[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

ainaadv

1. kogu aeg, muudkui; üha, järjest. Hommikust õhtuni aina sajab. Läksime peatumata aina edasi. Aina mets – lagedat ei paista. Aina pidu ja pillerkaar! Tuul läheb aina valjemaks. Ilmad lähevad aina soojemaks. Rõõm aina suurenes. Mis te aina toas istute? Autosid aina voorib mööda. Hakkab aina kõvemini müristama. Hiilivad aina ligemale. Ta ei kaota kunagi, muudkui võidab aina. Aina üks ja seesama, ära tüütab juba. || (kogu aeg) ainult, vaid. Ta ei rääkinud kogu õhtu jooksul sõnagi, nohises aina. See tuleb asjale aina kasuks. Lumi sulab, aina vaht ja soga veel järel. *Puha vaskne peenraha – aina ühe-, kahe-, kolme- ja viiekopikalised. I. Sikemäe.
2. lausa, päris. Mets aina kubises loomadest ning lindudest. Võsad aina valendavad ülastest. Sõjas purustatud linnad – aina varemete väljad. Uhked käevõrud, kaelakeed – ja kõik aina kullast. Lapsed aina kilkasid rõõmust, kui jõuluvana kingikoti avas. *Pere mära oli aina märg kohe, kui kirikulised koju tulid. A. H. Tammsaare. *Üksnes paar särjepoega jäi õnge: needki nii tillukesed, et aina vihastu. A. Tigane.

aivaadv
aina. a. kogu aeg, üha, ainult. Temperatuur aiva langeb. Aiva töö ja töö, puhata ei saagi. Aiva selgemini hakkasime seda tundma. Rahvast tuli aiva juurde. *Kondivalu uuest kõrtsirahvast kuuldus aiva head. E. Vilde. b. lausa, päris. Ta on aiva noor alles. Kodused tööd aiva laokil. *Tema'p see laudale katuse peale sopsiski, pannes räästasse aiva puhta pilliroo .. A. H. Tammsaare.

alalõpmataadv
lakkamatult, lõpmatuseni, ilmast ilma; kogu aeg. Mis ta alalõpmata viriseb, hädaldab. Neil on alalõpmata tüli ja riid majas. Rahvast tuli alalõpmata juurde. Noor mees, ja alalõpmata purjus! Ilmad olid sügisesed, sadas alalõpmata.

alatiadv

1. iga kord, ikka. Nagu alati, mindi ka täna üheskoos koju. Ta tasus oma võlad alati õigeaegselt. Tema jutte ei saa alati uskuda. Alati kipub ta hilinema. Alati on tal kojuminekuga kiire. Temale peab ju alati õigus jääma. Mitte alati ei lähe kõik nii, nagu sooviksime. Peaaegu alati juhtub sul mõni viperus.
2. kogu aeg. See on ikka ja alati nii olnud. See juhtum on mul alati meeles. Alati sõbralik ja abivalmis. Mu tervis on alati kehv olnud.
3. kõnek (kinnitavana:) tingimata, igal ajal. Oled sa kindel, et sellega toime tuled? – Alati!

ees ja taga

1. igal pool abistamas, korraldamas, jälgimas vms. Ta ei jätnud midagi teiste hooleks, vaid oli ise igal pool ees ja taga. Proua ei teinud ise midagi, aina teenijad ees ja taga. Uus direktor on vilumatu, sekretär olgu ees ja taga.
2. kogu aeg meeles, kogu aeg jutuaineks, kogu aeg hoolitsuse all. Muud enam ei kuulegi, ainult Juhan ees ja taga. *Ema hellitas ju teise ära, tööd ei lasknud teha, ikka Dagi ees ja Dagi taga. R. Roht.

