[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kodar ‹-a 2› ‹s›

1. rummu ja pöida ühendav pulga- v. varvataoline ratta osa. Vankri(ratta), voki(ratta) kodarad. Jalgrattal vahetati kaks kodarat. Sooteedel tuli suurtükki kodaratest lükata. || (laiemalt:) radiaalselt kulgev ühendusosa. Sõle kodarad. Kodaratega raha.
▷ Liitsõnad: puu|kodar, rattakodar.
2. jalase ja kausta vaheline ristpulk reel v. kelgul. Ree kodarad.
3. ‹hrl. pl.› kõnek jalg. Nüüd nii kiiresti, kui kodarad võtavad! Vaata kui võtan malaka ja virutan sulle vastu kodaraid! *„Korista oma kondid!” karjus Jürka nüüd ja ta hääletoon pani Malle kodarad käima. A. H. Tammsaare.

kaikaid kodara(te)sse ~ kodaraisse ~ kodarate vahele pilduma ~ loopima ~ viskama ~ pistma vt kaigas

oma kodaraid koristama
hlv ära minema, jalga laskma. *Kui sul rääkimist on, siis tule homme poodi, aga nüüd korista oma kodarad! E. Bornhöhe.