[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kodu ‹illat kodusse e. koju iness kodus e. kõnek kodu 11› ‹s›

1. kellegi püsiv elupaik (korter, majapidamine vms.) sisustuse ja muu varaga, sageli kaasa arvatud ka seal elav perekond v. omaksed. Mugav, hubane, moodne, maitsekalt sisustatud kodu. Ta kasvas üles kehvas paljulapselises kodus. Oma kodu looma, rajama, asutama, korras hoidma. Neil on väike, kuid ilus kodu. See on meie endine, uus, tulevane kodu. Koduta hulkur. Tema kodu on Tallinnas. Ühiselamutuba oli nende kodu. Kodust lahkuma. Astub, läheb kodu poole. Tuli oma koju tagasi. Tuli sõjaväest, koolivaheajaks koju käima. Jäin täna haiguse pärast koju. Läks töölt kohe koju. Saatis tütarlapse koju. Poeg elab vanemate juures kodus. Ta on kodus, kodust ära. Teised läksid külla, vanaperenaine jäi kodu hoidma. Aja kari metsast koju! Naine pühendas end kodule ja lastele. Tundke end nagu kodus 'vabalt, mugavalt'. Parem kurjas kodus kui heas külas. || (vahel ka laiemalt:) kodumaa. *Kui kellelgi on tema rahvus kallis, siis tehku ta midagi, mis leiab tähelepanu ja lugupidamist mitte ainult kodus, vaid ka välismaal .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: isa|kodu, lapsepõlve|kodu, linna|kodu, maa|kodu, noorpõlve|kodu, peiu|kodu, pruudi|kodu, päris|kodu, suve|kodu, sünni|kodu, vanematekodu.
2. asupaik, asumisala, esinemispaik. See kaljusaar on koduks paljudele merelindudele. *Rahvarunodes, eriti loitsudes esinev Põhjala – see on kõige kurjuse ja tigeduse, külma ja pimeduse, nälja ja haiguste kodu .. A. Annist.
▷ Liitsõnad: alg|kodu, ürgkodu.
3. teat. (ajutist) elu- v. puhkepaika andev asutus; selle ruumid. Meremeeste kodu 'teat. hotelli tüüpi asutus'. Invaliidide, puuetega laste kodu. *Peavarju on Irma leidnud ühe heategeva seltsi kodus. R. Roht.
▷ Liitsõnad: laste|kodu, puhke|kodu, päeva|kodu, vanade|kodu, väikelastekodu.

kodu(s) ~ koju käima
pärast surma endises elupaigas kummitama. *Teda [= ülespoonud toapoissi] öeldi selles toas ka vahel kodus käivat ja märulit tegevat .. A. Kitzberg.

kodus olema

1. end kusagil koduselt tundma, sundimatult, vabalt esinema ja käituma. *„Mina olen igal pool kodus, olgu paruni saalis või popsi onnis,” armastas ta öelda. A. Hint.
2. millegagi hästi kursis olema, midagi hästi oskama v. hästi tundma. Ta oli ühevõrra kodus nii kirjanduses kui kunstis. Mihkel pole majandusasjus, saksa keeles, tehnikaküsimustes eriti kodus.

[kellelgi] pole kõik kodus
keegi on natuke napakas, pisut ebanormaalne. *Ja kuulen kaunis selgesti, kui vahanäoline meesametnik minu väljumisel itsitab: „Noh, sellel isandal vist küll pole kõik kodus.” O. Luts.