ikkaadv

1.peam. jaatavas lauseskogu aeg, alati, iga kord. Ikka ja alati. Ikka ja jälle tuldi vana teema juurde tagasi. Ikka kordus sama lugu. Nagu ikka jõudis ta varakult kohale. Ikka tegutsevad nad tasa ja targu. Suvi nagu suvi ikka 'harilik suvi'. *Vanasti öeldi ikka, et enne söö inimesega vakk soola koos ära, siis alles tunned... O. Tooming. |eitavas lausesvan. *..Villu peab [haiget] aitama, seda-teist andma. Küll mitte ikka, sest ema käib vahel ka üleval.. Juh. Liiv.
2. nüüdki, endiselt, veelgi. Poiss on ikka alles haige, tulemata. Ikka veel peavad nad ootama. Koputasin taas: ikka ei avanud keegi.
3.hrl. keskvõrdegaüha, aina, järjest, kord-korralt. Ikka enam, rohkem, vähem. Tee läheb ikka kitsamaks. Auto kihutab ikka kiiremini. Seda juhtub ikka sagedamini. Metsas mindi ikka edasi, sügavamale.
4. (möönvalt, rõhutavalt:) ikkagi, siiski, ometi, kõigest hoolimata. Küll olin mina ikka taipamatu! Kaks meest (on) ikka kaks meest. Jäi ikka kevad sel aastal hiljaks. Proovida, vaadata võime ikka. Kõik arvavad, et ega teda kodus ikka ei ole. Eks nad ikka imesta küll! Kas see ikka õige on, mis sinust räägitakse? Mis sest vanast asjast ikka arutada. Kuhu tal ikka minna on!
5. (kinnitavalt, selgitavalt:) muidugi, teadagi; nimelt. Lähed jalgsi? – Jalgsi ikka. See kah masin? – Masin ikka. *Mis on saada Tallinnast? / Ikka šokolaadi. E. Enno. *Nad – matkajad ikka – tulevad mööda madalat teed, mida siinkandis soosillaks nimetatakse.. I. Sikemäe.

lõpu|aeg
sport kogu võistlusmaa läbimise aeg

muudkui

1.adv(ajalist jätkuvust väljendavana:) üha, ühtelugu, kogu aeg, aina, alatasa. Kogu aeg muudkui tülitsevad. Laps muudkui viriseb. Poiss ei püsi kodus, muudkui laaberdab mööda küla. Küll sul on põli: muudkui istud soojas toas. Muudkui vatrab, ära tüütab juba. Autod muudkui voorivad mööda. Sina muudkui magad, tõuse juba üles. Ilmad muudkui läksid külmemaks. Muudkui sajab ja sajab. Aeg muudkui lendab. *Ja kõik need linnud muudkui vudisid, muudkui vudisid, muudkui lasid edasi ja tagasi. V. Luik.
2.adv(piiravana, muid võimalusi välistavana:) ainult, üksnes, vaid. Ei kusagil maad, muudkui lai veeväli ümberringi. Töö ja muudkui töö, millekski muuks pole aega. *Siis jäi kõik vaikseks, muudkui aknad olid valged ja tähed särasid. A. Mälk. *Taavet kipub üldse liiga tähtsaks minema. Muudkui kamandab. E. Raud.
3.adv(rõhumäärsõna:) aga, vaid. Muudkui lähme, mis kutset me ootame! Hakka muudkui jälle otsast peale! Streigivad ja nõuavad muudkui palka juurde. Naised hakaku muudkui süüa tegema. Kihuta minema, löö talle muudkui sõit sisse. Hakkame siis muudkui astuma. Kui vanad õunapuud ei kanna enam, muudkui maha, muudkui saag sisse. *Kuid haigele üteldi siiski rahustuseks, et lõikus on õnnestunud, et nüüd muudkui tervis tuleb. P. Vallak.
4.konjmöönev sidesõna, alustab mööndlauset, mis piirab v. osaliselt eitab eelnevas väidetut. Ta on tore mees, muudkui elu on ta eraklikuks teinud. Mantel on valmis, muudkui nööbid veel ette ajada. *Aga see oli muidu ikka päris ilus hobune veel, muudkui jalad olid töntsid .. J. Parijõgi. *Kõik oli jäänud vana viisi, muudkui papi raamatukogu paisus aasta-aastalt .. A. Murakin (tlk).

