtu teel õigust taotlema, protsessima. Naabrid tülitsesid ja käisid kohut. Ega saksaga maksa kohut käia.

lähenemis|keeld
jur keeld viibida kohtu määratud paikades, läheneda kohtu määratud isikutele ja nendega suhelda. Ajutine lähenemiskeeld. Kuni kolmeaastane lähenemiskeeld. Vägivallaohver taotles lähenemiskeeldu. Lähenemiskeeldu rikkuma.

pankroti|haldur
jur kohtu ja võlausaldajate usaldusisik, kes kontrollib maksejõuetu võlgniku majandustegevust ja kaitseb võlausaldajate huve

paragrahv ‹-i 21› ‹s›

1. seadustes, määrustes jms. üksikut eeskirja sisaldav väike alljaotus. Ühingu, seltsi põhikirja paragrahvid. Tsiviilseadustiku paragrahvid. Uue talurahvaseaduse paragrahvis 127 polnud abitegu mainitud. Tegu on vastuolus määrustiku paragrahvidega. Ta kandis karistust paragrahv 174 põhjal. Salakütte hirmutati paragrahviga 'ähvardati kohtu alla anda'. See tegu ei käi paragrahvi alla 'ei ole kohtulikult karistatav'. Teda ei päästa ükski paragrahv. Selline süütegu näeb ette rasked paragrahvid. Paragrahvi väänama 'seadust endale kasulikult tõlgendama'.
▷ Liitsõnad: seaduseparagrahv.
2. iseseisvat küsimust käsitlev väiksem jaotus raamatus (hrl. peatüki alljaotus). Õpiku tekst liigendati paragrahvideks. Järgmiseks tunniks õpite ära paragrahvid 1–3.
3. märk §

profoss ‹-i 21› ‹s›
aj keskaegne (sõja)kohtu karistuse täideviija; timukas. *Profossid olid leidlikud uute asendite väljamõtlemisel. Nad naelutasid hukkamõistetuid risti külge nii, et pea allapoole rippus.. A. Sang (tlk).

protsessima ‹42›
kohut käima, midagi kohtu kaudu taotlema. Protsessib, et kohtu kaudu õigust saada. Protsessin maa ostuõiguse pärast. Naabrid protsessivad (teineteisega) mitmendat aastat. *Ta tahtis minna ja neile näidata.. Ükskõik, kas isiklikult läbi materdada või istuma protsessida. F. Tuglas. || oma õigust taga nõudma. Protsessib emaga iga tühise asja pärast.

senat ‹-i 2› ‹s›

1. pol paljudes riikides kahekojalise parlamendi ülemkoda. USA, Kanada, Itaalia senat. Senat ei andnud presidendile nõusolekut lepingu ratifitseerimiseks.
2. kollegiaalne otsustuskogu mõnes ülikoolis. Tallinna ülikooli senat. Kraadide kaitsmise korra ja tingimused kehtestab senat.
3. aj Vana-Roomas sugukonnavanemate nõukogu v. kõrgem riiginõukogu. Rooma senat kinnitas seaduseelnõusid, juhtis sõjapidamist, rahandust ja välispoliitikat.
4. aj Venemaal algul riigi seadusandluse ja juhtimisorgan, hiljem kohtu järelevalveorgan. Senat valvas seaduste täpse täitmise järele. Õiguse otsimisega mindi senatini välja.

sunni|aparaat
kohtu, politsei jt. riigi sunnivahendeid rakendavate asutuste süsteem

süü|pink
kohtualuste pink kohtusaalis (ka üldse kohtu alla sattumise v. selles olukorras olemise kohta). Kaebealune istus süüpingis. Mees on süüpingis varguste pärast. Selliste mahhinatsioonidega võid sa veel kohtu süüpinki sattuda. | piltl. *Romaani ridade vahelt võib aga välja lugeda võimude süüpinki asetamist. V. Alttoa.

töö|laager

1. kinnipidamisasutus, kus kohtu poolt karistatud v. näit. sõjavangid täidavad oma töökohustust. Vangid saadeti viieks aastaks töölaagrisse. Norilski töölaagrid.
2. noortelaager, kus tehakse tööd ja puhatakse, hrl. töö- ja puhkelaager

võrd|õiguslikkus
(< as võrdõiguslik); jur isikute võrdsus seaduse ja kohtu ees, olenemata nende rahvusest, rassist, nahavärvusest vm. asjaoludest. Naise ja mehe võrdõiguslikkus. Naise võrdõiguslikkus mehega. Rahvuste, kodanike võrdõiguslikkus. Täielik, sugudevaheline, sotsiaalne võrdõiguslikkus.

õiguse|mõistmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
jur kohtu tegevus: kehtivate õigusnormide rakendamine konkreetsete asjaolude hindamisel; (laiemalt:); õigluse jaluleseadmine; sün. kohtumõistmine. Õigusemõistmine on kohtute pädevuses. Kodune õigusemõistmine lõppes suure nutuga.