[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kogema1 ‹37›
läbi elama, tunnetama, tunda saama. Isiklikult, omal nahal kogema. Kogesin ülimat õnne. Sellist tunnet polnud ta varem kogenud. Olime palju kuulnud nende külalislahkusest, nüüd võisime seda ise kogeda. Oma pika elu jooksul on ta nii mõndagi kogenud. Olen ise kogenud, mis tähendab võõrast orjata. Koges peagi, et töö oli huvitav. Kogetud raskused, ebameeldivused. *Ma võin ainult aimata, mis ta koges: valu, meeleheidet, viha ja pettumuse sappi .. F. Tuglas. || kogenud kogemusi omav, rohkete kogemustega. Vana kogenud merekaru. Kogenud mehe elutargad õpetused. Tõnis oli meist reisimehena kõige kogenum. Kogenud pilk. Kogenud kõrv tabab iga kõrvalheli masina rütmilises müras.

kogema2 ‹37›
murd (respekteerivalt) kartma, pelgama. *Kuuled, mis sõnu nüüdsel ajal öeldakse, ei need inimesed koge enam mõisahärrat ega kirikhärrat. J. Mändmets. *Kuid nad kogesid pisut seda terava keelega merehulgust ja tegid küla poole minekut .. A. Uustulnd.