pidevaltadv

1. lakkamatult, vahetpidamata, kogu aeg. Vulkaan ei tegutse pidevalt. Tuul puhus pidevalt idast. Pidevalt kasvav mürin. Põhjaveevarud uuenevad pidevalt. Siirupit tuleb keeta pidevalt segades. Suitsetamisega kahjustame pidevalt oma tervist. Ilma jälgitakse pidevalt kogu ööpäeva vältel. Ta ei ela linnas pidevalt, vaid ainult aeg-ajalt. Mu mõtted on pidevalt töö juures. Poiss rikub pidevalt korda. Põhitõdesid tuleb neile pidevalt korrata. Spordiga peaks tegelema pidevalt. Võttis kodukohas pidevalt osa näiteringi tööst. Elatustase tõusis, langes pidevalt. *Et loov anne pidevalt küpseb ja kujuneb, on loomulik ja seaduspärane. R. Parve.
2. füüs mat sujuvalt, järk-järgult. Pidevalt muutuv suurus. Pidevalt diferentseeruv funktsioon.

põrand-a 2› ‹s

1. ruumi, hoone vm. ehitise rõhttarind, millele toetuvad seadmed, mööbel jms. Laudadest, kivist, plaatidest, tsemendist põrand. Värvimata, värvitud, lakitud põrand. Sile, külm põrand. Põranda kiviplaadid. Põranda alus, kattekiht, vahekiht. Elutoa, saali, esiku, köögi, sauna põrand. Kajuti põrand. Põrandat tegema, panema, rajama, valama, alla lööma. Põrand kaeti linoleumiga. Põrandat poonima, pühkima, pesema. Võtsin, tõmbasin põranda niiske lapiga üle. Põrand nagiseb, põrub jalge all. Toas on vaip põrandal. Põranda all oli kartulikelder, panipaik. Magada tuli päris paljal põrandal. Tass kukkus põrandale. Paberid pudenesid mööda põrandat laiali. Prantsatab libedale põrandale pikali. Sein on põrandast laeni raamatuid täis. Poiss ei tõsta häbi tundes silmi põrandalt 'vaatab kogu aeg maha'. Istub nurgas, pilk põrandas kinni. Tüdruk oleks häbi pärast, piinlikkusest kas või põranda alla vajunud. Võõras mõõdab närviliselt, rahutult põrandat 'käib edasi-tagasi'. Vastast põrandale lööma 'pikali lööma (hrl. poksiraundis)'. Põranda all 'salaja, varjatult, illegaalselt' elama, tegutsema. Tuli põranda alla minna 'illegaalselt tegutsema hakata'. Partei tuli põranda alt välja 'hakkas legaalselt, avalikult tegutsema'. Elab vaikselt nagu hiir põranda all. *Lihtsalt hirmus oli siia sisse tulla: laed ja seinad määritud, auke täis, põrandatel laudu üles kistud.. A. Tigane. || kõnek (tantsu-, võistlemispaigana). Orkester hakkas mängima ja esimesed paarid tulid põrandale. Andres käis Siiriga õhtu jooksul mitu korda põrandal. Kogus tantsuks julgust, ent viis siis Ene põrandale. Täna käis meie tõstjatest põrandal Jaan Talts.
▷ Liitsõnad: asfalt|põrand, asfaltbetoon|põrand, betoon|põrand, kivi|põrand, klinker|põrand, ksüloliit|põrand, latt|põrand, laud|põrand, linoleum|põrand, marmor|põrand, metlahh|põrand, mosaiik|põrand, muld|põrand, pae|põrand, palk|põrand, parkett|põrand, plaat|põrand, plank|põrand, puit|põrand, puitlaastplaat|põrand, puitpakk|põrand, puu|põrand, reliin|põrand, savi|põrand, savibetoon|põrand, tellis|põrand, terratso|põrand, tsement|põrand, tsementplaatpõrand; alus|põrand, must|põrand, puhas|põrand, vahepõrand; näite|põrand, tantsu|põrand, tõste|põrand, võimlemispõrand; keskpõrand.
2. millegi põhi v. alumine osa. Ahju lagi ja põrand. Autokasti, puuri, sulu põrand.
▷ Liitsõnad: ahjupõrand.

