[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

klahv1 ‹-i 21› ‹s›

1. muusikariista plaadike, millele vajutamisel tekib kindla kõrgusega heli. Klaveri, oreli, harmooniumi klahvid. Mängija sõrmed libisesid kergelt üle klahvide.
2. paljude masinate, aparaatide vms. ümmargune v. ruudukujuline detail, millele kasutamisel sõrmega vajutatakse, sõrmis. Kirjutusmasina, telefoni, arvuti klahvid. Kirjutaja sõrmed liikusid kiiresti klahvidel. Vajutasin magnetofoni klahvile, klahvi alla.
▷ Liitsõnad: lülitus|klahv, noole|klahv, tõstuklahv.

klahv2 ‹-i 21› ‹s›
kõnek lonks, suutäis alkoholi. Klahv viina, külmarohtu. Visati paar klahvi söögi alla. Võeti, tehti, pandi kõvad, tublid klahvid. Esimene klahv sünnipäevalapse terviseks!