[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

airaan ‹-i 21› ‹s›
lehma-, kitse-, lamba-, hobuse- v. kaamelipiima kääritamisel saadav hapupiimajook (Kesk-Aasias, Krimmis, Kaukaasias, Siberis)

antiloop ‹-loobi 21› ‹s›
üldnimetus paljude sihvakate ning väledate kitse- v. hirvetaoliste loomade kohta. Mägikits, gasell, gnuu jt. antiloobid.

feta ‹6› ‹s›
Kreeka päritolu, kitse- v. lambapiimast tehtud toorjuust. Feta sobib tomati ja oliividega. Värske salat fetaga.

kašmiir1 ‹-i 21› ‹s›
tekst kašmiiri kitse villast kootud ese; õhuke sile ühevärviline v. trükimustriline, hrl. peenest kammvillasest lõngast valmistatud toimse sidusega riie. Puuvillane, poolvillane kašmiir. Kašmiirist kleit.

köki-möki ‹interj›
annab edasi kitse, soku mökitamist. Kuidas karjud, kuidas karjud, sokukene? / Köki-möki, köki-möki, härrakene!

lakk|nahk
kroompargitud kõrgläikega loomanahk (näit. kitse-, lamba-, vasikanahk). Lakknahast käekotid, vööd.

lähker ‹-kri, -krit 2› ‹s›
etn trummikujuline kahe põhjaga puunõu joogi kaasavõtmiseks. Teomehed, heinalised leivakottide ja lähkritega. Joodi lähkritest kalja, piima. Kõht loksub joodud veest kui lähker. Lähker 'lähkritäis' piima, kalja. || lõunamaades kitse- v. lambanahkne joogimahuti
▷ Liitsõnad: joogi|lähker, kalja|lähker, piima|lähker, viina|lähker, õllelähker; nahklähker.

mohäär ‹-i 21› ‹s›
tekst angoora kitse vill; sellest villast lõng v. kudum. Mohäärist sall, kampsun.

saatür ‹-i, -it 2› ‹s›
kreeka mütoloogias kitse pea ja sabaga olend, Dionysose kaaslane. Dionysose ja saatürite orgiad. Saatüri näol oli ihar irvitus.

safian ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
õhuke pehme pargitud ja värvitud kitse- (v. lamba)nahk. Safianist kingad, käekott. Safiani köidetud raamat.

seemis|nahk
pehme ja veniv rääspargiga töödeldud ja lihvitud kitse-, lamba-, põdra- v. hobusenahk. Seemisnahast, seemisnahka kindad, saapad, püksid.

taar2 ‹-i 21› ‹s›
veislane, kellel on nii kitse kui lamba tunnuseid (Hemitragus jemlahicus)

vill ‹-a 23› ‹s›

1. peam. lamba, aga ka kitse, kaameli jmt. looma karvad, mis saadakse looma pügamisel v. kammimisel ja sobivad ketramiseks v. vildistamiseks; nendest saadav kiud tekstiilitööstuse toorainena. Meriino lamba, angoora kitse vill. Tihe, paks, siidine, pehme vill. Kähar, lokkis, laines vill. Peene-, jämedakiuline vill. Pulstunud, korpas villaga oinas. Must lammas andis vähe villa. Lambatäis villa. Pügas, niitis lambalt villa. Kaamelid ajavad praegu villa. Koeralt villa saamiseks tuleb teda kammida. Villad pesti puhtaks, kraasiti läbi ja kedrati lõngaks. Vanasti villu vatkuti. Kudus kitsekese villast sokid. Villast tehakse riiet, vilti, vaipu, jalatseid jm. Halvasti pargitud nahal oli vill lahti. *Nüüd juba oli talus, mida vokil vuristada: olid omad villad ja olid ka omad linad. A. H. Tammsaare. || piltl (millestki saadava tulu, kasu kohta). Neist meestest pole ei villa ega nahka! Võta vähilt villa. Palju kisa, vähe villa. *Abiga on nõnda, et kui teda liiga lobedalt lubatakse, siis ta õiget villa ei anna. R. Sirge. | piltl. Pilverüngaste valge vill. Hämariku hall vill tihenes. || karvkate. Koheva, säbrus villaga talled. Paitas lamba paksu pehmet villa. *Aga ära määra lammastest halvemaid, vali ilusa krubis villaga .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: alpaka|vill, jaki|vill, kaameli|vill, kitse|vill, koera|vill, küüliku|vill, laama|vill, lamba|vill, meriino|vill, mohäär|vill, talle|vill, ute|vill, vikunjavill; alus|vill, jäme|vill, pealis|vill, peen|vill, poolpeen|vill, uduvill; lootevill; saastasvill; jäätme|vill, kaltsu|vill, kamm|vill, toorvill; lume|vill, pilve|vill, unevill.
2. (taimede puhul:) seemnete küljes olevad lendkarvad v. tupsud. Puuvillapõõsas on täis valget villa. || ‹liitsõna järelosana› mõnedes taimenimetustes, näit. jänes(e)vill
▷ Liitsõnad: ohaka|vill, papli|vill, poom|vill, puu|vill, taimevill; jänesevill, jänesvill.
3. ‹liitsõna järelosana› mõne kiulise (ehitus)materjali nimetuses
▷ Liitsõnad: kivi|vill, klaas|vill, mineraal|vill, puiste|vill, puit|vill, räbu|vill, tehis|vill, tsellu|vill, tsellvill.