sajune-se 4› ‹adj
sagedase (v. kogu aeg esineva) sajuga. Sajune ilm. Ilm oli sajune ja tuisune. Teisipäeval läks, muutus ilm sajuseks. Sügise sajused päevad. Kergelt sajune õhtu. Tänavune suvi oli üldiselt sajune. Eile oli veel külm ja sajune, nii et võttis lõdisema.

igal sammul
kõikjal, igal pool; kogu aeg. Igal sammul leidus siin midagi huvitavat. Igal sammul varitses neid oht. Asjaajamistes kohtas ta igal sammul võimumeeste vastuseisu. *Jah, ta oli kenake, ja just selline naine, kes igal sammul meelsasti teiste abi vastu võttis .. A. Kaal.

sammu pidama (~ käima)

1. kellegagi v. millegagi mingis tegevuses v. olukorras kaasas käima, selles mitte maha jääma. Vanamees pidas tükk maad noortega sammu, siis väsis. Ta on kiire astumisega, ei sina suuda temaga sammu pidada. Katsu sammu pidada, me ei lähe ju kiiresti! Poiss tugeva kondiga, peab juba heinaniidul teistega sammu. On õppimises maha jäänud, ei suuda enam teistega sammu pidada. Ajaga, teaduse arenguga tuleb püüda sammu pidada. Teod ei suutnud tal plaanidega sammu pidada. *.. kurtis pastoriproua omaenese tüseduse üle, mis ei lase tal moega sammu käia .. J. Semper.
2. marsitaktis kogu aeg õige jalaga astuma, ühte jalga käima. *Kõik pataljonid peavad sammu: Vasak! Vasak! Vasak! J. Smuul.

staaž-i 21› ‹s
mingil alal töötamise vm. tegutsemise aeg; kogu töötatud aeg tööleasumisest alates. Tal on autojuhi staaži kümme aastat. Suure staažiga näitleja. Pika staažiga talisupleja. Oled alles väikese, lühikese staažiga pillimees. Ta on staažiga 'staažikas' ajakirjanik.
▷ Liitsõnad: ametiühingu|staaž, parteistaaž; tööstaaž.

äpardus-e 5› ‹s
ebaõnnestumine, nurjaminek. Väike, suur, ränk, tühine äpardus. Oma äpardusest ei rääkinud ta kellelegi. Juba teekonna algul juhtus äpardus: jalgrattal tuli kett maha. Kas sul oli tööl äpardusi? Ettevõtet oli lühikese aja jooksul tabanud mitu äpardust. Ära tee äpardustest väljagi! Pidustused möödusid äpardusteta. Täna oli täielik äparduste päev 'juhtus kogu aeg äpardusi'. Eks see ettevõtmine oli algusest peale üks äpardus. Oh äpardust! – teised ärkasid ukselingi lõksatuse peale. Leiva äpardus on nädala kahi, vilja äpardus – aasta kahi, naisevõtmise äpardus on eluaegne kahi.

