[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kirst ‹-u 21› ‹s›

1. suur (kumera) kaanega ja madalate jalgadega laudkast riidekraami, vilja vm. vara säilitamiseks. Nikerdustega, põletuskirjadega kaunistatud kirst. Kirjatud, vasega rautatud kirst. Riided olid aidas kirstus. Pani riided ja ehted kirstu. Otsis kirstust paremad riided välja. Tõi kirstust jahu. Kirstu põhjas oli ka pisut raha. || kirstutäis. Peretütrel oli mitu kirstu kaasavara.
▷ Liitsõnad: jahu|kirst, kaasavara|kirst, pesu|kirst, pruudi|kirst, reisi|kirst, riide|kirst, rõiva|kirst, veime|kirst, viljakirst.
2. puusärk. Lihtne, uhke, tammepuust kirst. Surnu tõsteti kirstu. Kirstule kruviti kaas peale. Omaksed seisid avatud kirstu ääres. Auvalve kirstu juures vahetus. Kalmistul kandsid kirstu kuus meest. Kirst lasti hauda. Kirst lahkunu põrmuga on hüvastijätuks välja pandud kooli aulas. Haiglasse läks omal jalal, kuid tagasi toodi kirstus. Koolmeister pidi ka lapsi ristima ja surnuid kirstu panema 'pärast surnu puusärki asetamist sellekohast (hrl. vaimuliku sisuga) leinatalitust pidama'.
▷ Liitsõnad: surnukirst; kivi|kirst, puu|kirst, tamme|kirst, tinakirst.