[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kirme ‹18› ‹s›
õhuke kord, õhuke kiht. Lund oli lagedamates kohtades vaid õhuke kirme. Kaljusid katab samblike kirme. Vaskesemeile tekkis roheline kirme. Taime lehed on kaetud valkja kirmega. *Põllumullal oli loikudel kirme peal, laiguti valendas veel lundki. M. Traat. | piltl. *Ja ometi oli tal kindel soov tervet endist elu, paha unenägu, unustuse kirmega katta. B. Linde.
▷ Liitsõnad: halla|kirme, hallitus|kirme, härma|kirme, jää|kirme, lume|kirme, pilve|kirme, rasva|kirme, rooste|kirme, soola|kirme, tuha|kirme, vaha|kirme, vahu|kirme, vee|kirme, võikirme; unekirme.