ööillat öösse e. öhe 15› ‹s
õhtu ja hommiku vaheline pimedam osa ööpäevast, hrl. magamise aeg; päikeseloojaku ja -tõusu vaheline ajavahemik. Tähine, selge, tähitu, pilkane, pilvine öö. Kottpime, kuuvalge öö. Valged ööd. Suvine öö on lühike. Ööd on hakanud pikenema, pikemaks minema. Troopikas saabub öö järsku. Terve öö, öö läbi sadas. Öö hakul. Eelmisel, möödunud ööl. Õnnetus juhtus ööl vastu laupäeva. Töötas hilise, hilja ööni. Pidu kestis poole ööni. Võõras kadus öhe. Jõudis koju vastu ööd. Jäi koristamisega öö peale. Kojusõit jäi öö peale. Saatis külalise peale poolt ööd ära. Olin öö otsa tööl. Veetis öö sõbra pool, lageda taeva all. Oli, magas ema juures ööd. Jäi minu juurde ööd 'ööseks'. Uinus alles hommiku poole, hommiku poolt ööd. Halvasti magatud öö. Unetu öö. Keset ööd läks uni ära. Olin kogu öö üleval. Tänane öö 'tänaöine uni' jäi lühikeseks. Head ööd soovima (magamaminekul). Töötas päevad läbi ja võttis öödestki, öödeltki lisa. Mis päeval ehitati, aeti ööga, öö jooksul laiali. Naabrid ei anna rahu ööl ega päeval. Kartulivõtmise aegu polnud enam ööl ja päeval vahet. Rügati ööd ja päevad (läbi) 'vahetpidamata, lakkamatult'. Unistab reisist ööd kui päevad (läbi) 'kogu aeg, lakkamatult'. Temalt pole mõtet küsida, ta ei tea ööst ega ilmast 'ei tea midagi'. Õde ja vend erinevad nagu öö ja päev. Tänavu tuli kevad üle öö 'järsku, kiiresti'. Sai ühe ööga 'järsku, kiiresti' kuulsaks. Esimese öö õigus aj feodaalhärra õigus oma talupoja noorikuga selle pulmaööl magada (ius primae noctis). Walpurgi öö 'volbriöö'. Öö on varga vari. *Pean ostma püssi ja hakkama ööd-päevad [kartulikuhje] valvama ... V. Saar. | piltl. Aegade öhe kadunud rahvad. Hingele langes meeleheite öö. Keegi ei teadnud, et öö [= surm] talle nii lähedal on.
▷ Liitsõnad: hilis|öö, kesk|öö, südaöö; kevad|öö, suve|öö, sügis|öö, talveöö; augusti|öö, juuni|öö, maiöö; jaani|öö, jõulu|öö, jüri|öö, nääri|öö, uusaasta|öö, vana-aastaöö; halla|öö, tormi|öö, tuisu|öö, äikeseöö; polaaröö; pulmaöö; orjaöö.

ühaadv
järjest, aina, ühtelugu, kogu aeg. Mindi, sammuti üha edasi. Inimesi tuli üha juurde. Mootorimürin üha lähenes. Väljas üha sajab. Tuul üha tõusis. Huvi asja vastu üha kasvas. Aktsiad langesid üha. Tervis halvenes üha. Üha süvenev rahulolematus. Lugesin seda raamatut üha uuesti ja uuesti. Aeg läks edasi, aga mina püsisin üha ärkvel. *Elu möödub kiiresti, kui pead üha töötama ja rassima. A. Kalmus. ||koos komparatiivigarõhutab võrdlust v. muutust. Vestlus läks üha huvitavamaks. Vaidlused läksid üha ägedamaks. Rada, käik muutus üha kitsamaks. Ilmad lähevad üha soojemaks, külmemaks. Ta nihkus mulle üha lähemale. Lained käisid üha kõrgemalt. Linnad kasvavad üha kiiremini. Kohtusime üha sagedamini. Hääled kostsid üha valjemini, tasemini. Üha rohkem ja rohkem rahvast valgub maalt linnadesse. Kevad astus iga päevaga üha enam oma õigustesse.

ühtesooduadv
kogu aeg, pidevalt, järjest, üha. Inimesi tuli ja läks ühtesoodu. Ema toimetas ühtesoodu aias. Poiss vaatas ühtesoodu aknast välja. Eit on jutukas, patrab ühtesoodu maast ja ilmast. Mis sa oma peast ühtesoodu raamatutega vaevad, tee midagi muud ka! Ajalehtedes ilmus ühtesoodu artikleid lähenevatest valimistest. Toas oli umbne ja pea lõhkus ühtesoodu valutada. Trummipõrin valjenes ühtesoodu. Ilm oli vilets: hommikust peale sadas ühtesoodu. Vesi paadis tõusis ühtesoodu.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur