[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

koguni ‹adv›
rõhutab, tõstab esile sõna, lauseosa v. järgnevat lauset
1. ‹lauses hrl. rõhutu› isegi (1. täh.). a. (rohkenduse, tugevduse, suurenduse puhul). Tuule kiirus oli 7–8, kohati koguni 9 palli. Maja ümbritses tara, hiljem koguni kivimüür. Ta oli kalk, mõnikord koguni jõhker. Algul sammus aeglaselt, siis üha kiiremini, lõpuks koguni jooksis. Koer lähenes ettevaatlikult, koguni arglikult. Ma sõidan ära, võib-olla koguni mitmeks kuuks. Tekkis koguni arvamus, et ta ei tule. *Kalm nagu ehmus teda nähes. Koguni taganes paar sammu. P. Kuusberg. b. (vastandavalt:) hoopis. Mees ei võtnud raha vastu, sai koguni pahaseks. Talurahva elujärjes polnud paranemist märgata, mõnel pool oli see koguni halvenenud.
2. ‹lauses hrl. rõhulisena› sootuks, lausa, täiesti, päris(elt). Leiba oli koguni vähe. Seal on koguni teine kliima. Unustasin suure kiiruga selle asja koguni ära. Nüüd läks lugu koguni hulluks. Ma kujutlesin teda koguni teistsugusena. *Ema käis juba koguni küüras ja köhis kesksuve ajalgi. M. Metsanurk. *.. vaiksel, soojal õhtul sõuti paat ülamere süvavette, nii et kodusaare kallas kadus koguni kaugele. A. Mälk.
3. ‹eitavas lauses› üldse(gi), üldse mitte, sugugi mitte, hoopiski. *Meie poolehoidmist ei leia te niisuguste juttudega koguni. O. Luts. *Aga sellele ei pea mõtlema, sellele ei pea koguni mitte mõtlema. A. H. Tammsaare.