[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 108 artiklit, väljastan 100.

alamsaksa|keelne
alamsaksa keeles kirjutatud; alamsaksa keelt kasutav. Alamsaksakeelne kirjandus. Alamsaksakeelsed ürikud.

all|kiri

1. omakäeliselt kirjatähtedega kirjutatud nimi teksti all. Allkiri on selge, hästi loetav, õige, võltsitud. Sekretär võttis käskkirjale direktori allkirja. Allkirja andma, tõestama. Tööriistad anti välja allkirja vastu. Üleskutsele kogutakse allkirju. Pane oma allkiri ka alla.
2. nimetus, selgitav tekst pildi vms. all. Illustratsiooni, pildi allkiri.

ananüüm-i 21› ‹s
tagant ettepoole loetud v. kirjutatud nimi, tagurpidinimi

auhinna|töö
hrl. ettemääratud teemal kirjutatud uurimus auhinna taotlemiseks. Üliõpilaste auhinnatööd.

autobiograafia1› ‹s
isiku enda kirjutatud elulugu. Kirjaniku autobiograafia. Kirjutab autobiograafiat.

autograaf-i 21› ‹s
autori enda käega kirjutatud käsikiri vm. tekst. Kirjandusmuuseum kogub kirjanike autograafe.

dedikatsioon-i 21› ‹s
teose algusesse kirjutatud v. trükitud pühendus

ema|keelne
emakeeles väljendatud v. kirjutatud, emakeeles toimuv. Emakeelne haridus, kirjandus, õpetus. Emakeelsed ajalehed.

epigrammiline-se 5› ‹adj
epigrammi vormis kirjutatud; epigrammile omane. Epigrammiline pilkeluule. Luuletuse epigrammiline teravus, löövus.

epitaaf-i 21› ‹s
hauakiri v. hauakirjaga mälestussammas; surnu mälestustahvel kiriku seinal. *Juhan Liivi hauasammast ehib epitaafina luuletus „Kui tume veel kauaks ka sinu maa”. P. Rummo. || kirj kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus

esseistlik-liku, -likku 30› ‹adj
esseele omane; essee laadis kirjutatud. Esseistlik stiil, laad. Esseistlik reisikiri.

filmi|muusika
spetsiaalselt filmi jaoks kirjutatud muusika

graafiline2-se 5› ‹adj

1. graafikasse kuuluv, graafikale omane; joonistuslik, joonestuslik. Graafilised tehnikad. Graafiline leht, töö. Projekti graafiline materjal.
2. trük trükikujunduslik; keel kirjatäheline, kirja-. Lehekülje, luuletuse graafiline pilt. Graafiline ekspertiis jur kirjutatud teksti kui asitõendi ekspertiis kirjutaja kindlakstegemiseks, kirjaekspertiis. *.. kirjaviis on ikkagi ainult keelelise väljenduse üheks vormiks, nimelt selle nähtavaks graafiliseks vormiks. A. Kask.

instrumentaal|helitöö
instrumentidele (2. täh.) kirjutatud helitöö

instrumentaal|muusika
muus instrumentidele (2. täh.) kirjutatud, instrumentidel esitatav muusika

juhu|luule
kirj mingi sündmuse (ristsed, pulmad, sünnipäev jne.) pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule, Euroopas eriti harrastatud 14.–18. sajandil

kaks|keelne

1. kahes keeles kirjutatud, kaht keelt sisaldav, kaksikkeelne, kahekeelne. Kakskeelne sõnaraamat, väljaanne.
2. kaht keelt (võrdselt) valdav ja kasutav. Kakskeelne elanikkond. Vepslased on kakskeelsed – oskavad nii vepsa kui vene keelt.

katse|töö

1. katsete tegemine, katsetamine. Pikaajalise katsetöö tulemusena saadi saagikaid viljasorte. Laboratooriumi katse- ja uurimistööd.
2. algajalikult, katseks kirjutatud v. loodud teos, katsetus; proovitöö. Ilukirjanduslik katsetöö. Ketrus ja kangakudumine olid neidudele abiellumiseks sobivuse katsetöödeks.

keelpilli|kvartett
muus
1. neljast keelpillimängijast (2 viiulit, vioola ja tšello) instrumentaalkvartett. Eesti Filharmoonia keelpillikvartett. Ta mängis keelpillikvartetis.
2. vastavale neljale instrumendile kirjutatud helitöö. H. Eller on loonud mitu keelpillikvartetti.

keelpilli|kvintett
muus
1. viiest keelpillimängijast (2 viiulit, 2 vioolat ja tšello) instrumentaalkvintett
2. vastavale viiele instrumendile kirjutatud helitöö

kirikirja 31› ‹s

1. hrl. graafiliste märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja edastamiseks. Egiptuse, kreeka, ladina, slaavi, heebrea, araabia, hiina, armeenia, gruusia, gooti kiri. Pimedate kiri. || šrift, trükikiri, selle liik v. kraad. Raamat trükiti Laakmanni kulu ja kirjadega 'väljaandel, kirjastusel'. Antiikvas, groteskis, fraktuuris vm. kirjas trükitud raamatud. Paks, jäme, rasvane, poolpaks, harilik kiri. Suure kirjaga raamat, kuulutus. || kirjutamine, kirjaoskus; kirjatarkus, kirjasõna. Kolkakülades ei osatud lugeda ega tuntud kirja. *Kui tema amet oleks kirja uurida, võiks ta rääkida niisama targalt kui Küti Elmar. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: hieroglüüf|kiri, häälik|kiri, kiil|kiri, kiir|kiri, masina|kiri, mõiste|kiri, nöör|kiri, pilt|kiri, raid|kiri, ruuni|kiri, sala|kiri, silp|kiri, sõlm|kiri, tähtkiri; fraktuur|kiri, grotesk|kiri, kapitaal|kiri, kapiteel|kiri, korpus|kiri, kursiiv|kiri, ptii|kiri, püst|kiri, trüki|kiri, versaalkiri.
2. kirjamärkide käsitsi kirjutamise viis; käekiri. Tal on ilus, selge kiri. Kiri on hästi loetav, lohakas, kribuline. Kogu päevik on täis tihedat peent kirja.
▷ Liitsõnad: ilu|kiri, kald|kiri, plakat|kiri, püst|kiri, standard|kiri, ümarkiri; pliiatsi|kiri, tindi|kiri, tušikiri; kirbukiri.
3. kirjamärkidest koosnev tekst. Kiri päevikus on tuhmiks muutunud. Kõnnitee serval olid sildid kirjaga „Murul käimine keelatud!” Hauakivide kiri oli peaaegu kustunud. Ega kiri valeta. || mündi pool, millel on väärtust märkiv number koos rahaühikut märkiva sõnaga; ant. kull. Väljakupoolte loosimisel tuli kohtunikul kulli ja kirja visata. Kull või kiri? (küsimus loosimisel, liisuheitmisel). Kulli ja kirja mängima 'õnnemängu mängima, kus võidab see, kes õigesti ennustab, kas pöörlema pandud v. õhku visatud mündil jääb kukkumisel peale vapi- või kirjapool'.
▷ Liitsõnad: all|kiri, haua|kiri, juht|kiri, käsi|kiri, lipu|kiri, peal|kiri, raidkiri; neoon|kiri, tulekiri; õigekiri.
4. (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud v. suletud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks vm. Ametlik kiri. Tähitud kiri. Õhuke, paks, pikk, lühike, napisõnaline, lakooniline kiri. Avatud, avamata kiri. Kirjade sorteerimine, tembeldamine postiasutuses. Ema, sõbra kiri. Kiri kallimalt. Laual on vanemate kiri. Kiri kodumaalt, välismaalt, Lätist. Tema kirjad kodustele. Kirja kirjutama, saatma, ootama. Luges kirja läbi. Panin kirja posti. Kleepis kirja kinni. Tegin kirja lahti. Sain temalt mitu kirja. Ajalehele, toimetusele saabus lugejatelt palju kirju. Mul on sulle kiri üle anda. Viimase postiga tuli mitu kirja. Rebis kirja tükkideks, puruks. Kirjas polnud sõnagi viimastest sündmustest. Püüdis asja ajada kirja teel. Vangid vahetasid kirju salaja. Teda polnud kodus, jätsin talle väikese kirja. *.. Roht ilmutab hiljem „Tallinna Teatajas” koguni avaliku kirja, milles peale muu teatab, et ta oma endiste kirjanduslike sõprade pärast häbeneb. J. Kärner. || selles vormis kirjutatud ilukirjanduslik vm. teos. O. Lutsu teos „Kirjad Maariale”. Pauluse kirjad. || kirjaümbrikut meenutav nõelte pakend. Kiri nõelu.
▷ Liitsõnad: anonüüm|kiri, armastus|kiri, era|kiri, kaas|kiri, kaebe|kiri, lepitus|kiri, meeldetuletus|kiri, protesti|kiri, soovitus|kiri, tänu|kiri, vabandus|kiri, vastus|kiri, viisakus|kiri, õnnitlus|kiri, ässituskiri; e-|kiri, elektronkiri; liht|kiri, tähtkiri.
5.hrl. pl.kõnek dokument, ametlik paber; ürik. Laos oli vähem kaupa, kui kirjad näitasid. Arveametnik ja kassapidaja hoiavad kirjad ilusasti korras. *Vahepeal on Emmi – kirjade järgi Anette-Emmeline – vankripäras end sõidusuunda pööranud .. M. Traat. *Tead, Logina on kolmsada aastat vana koht ... Juba poola-aegsetes kirjades mainitakse. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: au|kiri, ees|kiri, hinna|kiri, kaitse|kiri, kiitus(e)|kiri, kinke|kiri, käsk|kiri, luba|kiri, märgu|kiri, nõude|kiri, palve|kiri, pant|kiri, põhi|kiri, raha|kiri, ratifitseerimis|kiri, ring|kiri, saate|kiri, suunamis|kiri, teenistus|kiri, turbe|kiri, voli|kiri, võla|kiri, ärakiri; hinge|kiri, kiriku|kiri, nime|kiri, revisjonikiri.
6. kõnek nimekiri; ‹sisekohakäänetesosutab kategooriale, liigile, rühmale, kuhu keegi loetakse, arvatakse kuuluvat v. kust keegi välja arvatakse. Poisid võib juba meeste kirja arvata. Oled sa ikka veel poissmeeste kirjas? Koolis oli ta kogu aeg kolmemeeste kirjas. Õppeedukuselt on kool paremate kirjas. Teda ei saa veel kahtlusaluste kirjast kustutada. *.. väga ja väga võimalik, et ta enam polegi Häänküla kooli õpilaste kirjas. O. Luts.
7. van raamat. *Pealegi, kui Ants tõesti tahtis teada, kas vanus raamatuis leidub midagi huvitavat Vanapaganast, siis võis ta õpetaja poole pöörduda, sest see pidi ometi vanu kirju tundma. A. H. Tammsaare. || piibel, püha raamat. Kirigi ütleb, et vanemate patud nuheldakse laste kätte.
▷ Liitsõnad: aja|kiri, kuu|kiri, püha|kiri, reisi|kiri, väitekiri.
8. (kaunistav) muster, ornamentika (riidel, puuesemetel jm.). Lilleliste kirjadega põll. Särgikäiste kiri. Ilusa kirjaga kangas. Põletatud kirjadega puunõud. Hiiu kirjadega õllekapp. Lõikas kepile kirjad peale. Uhkete kirjadega tort. Musta-valget kirja 'musta-valgekirju' lehm. | piltl. *.. tüdruku küüned olid sinna [põsele] jätnud kirja, mida ei saanud valesti mõista. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: kampsuni|kiri, kinda|kiri, käise|kiri, pitsi|kiri, puidu|kiri, suka|kiri, tanu|kiri, tikandi|kiri, vaiba|kiri, varruka|kiri, vöökiri; pilu|kiri, põletuskiri; kalasaba|kiri, kirbu|kiri, kärbse|kiri, liblika|kiri, lill|kiri, vikkel|kiri, vöötkiri.

kirjas olema ~ seisma

1. üles kirjutatud, üles märgitud, kirja pandud olema. Selle kohta on üht-teist õpikus kirjas. Seal seisis must valgel kirjas, et ..
2. kusagil registreeritud, arvel olema. Korralikku töömeest temast pole, peaasi et ainult päev kirjas. Meeskonnal on siiani kirjas kaks võitu ja kaks kaotust.

kiri|romaan
kirj kirjade, kirjavahetuse vormis kirjutatud romaan

kirjalik-liku, -likku 30› ‹adj
kirjutatud (v. trükitud) kujul esinev, kirja pandud; kirja panemisega, kirjutamisega seostuv; ant. suuline. Kirjalikud allikad, teated. Kirjalik tõend, nõusolek, palve, protest, korraldus, luba. Volikiri on kirjalik volitus. Õpilaste kirjalikud koduülesanded. Eksam oli kirjalik.

kirjaline-se 5› ‹adj

1. kirjatud, mustriline; kaunistustega. Kirjaline vöö. *..suur kirjaline vaipki oli neil laotatud vankrile. E. Kippel.
▷ Liitsõnad: hõbe|kirjaline, kauni|kirjaline, kuld|kirjaline, lill|kirjaline, lõike|kirjaline, naast|kirjaline, peene|kirjaline, põletus|kirjaline, väikese|kirjaline, värvikirjaline.
2.hrl. liitsõna järelosanakirjutatud kujul esinev
▷ Liitsõnad: käsi|kirjaline, ringkirjaline.

kirjand-i 2› ‹s
mingil teemal kirjutatud lühem töö kirjaliku väljendusoskuse harjutamiseks v. selle kontrollimiseks (koolis, kõrgemasse õppeasutusse astumisel). Õpilaste kirjandid. Eksamitööks oli kirjand. Kirjutage kirjand teemal „Minu kodu”! Õpetaja parandab kirjandeid. Paremad kirjandid loeti klassis ette. Poiss sai kirjandi eest viie.
▷ Liitsõnad: eksami|kirjand, klassi|kirjand, kodu|kirjand, küpsus|kirjand, lõpu|kirjand, võistluskirjand.

kirjandus-e 5› ‹s
kirjutatud ja trükitud sõnaline looming (tarbe- ja ilukirjandus kokku), kirjasõna; vastavad trükised ja kirjutised. a. eeskätt ilukirjandus. Realistlik, klassitsistlik kirjandus. Eesti, vene, inglise kirjandus. Meie varasem, tänapäeva kirjandus. Vesteldi kunstist ja kirjandusest. Tundis juba varakult huvi kirjanduse vastu. Sisseastumiseksamid on keemias ning eesti keeles ja kirjanduses. Kollane kirjandus 'kunstiliselt alaväärtuslik, hrl. põnevust ja sensatsiooni taotlev ilukirjandus'. Ta loeb ainult head kirjandust. b. eeskätt tarbe-, erialane kirjandus. Erialane, teaduslik, populaarteaduslik kirjandus. Poliitiline, põllumajanduslik, pedagoogiline, tehniline, meditsiiniline kirjandus. Riigivastane, keelatud, põrandaalune kirjandus. Tema raamatukogus leidub väga mitmesugust kirjandust. Selle probleemi kohta on vähe kirjandust. Teose lõpul on kasutatud kirjanduse loetelu. Kirjanduse andmetel on sellekohaseid katseid varemgi tehtud.
▷ Liitsõnad: ajaviite|kirjandus, bulvari|kirjandus, detektiiv|kirjandus, dokumentaal|kirjandus, draama|kirjandus, jutu|kirjandus, kõmu|kirjandus, laste|kirjandus, lava|kirjandus, maailma|kirjandus, massi|kirjandus, memuaar|kirjandus, noorsoo|kirjandus, novelli|kirjandus, näite|kirjandus, olu|kirjandus, proosa|kirjandus, põnevus|kirjandus, päris|kirjandus, rahvus|kirjandus, romaani|kirjandus, seiklus|kirjandus, sopa|kirjandus, turu|kirjandus, ulme|kirjandus, veste|kirjandus, väärtkirjandus; antiik|kirjandus, mineviku|kirjandus, nüüdis|kirjandus, pagulas|kirjandus, tõlke|kirjandus, uudis|kirjandus, väliskirjandus; aime|kirjandus, aja|kirjandus, ajaloo|kirjandus, kalendri|kirjandus, kihutus|kirjandus, kiriku|kirjandus, kooli|kirjandus, kunsti|kirjandus, meditsiini|kirjandus, metoodika|kirjandus, muusika|kirjandus, noodi|kirjandus, propaganda|kirjandus, spordi|kirjandus, tarbe|kirjandus, teadus|kirjandus, teatme|kirjandus, teatri|kirjandus, tehnika|kirjandus, töölis|kirjandus, valgustus|kirjandus, õppekirjandus.

kirjandus|arvustus

1. teat. kirjandusteos(t)e kohta kirjutatud arvustus. Ta on kirjutanud rohkesti kirjandusarvustusi.
2. kirjanduskriitika. Viimaste aastate kirjandusarvustus.

kirja|täht

1. täht kirjamärgina (nii trükis kui ka kirjutatuna); kirjutatud täht. Laps ei oska veel kirjatähtedega kirjutada.
2. kirjapandu, kirjutatu, kirjasõna; kirjas seisvad faktid, õpetused, ettekirjutused vms. Raamatute sisu jääb surnud kirjatäheks, kui seda ei osata tegelikus elus rakendada. Bürokraadina toimis ta alati täpselt kirjatähe järgi.
3. kõnek kirjalik tõend, ametlik paber; kiri. Priikslaskmise kohta lubati neile ka kirjatäht anda. *Mul oleks tarvis kiri Jegor Mihhailovile edasi toimetada. Viige talle volitus koos kirjatähega. R. Nurkse (tlk).

kirjutatu1› ‹s
see, mis on kirjutatud. Luges kirjutatu veel kord üle.

kirjutis-e 5› ‹s
kellegi poolt kirjutatud (lühem) töö, näit. artikkel, retsensioon. Kirjutise autor. Pikem, lühem kirjutis. Populaarteaduslik, ajalooalane, keeleteaduslik kirjutis. Poleemiline, kriitiline kirjutis. Tema sulest on sel teemal ilmunud mitu kirjutist. Kogumikus on ka kirjutisi looduskaitsest.
▷ Liitsõnad: ajalehe|kirjutis, lühi|kirjutis, ülevaatekirjutis; spordi|kirjutis, teatri|kirjutis, tähtpäevakirjutis.

kirjutus-e 5› ‹s

1. kirjutamine. Teda segati kirjutuse ajal.
▷ Liitsõnad: juurde|kirjutus, sisse|kirjutus, välja|kirjutus, üleskirjutus; õigekirjutus.
2. kirjutatud tekst, kirjutatu. Kirjutas aadressi ümbrikule ja kontrollis hoolikalt kirjutuse õigsust. Kirjutus oli tehtud paberilipakale tindipliiatsiga. || kirjutis, artikkel. *Viimasel ajal oli ta hakanud avaldama kirjutusi linna lähemast ja kaugemast minevikust. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: ette|kirjutus, juurde|kirjutus, välja|kirjutus, üleskirjutus.

kirjutus|kiri

1. käsitsi kirjutatud kiri (vastandina trüki- v. masinakirjale)
2. trük käsitsi kirjutatud kirja taoline trükikiri

klaveri|kvartett
muus klaverile ja kolmele poogenpillile (viiulile, vioolale ja tšellole) kirjutatud helitöö

kodu|kirjand
kodutööna kirjutatud kirjand

kriitika1› ‹s
hrl. sg.
1. arvustamine, kriitilised arvamusavaldused, kriitiline hinnang. Asjalik, terav, halastamatu, hävitav, noriv, pahatahtlik, mahategev, õiglane, sõbramehelik, heatahtlik, kiitev kriitika. Ta võttis esitatut, loetut kriitikata 'uskus kõike'. Tõlge ei kannata kriitikat, on allpool igasugust kriitikat 'on nõrk'. || eeskätt vigade ja puuduste esiletoomine; kritiseeriv hinnang. Politsei tõrjub siseministri kriitikat. Altpoolt tulev kriitika. Igaüks ei talu, salli kriitikat. Tema kriitika sinu kohta ei olnud päris objektiivne. Paistab, et sinu kriitika tuli asjale kasuks. Kriitikat tegema 'kritiseerima'. Kriitikat omaks võtma 'kritiseerivate märkuste õigsust tunnistama'.
▷ Liitsõnad: enesekriitika.
2. kirjandus- ja kunstiloomingu, teaduslike teoste vms. kohta kirjutatud arvustused. Uudisteoste kriitika. Luuleülevaated ja jooksev kriitika. Tutvusin ajakirjanduses lavastuse kohta avaldatud kriitikaga. Romaan äratas kriitikas elavat vastukaja. || kriitikud, arvustajad; arvustus. Kriitika võttis teose tunnustavalt vastu. Kriitika väitis, et noorel autoril on häid kirjanduslikke eeldusi.
▷ Liitsõnad: filmi|kriitika, kirjandus|kriitika, kunsti|kriitika, teatrikriitika.
3. millegi usaldatavuse teaduslik kontroll. Ajalooallikate kriitika.
▷ Liitsõnad: allika|kriitika, tekstikriitika.

kuri|vara
info programm, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks, et arvutit ilma selle kasutaja teadmata kahjustada v. kuritarvitada. Arvutiviirused ja muu kurivara. Oled sa kindel, et sinu arvutis pole kurivara?

kuulde|mäng
ringhäälingu jaoks kirjutatud v. kohandatud draamateos. Kuuldemäng „Tuulise ranna” ainetel. Kuuldemängu kuulama. Kuuldemänge lavastama. R. Kaugver on kirjutanud rohkesti kuuldemänge.

kvartett-teti 21› ‹s
muus
1. neljast lauljast v. mängijast koosnev ansambel. Meeskoori kvartett. Mihkel laulab kvartetis. Laulis, mängis kvartett. || piltl nelik. Teatesuusatajate kvartett. Olime neljakesi sõbrad: meie kvartett liikus sageli koos.
▷ Liitsõnad: keelpilli|kvartett, mees|kvartett, nais|kvartett, topeltkvartett.
2. neljale häälele v. muusikariistale kirjutatud helitöö
▷ Liitsõnad: instrumentaal|kvartett, keelpilli|kvartett, klaveri|kvartett, puhkpilli|kvartett, vokaalkvartett.

kvintett-teti 21› ‹s
muus
1. viiest mängijast v. lauljast koosnev ansambel. Esines filharmoonia kvintett. || piltl viisik. Epee meeskonnavõistluses sai esikoha Saksamaa kvintett. *Ka meie muusade kvintett / ta juurde ruttab mirdisallu. H. Talvik.
▷ Liitsõnad: keelpilli|kvintett, mees|kvintett, naiskvintett.
2. viiele häälele v. muusikariistale kirjutatud helitöö
▷ Liitsõnad: instrumentaal|kvintett, keelpilli|kvintett, klarneti|kvintett, klaveri|kvintett, puhkpilli|kvintett, vokaalkvintett.

käe|kiri

1. kirjatähtede isikupärane kirjutamislaad; kirjutatud tähtede, teksti väliskuju. Halb, lohakas, inetu, ilus, rahulik, selge, ühtlane käekiri. Püstakas, pisut viltune, nurgeline, ümar, kalligraafiline käekiri. Käekiri on võõras, tuttav, mitteloetav, koolilapselik. Püüdis kirjutades käekirja moonutada. Suure kauni käekirjaga kirjutatud aadress. Tal on peen kribuline käekiri. Tundsin käekirjast ära, et kiri oli emalt. Päevik on vaevu loetavas käekirjas.
2. piltl kellelegi omane, iseloomulik (loominguline) väljenduslaad. Kunstniku, lavastaja, luuletaja loominguline käekiri. Nende filmide puhul torkab silma režissööride erinev käekiri.

käsi|kiri
millegi käsitsi, kirjutusmasinal v. personaalarvutil kirjutatud tekst. Luuletuste, romaani, õpiku, sõnaraamatu, artikli käsikiri. Käsitsi, masinal kirjutatud käsikiri. Mahukas, tüse käsikiri. Esialgne, avaldamata käsikiri. Käsikirja koostama, redigeerima, toimetama. Kohendasin, parandasin, täiendasin, viimistlesin käsikirja. Käsikiri anti trükki. Laul levis käsikirjadena, käsikirjades. Kogumik seisis kaua käsikirjas. Osa luuletustest on jäänud käsikirja. Novellivõistlusele saabus mitukümmend käsikirja. Sahtlis oli pakk käsikirju. || antiik- v. keskajast pärinev käsitsi kirjutatud teos, manuskript. 13. sajandi käsikirjad. Kloostrites kirjutati ümber ja säilitati väärtuslikke käsikirju.
▷ Liitsõnad: alg|käsikiri, autori|käsikiri, filmi|käsikiri, mustand|käsikiri, originaalkäsikiri.

käsu|lauad pl
kirikl kivitahvel, millele olnud kirjutatud Moosese 10 käsku | piltl. Moraali käsulauad.

laulik-u 2› ‹s

1. rahvalike lihtsa vormiga laulude tegija; rahvalaulik; hrl luulek luuletaja, poeet. Enamasti igas vallas oli oma laulik, kes selle kandi elust laule tegi. Laulikud käisid pulmades kaasitamas. Maarahva laulik Kristjan Jaak Peterson. || van laulja. *Viimati palus Peeter, et Mari midagi pidi laulma, sest tema ise oli suur laulik ja armastas laulu üliväga. A. Kitzberg. | piltl. Suliskuuelised laulikud 'laululinnud'.
▷ Liitsõnad: aja|laulik, armastus|laulik, koidu|laulik, koja|laulik, küla|laulik, laada|laulik, lembe|laulik, mees|laulik, nais|laulik, pulma|laulik, ränd|laulik, tänava|laulik, vabadus|laulik, õuelaulik.
2. trükitud v. käsitsi kirjutatud hrl. lauldavate laulude kogumik v. valimik. Laulikud ja salmikud. Laulikuks osteti paks klade. Noored kirjutasid laule üksteise laulikutesse. Nootidega laulik.

laulu|album
suurem käsitsi kirjutatud laulik. Omaaegsed külaneiude laulualbumid.

maha lugema
kirjutatud teksti jälgides esitama. Tervituskõnet ei tohiks paberilt maha lugeda, tuleks ikka peast rääkida.

makro6› ‹s
info kasutaja kirjutatud toimingute jada rakendusprogrammis . Kasutab makrosid teksti vormindamiseks.

manuskript-i 21› ‹s
käsikiri (hrl. käsitsi kirjutatud). Kloostrite iidsed manuskriptid. Paks ladinakeelne manuskript. *Manuskriptid valmivad põlve otsas. Samas seisundis tehakse korrektuure. R. Parve.

meeskoori|laul

1. meeskooridele kirjutatud laul. Veljo Tormise meeskoorilaulud.
2. meeskoori(de) esinemine. Kõlas võimas meeskoorilaul.

murde|keelne
murdes, murdekeeles kõneldud v. kirjutatud. Murdekeelne kõne. G. Suitsu murdekeelne „Kerkokell”.

nelja|keelne
neljas keeles kirjutatud, räägitud jne. Neljakeelne sõnastik, Tallinna tutvustav brošüür. Neljakeelne tervitus.

nonett-neti 21› ‹s
muus üheksale mänguriistale kirjutatud helitöö; üheksast muusikust koosnev ansambel

nuku|dramaturgia
teater nukunäidendid, nukuteatrile kirjutatud draamateosed. Nukudramaturgia nappus. U. Leiese nukudramaturgia.

oma|käeline
isiklikult, oma käega kirjutatud. Omakäeline allkiri, seletuskiri.

palimpsest-i 21› ‹s
aj pärgament, millelt varasem kirjutus ähmastatud v. kustutatud ja uus peale kirjutatud. Kemikaalide abil õnnestub mõnikord palimpsesti algupärast teksti taastada.

palve|veski
laamausulistel pööratav v. tuule jõul pöörlev aparaat, millesse on asetatud kirjutatud palved ja mille iga pöördering märgib nende palvete ühekordset lugemist

papüroloogia1› ‹s
aj papüürusele kirjutatud tekste uuriv ajaloo abiteadus

partituur-i 21› ‹s
muus heliteose noot, milles kõik instrumentaal- ja vokaalpartiid on kohastikku välja kirjutatud eraldi noodijoonestikele. Sümfoonia, koorilaulude tsükli, ooperi partituur. Loeb hästi partituuri. Dirigendi töö partituuriga. | piltl. Kirjanduslik partituur. Režissööri partituur.

proosa6› ‹s

1. kirj (kirjanduse esituslaad:) sidumata, s. o. kindla liigenduse ja rütmita kõne; selles kirjutatud kirjandus. Ajalooline, filosoofiline, ilukirjanduslik proosa. Jaan Krossi meisterlik proosa. Ta kirjutab, viljeleb proosat. Kas eelistad proosat või luulet? *Ta rääkis proosas ja värsivormis vaheldumisi. H. Luik (tlk).
▷ Liitsõnad: lühiproosa.
2. piltl argisus, hall igapäevasus, ebaluulelisus. Elu banaalsus ja proosa. Tuli keeta suppi ja tegelda muu proosaga. *Armastust on peetud luuleks ja kunstiks, abielu aga proosaks ning käsitööks. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: argi|proosa, eluproosa.

proosa|teos
proosas kirjutatud teos

puhkpilli|kvintett
viiest puhkpillimängijast ansambel; sellisele ansamblile kirjutatud muusika

pulma|laul

1. ka folkl pulmades lauldav (pulmakombestikku kuuluv) laul. Lääne-Eesti, vadja pulmalaulud. Ott oskab palju pulmalaule.
2. kirj pulmadeks loodud juhuluule, pulmadeks kirjutatud luuletus. 17. sajandi pulmalaulud.
3. piltl linnu paaritumisaegne laul, harvem ka muu looma pulmaaegne häälitsus. Metsise, aulide pulmalaul. *Olen juba paaril korral asjatult püüdnud huntide pulmalaulu kuulda.. A. Leito.

punkt-i 21› ‹s

1. (tehtud v. looduslik) väike ümmargune nähtav objekt, täpp. Punktidest ja kriipsudest koosnev muster. Punktidega kaardile märgitud piir. Silmaterad ahenesid punktideks. Merel õõtsuv punkt osutus paadiks. Kotkas taeva all näis väikese punktina. Kassi silmad olid pimeduses kui kaks kiirgavat punkti. | piltl. *Iga inimene on punkt oma tutvuste, suhete, vahekordade ringi keskel. F. Tuglas.
2. kirjutatud v. trükitud täpikujuline graafiline märk (.), millel on oma tähendus. a. kirjavahemärk, mis pannakse jutustavate lausete lõppu. Lause lõppu tuleb panna punkt. Lause lõpust on punkt puudu. | piltl. Sellel lool on nüüd punkt 'lõpp'. See oli punkt 'lõpp' ta senisele elule. Kui sulale läheb, on metsaveol punkt (peal). *„Kaardikambri uks tuleb kinni hoida ja punkt,” ütles kapten. J. Smuul. b. kasut. muude kirjavahemärkide osana. Kolm punkti 'mõttepunktid'. Koolon ehk kaksikpunkt koosneb kahest ülestikku asetsevast punktist. Semikoolon ehk punktkoma koosneb punktist ja selle all olevast komast. Punkt on hüüu- ja küsimärgi alumiseks osaks. c. kasut. mõnikord lühendite lõpus märkimaks seda, et osa sõna(de)st on ära jäetud. Punkti kasutatakse lühendite järel, näiteks: ibid., resp. jms. d. kasut. arvude puhul märkimaks korrutusmärki (näit. 2 · 9 = 18), araabia numbritega edasiantavat järgarvu (näit. 3. klass, 20. sajand) v. eraldamaks tunde minuteist (näit. kell 15.30), meetreid sentimeetreist (näit. teivashüppes 5.20) ja rahaühikuid (näit. 500.45 kr., s. t. 500 krooni 45 senti) e. kasut. mõnede kirjatähtede osana. Pane i-le punkt peale. f. kasut. noodikirjas. Noodist paremal olev punkt pikendab nooti poole võrra. Noodist all- või ülalpool olev punkt osutab, et nooti tuleb esitada staccato. g. kasut. morsemärgi osana. Morse punktid ja kriipsud. h. kasut. transkriptsioonis. O. W. Masing tegi ettepaneku märkida konsonantide palatalisatsiooni punktiga eelneva vokaali all. Punkti on transkriptsioonis kasutatud ka rõhumärgina. i. kasut. kaartidel. See punkt kaardil tähistab minu koduküla.
3. (väiksem) koht, paik, ala. Geograafilised punktid. Maakera mingi punkti geograafilise pikkuse ja laiuse määramine. „Titanic” riivas punktis koordinaatidega 41°46' N ja 50°14' W ujuvat jäämäge. Meeskond juhtis kuukulguri ettenähtud punkti. Suur Munamägi on Eesti kõrgeim punkt. Keri saar on Eesti põhjapoolsemaid punkte. Raketid võivad tuumarelva toimetada mistahes punkti maakeral. Huvitavamate vaadetega punktides tegi turismibuss peatuse. Orienteerujal tuli võistluse jooksul läbida 30 märgistatud punkti. Juba kiviajal hakkas tekkima püsiva asustusega punkte. Asustatud punktideks on külad, alevid, asulad, linnad jms. Vallutati raudteesõlm, postkontor ja teised linna strateegilised punktid. *Üleaedsetel oli talvel üksainus punkt, kus nad kahekesi võisid kokku puutuda: ühine talitee heinte, hagude, puude ja muu materjali vedamiseks. A. H. Tammsaare. *Niipalju kui me binoklitega ja ka ilma uurime, ei leia me ühtki punkti merrekukkuvas kaljuseinas, kus paat või laev võiks randuda. J. Smuul. || kitsas, piiratud ala. Silma võrkkesta teatud punktid. Mõnedes naha punktides on elektriline potentsiaal kõrgem. Mägironijate kolme punkti reegel nõuab, et korraga võib edasi tõsta ainult üht kätt või jalga, ülejäänud asugu paigal. Kuju tuleb vaadelda mitmest punktist 'mitmest vaatenurgast'. Jäin üksisilmi ühte punkti vaatama. ||hrl. liitsõna järelosanakoht, spetsiaalne ehitis v. ruum mingi töö v. tegevuse jaoks, asutus. Teenustööde vastuvõtu punkt. Vilja vastuvõtu, töötlemise punkt. Matkavarustuse, sporditarvete laenutuse punkt. Arstiabi punkt. Günekoloogilise läbivaatuse punkt. Kunstliku seemenduse punkt. Piirivalve, passikontrolli punkt. Marjade, seente kokkuostu punkt.
▷ Liitsõnad: algus|punkt, kesk|punkt, kokkupuute|punkt, koond|punkt, lõpp-|punkt, puute|punkt, rakendus|punkt, raskus|punkt, ristumis|punkt, siht|punkt, sõlmpunkt; tasakaalu|punkt, toetus|punkt, tugipunkt; külma|punkt, valupunkt; maandumis|punkt, peatus|punkt, stardi|punkt, tule|punkt, tulistus|punkt, vaatlus|punkt, vahi|punkt, valve|punkt, ülekande|punkt, ümberlülituspunkt; abiandmis|punkt, agit|punkt, apteegi|punkt, arsti(abi)|punkt, desinfektsiooni|punkt, dispetšeri|punkt, esmaabi|punkt, evakueerimis|punkt, hobulaenutus|punkt, informatsiooni|punkt, jaotus|punkt, juhtimis|punkt, kogumis|punkt, kogunemis|punkt, kokkuostu|punkt, komando|punkt, konsultatsiooni|punkt, kontroll|punkt, korrespondendi|punkt, kuulde|punkt, kõne|punkt, laadimis|punkt, laenutus|punkt, läbilaske|punkt, makulatuuri|punkt, meditsiini|punkt, metsa(tööstus)|punkt, miilitsa|punkt, mobilisatsiooni|punkt, müügi|punkt, nõuande|punkt, piiri|punkt, rahavahetus|punkt, remondi|punkt, seemendus|punkt, sidumis|punkt, sorteerimis|punkt, taara|punkt, tapa|punkt, teenindus|punkt, toitlus(tus)|punkt, tolli|punkt, trauma(toloogia)|punkt, turustamis|punkt, vahetus|punkt, valimis|punkt, varumis|punkt, vastuvõtu|punkt, velskri|punkt, vetelpääste|punkt, villavahetus|punkt, väljaandmispunkt.
4.hrl. liitsõna järelosanamingi astmestiku, suuruse, muutuse, arengu vms. teatav koht, aste, staadium, moment. Kiudu venitatakse teatud punktini. Kriitiline punkt 'kvalitatiivse muutusega seotud staadium, üleminekustaadium'. Trampliini projekteeritud võimsus on 70 m, kriitiline punkt 85 m. Noolutamisel kuumutatakse metalli alla kriitilise punkti. | piltl. Alati jõuab ta oma jutuga sellesse punkti välja. Töö on samas punktis kui möödunud nädalalgi. Tundus, et sellest punktist me oma uuringutes enam edasi ei pääse. Olin jõudnud punktini, kus kõik muutus vastumeelseks.
▷ Liitsõnad: aja|punkt, algus|punkt, hari|punkt, kaste|punkt, keemis|punkt, kulminatsiooni|punkt, kõrg|punkt, kõrgus|punkt, küllastus|punkt, külmumis|punkt, lagi|punkt, leek|punkt, lõpp-|punkt, lähte|punkt, madal|punkt, murde|punkt, null|punkt, pöörde|punkt, tahkumis|punkt, tõusupunkt.
5. mat mingi matemaatilise ruumi element, millel pole mõõtmeid. Geomeetria põhielemendid on punkt, sirge ja tasapind. Punkti koordinaadid. Sirged lõikuvad punktis P. Arvutage vahemaa punktide A ja B vahel. | astr. Kevadise võrdpäevsuse punkt 'kevadpunkt'. Sügisese võrdpäevsuse punkt 'sügispunkt'.
▷ Liitsõnad: alus|punkt, kesk|punkt, lõike|punkt, lõikumis|punkt, null|punkt, ots|punkt, ruumi|punkt, telgpunkt; kevad|punkt, kulminatsiooni|punkt, lagi|punkt, suve|punkt, sügispunkt.
6. asi, asjaolu, aspekt. See punkt tuleb meil selgeks vaielda. Ainuke ebameeldiv punkt kogu loos on see, et.. Selles loos on mitu segast punkti. Selles punktis ma sulle järele ei anna, ei saa ma sind aidata. Ta on igas punktis sobiv kandidaat. Asja arutades jõudsime mitme üllatava punktini. *Ainult üks punkt tegi ta nukraks: isa surm. R. Roht. || külg, koht, küsimus. Kellegi õrn punkt. Isatus oli Karlile valus punkt. Jutt keerles kõigile hella punkti ümber. *Just kõnnak oligi Karini nõrk punkt: ta hoidus astudes liiga ettepoole, nagu oleks ta pisut vimmas. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kokkupuute|punkt, lähte|punkt, pide|punkt, raskus|punkt, sõlm|punkt, tüli|punkt, vaate|punkt, vaidluspunkt.
7. dokumendi v. teksti alajaotus; väike sisuliselt terviklik lõik v. osa. Seaduse, määrustiku, eelarve, otsuse, eeskirja, lepingu, põhikirja, paragrahvi, süüdistuse punkt. Loetelu, küsimustiku, tööplaani punktid. Põhikirja võeti kaks uut punkti. Määrustikus on niisugune punkt, et.. Otsuse esimene punkt näeb ette, et.. Lepingu viimased punktid käsitlevad osaliste õigusi. Teorendi kohta käivad punktid uues talurahvaseaduses. Nõudmised võeti kokku järgmistesse punktidesse.. Koosoleku päevakorras oli ainult üks punkt: korterimaksed. Raamatu lõpus on 12 punkti õpetusi. Tõestus esitati punktide kaupa. Ettekanne on punktidena kirja pandud. Punkt punkti järel 'süstemaatiliselt, kavakindlalt, punkt-punktilt' kummutati süüdistused.
▷ Liitsõnad: ala|punkt, pea|punkt, projekti|punkt, põhi|punkt, päevakorra|punkt, seaduse|punkt, süüdistus(e)punkt.
8. mõõtühik. a. hindamissüsteemi ühik (hrl. võistlusi, mänge, katseid vms. hinnates). Punkte saama, saavutama, koguma. Punktide summa, arv, arvestus. Kogus 6 punkti 11 võimalikust. Tõi meeskonnale mitu punkti. Korvpallur viskas mängu jooksul 19 punkti. „Kalev” nopib punkte kiirrünnakutega. Kaotas esimesel ringil 2 punkti. Kolme punkti vise. Teiseks tuli Pärnu 8,5 punktiga. Juhtisime võistlust 6455 punktiga. Malesuurmeister võitis turniiri 14 punktiga. Kaotasin talle ainult poole punktiga. Võitma, kaotama punktidega 'maadluses v. poksis punktivõitu v. punktikaotust saama'. Vahe, edumaa kahanes 2 punktile. Suurendasime eduseisu 5 punktile. Lõi palli punktiks (võrkpallis, tennises). Võrdsete punktide puhul otsustavad korvpallis omavahelised mängud. Viiuldaja sai konkursil 10 punkti 10 võimalikust. Sisseastumiseksamitel jäi mul 2 punkti puudu. Esikoht taidluses andis klassile 10 punkti. Toidu kalorsust võib hinnata ka punktide alusel. | piltl. Näitleja korjab publikult punkte ka oma noorusvärskusega. || kupong (1. täh.) *Näh, mõni mees rabeles, andis viljanormi viimse kiloni ära, et saaks aga mõne punkti, ostaks nende eest saabast, riiet või tarbeasja.. A. Beekman. b. trük tüpograafilise mõõdusüsteemi põhiühik, 0,3759 mm. Punktides väljendatakse trükitüüpide ja täidismaterjalide mõõtmeid jms.
▷ Liitsõnad: aktiivsuse|punkt, enam|punkt, esikoha|punkt, hinde|punkt, kaotus|punkt, karistus|punkt, klassifikatsiooni|punkt, koha|punkt, kvalifikatsiooni|punkt, kümnendik|punkt, miinus|punkt, pluss|punkt, protsendi|punkt, sajandik|punkt, stiili|punkt, tabamis|punkt, trahvi|punkt, võidupunkt.

pärgament-mendi 21› ‹s

1. eriliselt töödeldud nahk, millele kirjutati enne paberi kasutuselevõttu; sellele kirjutatud käsikiri. Hanesulega pärgamendile kirjutatud ürik. Õpetlased uurisid vanu pärgamente.
2. kõnek pärgamentpaber

pärgament|käsikiri
pärgamendile (1. täh.) kirjutatud käsikiri

pärgament|ürik
pärgamendile (1. täh.) kirjutatud ürik

pühendus-e 5› ‹s

1. teosele lisatud tekst, mis osutab, kellele teos on mõeldud v. pühendatud, dedikatsioon; kingitusele kirjutatud v. graveeritud sõnad, millega osutatakse kingi saajale. Pühendust kirjutama. Värsivormis pühendus. Raamatu tiitellehel on trükitud pühendus: „O-le, parimale sõbrale.” Sai sõpradelt kingiks raamatu pühendusega. Üle foto alumise nurga, foto tagaküljel seisab pühendus: „Armsale emale.” Käekellale oli graveeritud pühendus.
2. kellelegi pühendatud, kellegi auks loodud luuletus, muusikapala vm. teos. *Rohkesti leidub Bergmannil pühendusi tsaaridele nende mitmesuguste tähtpäevade puhul, milles luuletaja on rakendanud vahelduvaid värsivorme.. R. Põldmäe.
3. pühendamine; pühendumine. *Hindude teater teenis müstikat, ta oli pühendus olemise saladustesse. H. Raudsepp.

raadio|publitsistika
raadiole kirjutatud, raadios esitatav publitsistika

raamat|kataloog
bibl raamatukujuline trükitud (v. käsitsi kirjutatud) kataloog

rahvus|keelne
rahvuskeeles väljendatud v. kirjutatud, rahvuskeeles toimuv. Rahvuskeelsed ajalehed, raamatud. Rahvuskeelne kirjandus. Rahvuskeelne haridus tõrjus kõrvale ladinakeelse.

rakendus|programm
info otse kasutaja tarbeks kirjutatud iseseisev programm (näit. tekstitöötlusprogramm)

rea|alune

1.adj(hrl. luuletuse) rea alla kirjutatud; sõnasõnalises vastavuses olev. Originaalile on lisatud reaalune toortõlge.
2.sreaalune tõlge. Luuletaja tõlgib mis tahes keelest reaaluste järgi.

riigi|keelne
riigikeeles väljendatud v. kirjutatud, riigikeeles toimuv. Riigikeelne haridus.

sahtli|lugu
kõnek mitteavaldatud, n.-ö. sahtlisse kirjutatud v. seisma jäänud kirjatöö

sama|teemaline
samal teemal kirjutatud. Nimetage teisi samateemalisi ajaloolisi romaane!

sedel-i 2› ‹s

1. väheldane paberileht, paberilipakas sellele kirjutatud sõnumi vm. tekstiga. Paarirealine, kiiruga kritseldatud sedel. Ukse vahele oli pistetud sedel mingi teatega. Laual oli sedel: „Tulen varsti tagasi”. Jätsin talle postkasti sedeli, et olen linnas. Kaupluse juhataja kirjutas mulle laohoidja jaoks väikese sedeli. Keerasin sedeli rulli, kokku. Lugesin mulle saadetud sedeli läbi. Väino kirjutatud sedel käis poiste hulgas ringi. || sõnasedel. Kartoteegi sedelid. Umbes 100 000 sedelit sisaldav sõnavarakogu. Murdevõistlusele laekus kokku 10 300 sedelit ja 195 lehekülge tekste. || etikett, sildike, (hinna)lipik vms. Igale nõule oli kleebitud sedel lahuse nimetusega. Rohupudelil oli pikk sedel kaela küljes.
▷ Liitsõnad: hinna|sedel, nime|sedel, nõudesedel; söögi|sedel, toidusedel.
2. hääletussedel, bülletään. Hääletus on salajane, sedelitega.
▷ Liitsõnad: valimissedel.
3. kõnek paberraha, rahatäht. *.. tuli varsti rahaga tagasi. Esiti ta pidi sedeli kohe konstaablile andma, aga tõmbas siis käe tagasi ja andis raha Linda kätte.. M. Raud.
▷ Liitsõnad: rahasedel.
4. van arstiretsept. *.. apteeker peab ladina keelt mõistma, muidu ei saa ta neist tohtrite pisukestest sedelitest mitte aru.. J. V. Jannsen.
▷ Liitsõnad: rohusedel.

sega|keelne
segakeeles kõneldud v. kirjutatud. Ümberringi kostis segakeelset juttu.

segakoori|laul

1. segakooridele kirjutatud laul. Gustav Ernesaksa segakoorilaulud.
2. segakoori(de) esinemine. Laulupäev algas võimsa segakoorilauluga.

sekstett-teti 21› ‹s
muus kuuele häälele v. muusikariistale kirjutatud helitöö; seda esitav ansambel. Sekstett keelpillidele. || piltl kuuik. Võrkpallurite sekstett.
▷ Liitsõnad: instrumentaal|sekstett, keelpilli|sekstett, vokaalsekstett.

sonaat-naadi 21› ‹s
muus ühele või mitmele muusikariistale kirjutatud iseseisvaist, kuid kokkukuuluvaist osadest koosnev instrumentaalteos. Chopini sonaat. Sonaat viiulile.

soolo|laul
soolohäälele kirjutatud laul; selle esitus. Soololaul sopranile. Kirjutab koorilaule ja soololaule.

stenograafiline-se 5› ‹adj
kiirkirjas kirjutatud. Stenograafiline protokoll.

suur|täht
suur kirjutatud v. trükitud (algus)täht; majuskel, versaaltäht. Suurtähtedega trükitud, suurtähtedest pealkiri. Suurtähtedest lühend. Pärisnime kirjutamist alustatakse suurtähega, pärisnime algusse kirjutatakse suurtäht.

sümfooniline-se 5› ‹adj
sümfoonia laadi, sümfoonia vormiga; sümfooniaorkestrile loodud. Sümfooniline muusika. Sümfooniline poeem 'sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline, sageli sonaadivormis heliteos, mis kajastab mingit poeetilist v. filosoofilist ideed'.
▷ Liitsõnad: vokaalsümfooniline.

šrift-i 21› ‹s

1. trük kiri (1. täh.), kirjaliik. Ladina, slaavi šriftiga kirjutusmasin. Antiikvas, fraktuuris vm. šriftis trükitud ajakirjad. Lühiteated trükiti väikese šriftiga.
2. tähtede graafiline (hrl. kunstipärane) vorm kirjutatud kirjas. Günther Reindorff on eesti kunstipärase šrifti rajajaid.

tagurpidi|nimi
tagant ettepoole loetud v. kirjutatud nimi, ananüüm

teatri|muusika
teatrilavastuse jaoks kirjutatud muusika. Filmi- ja teatrimuusikat kirjutav helilooja.

tekst-i 21› ‹s

1. kirjutatud v. trükitud sõnade järjend; kirjutise v. trükise sõnaline osa. Mõnerealine, mitmeleheküljeline tekst. Seaduse, dokumendi, plakati, loosungi, kirja tekst. Hauasambal olev tekst on tuhmunud. Raamatu tekst ja illustratsioonid. Joonised on varustatud selgitava tekstiga. Teksti kärpima, parandama, muutma. Koosta lepingu tekst. Ettekande, loengu, kõne tekst. Eesti-, inglis-, ladinakeelne tekst. Kiil-, raidkirjas tekst. Murde-, kirjakeelne tekst. Käsikirjaline, paljundatud tekst. Ilukirjanduslikud, publitsistlikud, ametlikud, juriidilised tekstid. Pühad, kanoonilised tekstid. Uurib vanu tekste. Kommenteeritud tekst. Õpilased kasutavad adapteeritud tekste. Tekst tuleb homseks pähe õppida. Diktor luges teksti valede rõhuasetustega. Filmi, näidendi tekst. Vähese tekstiga, ilma tekstita osa (näitlejal). || libreto; laulu vm. vokaalteose sõnad. Ooperi, muusikali, vodevilli tekst. Tee sellele tekstile üks viis! Kelle tekstile laul on kirjutatud?
▷ Liitsõnad: alg|tekst, originaal|tekst, tõlketekst; raidkirja|tekst, trükitekst; ajakirjandus|tekst, draama|tekst, ilukirjandus|tekst, meedia|tekst, murde|tekst, rahvaluule|tekst, reklaam|tekst, tarbe|tekst, teadus|tekst, usu|tekst, õigustekst; inter|tekst, hüper|tekst, metatekst; võtmetekst; autori|tekst, diktori|tekst, laulu|tekst, palve|tekst, piibli|tekst, saatetekst; teletekst.
2. ka keel keelelise suhtluse suurim üksus, koosneb kindlate reeglite järgi ühendatud ja sidusat tervikut moodustavatest lõikudest, lausetest ja fraasidest. Suuline, kirjalik tekst. Teksti ülesehitus. || laiemalt ka informatsiooni mittekeeleline esitis (näit. fotodest v. filmidest kujunev sidus tervik). Graafiline tekst.
▷ Liitsõnad: all|tekst, kaastekst; pilttekst.
3. trük kirjakraad, mille suurus on 20 punkti; vastav trükikiri

teksti|riider
info tavalises kirjas trükitud v. kirjutatud teksti lugev riider. Tekstiriiderite töökiirus on mitu tuhat märki sekundis.

tertsett-seti 21› ‹s

1. muus peam. kolmele häälele kirjutatud helitöö; seda esitav ansambel
2. kirj kolmerealistest stroofidest koosnev vabalt valitud riimijärjestusega luuletus; soneti kolmerealine lõppstroof

tindi|kiri
tindiga [2] kirjutatud kiri. Niiskuse käes valgub tindikiri laiali. Tindikirjas tekst.

traktaatlik-liku, -likku 30› ‹adj
traktaadi laadis kirjutatud. Nietzsche „Sealpool head ja kurja” on traktaatlik teos.

trio14 või 6› ‹s

1. kolmik (1. täh.) Meie naisteatesuusatajate trio. *.. käis praegu konservatooriumis oma sõbrannaga, keskmise õega triost .. K. A. Hindrey.
2. muus kolmest interpreedist (v. lauljast) koosnev ansambel. Esines viiulist, tšellost ja klaverist koosnev trio. Helilooja ise mängis kaasa trio koosseisus.
▷ Liitsõnad: instrumentaal|trio, mees|trio, naistrio.
3. muus kolmele muusikariistale kirjutatud helitöö. Mozarti trio klaverile, viiulile ja tšellole. Helilooja on kirjutanud mitu triot, triod.
▷ Liitsõnad: keelpilli|trio, klaveri|trio, puhkpillitrio.

tähtpäeva|kirjutis
(kirjutatud tähtpäeva, näit. juubeli puhuks)

tähtpäeva|luule
tähtpäeva puhuks kirjutatud luule

tänu|kiri

1. tänuks kirjutatud kiri. Kaebekirjad ja tänukirjad.
2. tänuks antav (kunstiliselt kujundatud) tunnistus. Aukirjad ja tänukirjad. Laulupeo peakomisjoni tänukiri.

tühitühja 32

1.adjmitte millegagi täidetud, mitte midagi sisaldav; selline, kust miski puudub.; ant. täis. a. (anuma, ruumi vms. kohta). Tühi tünn, karp, pudel, kohver, kapp. Tühi taara. Tühi küün, ruum. Kast on täiesti tühi. Puid ei ole, pliidialune on tühi. Klaas on tühi mis tühi. Jõi pitsi põhjani tühjaks. Sõi oma taldriku tühjaks. Koputas piibu tühjaks. Pooleldi tühjaks joodud kohvikann. Ämber on tühi. Põua ajal on kaevud tühjad. Auto on tühjaks laaditud. Kallas tikutoosi lauale tühjaks. Läks tühja korviga turule. Varrukas ripub tühjana. Silmakoopad näisid tühjad. Tühjaks läinud õhupall, madrats. Tühjaks lastud kummid. Salved, aidad on tühjad. Püss oli tühi, laadimata. Söö, neela suu tühjaks! Tühjad sooled korisevad. Lehma udar tuleb tühjaks lüpsta. Tühjaks jooksnud silm. Haavatu jooksis verest tühjaks. Oksendas ennast tühjaks. Olin läbi nagu tühjaks pigistatud sidrun. Pool suud on hammastest tühi. Loomadest ja lindudest tühjaks jäänud mets. Jõgi on kaladest tühi. Vähipüüdjad on järve tühjaks püüdnud. Põõsad on marjadest tühjaks söödud. Tühjaks korjatud pähklipuu. Aku, patarei on tühi 'laenguta'. Täis ja tühi 'võiduta' loos. Tal on ainult kaks tühja kätt, muud ei midagi. Täiesti tühi vaikus. Loodus ei salli tühja kohta. Meri, jääväli, taevas on tühi 'lage'. Ümberringi on vaid neli tühja seina. Tühi kott ei seisa püsti. | piltl. Tühi tünn tümiseb. Tühja tünni kõmistama. Ideest jäi järele ainult tühi kest. Pataljon jooksis verest tühjaks. || (näljatunde, söömata oleku kohta). Kõht on tühi. Kannatas tühja kõhtu. Seda rohtu ei tohi võtta tühja kõhuga. Ära kõhtu tühjaks jäta! Kere on tühi. Marsib tühja vöövahega edasi. Lapsed karjuvad tühja kõhtu. Tühi kõht on kõige parem kokk. || rahatu, rahast lage. Rahakott, tasku, kassa, arve on täiesti tühi. || (varastamist märkivates ühendites). Nad plaanivad panka tühjaks riisuda. Korter on tühjaks tehtud, tühjaks varastatud. || piltl (selle kohta, et miski on ammendatud). Laenuallikad on tühjaks ammutatud. Tühjaks kirjutatud teema. Repertuaar on tühjaks mängitud. b. selline, kuhu pole kirjutatud, trükitud, joonistatud vms. Tühi lehekülg. Tühi rida, lahter. Allkirja jaoks on jäetud tühi koht. Sõnade vahel olgu veidi tühja ruumi. Tühi tahvel. Teeristidel seisid tühjad viidad. Tühi videokassett. c. selline, kus ei ole inimesi (v. on vähe inimesi); liikluseta; vaba; asustamata, asukateta, elaniketa. Varahommikuti on tänavad tühjad. Sügisel jääb rand tühjaks. Perroon on päris tühi. Rong on peaaegu tühi, tühjem veel kui eile. Tühi lava. Mängiti peaaegu tühjale saalile. Etendus läks tühjale majale. Kell helises ja fuajee jäi tühjaks. Tühjad tooliread. Tühi takso. Leidsime kohvikus tühja laua. Palatis pole ühtki tühja voodit. See korter on kaua tühi seisnud. Maja on täiesti tühi. Külad on tühjaks jäänud. Sajandi alguses oli see saar veel tühi. Ameerikas oli palju tühja maad. *Rauad saate mõlemad! Tühjale maale [= Siberisse] lähete eluajaks! E. Vilde. d. piltl (mõtete, emotsioonide puudumise v. millestki vabanenud oleku, tühjusetunde vms. kohta). Pea on tühi. Nuttis end tühjaks. Leidis inimese, kellele ennast tühjaks rääkida. Räägib suu, südame tühjaks. Ta süda on tühi ja puhas. Naersime end tühjaks. Ootas, kuni teine end tühjaks karjub. Tal oli tühi tunne. Süda ja hing jäid tühjaks. Seisis tühjana, vapustatuna. Olen jälle kuidagi tühi, nagu lahkunuks keegi lähedane. Pettumus oli ta tühjaks pigistanud. || (pilgu, ilme kohta:) mitte midagi väljendav, ilmetu, tardunud, nüri. Tühi pilk. Tühja pilguga silmad. Näol on tühi, äraolev ilme. Väsinud tühja ilmega eideke. Näod on tühjad, neis pole midagi. Tühjad, mitte midagi mõistvad silmad. Haige tühjad selged silmad. *Ja ema pilk oli nii imelik – ka nagu tühi. Et vaatab ja ei näe ... L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: pool|tühi, õhutühi; inimtühi.
2.adjasjatu, tarbetu, mõttetu, ilmaaegne, niisama; tegeliku v. sügavama sisuta, tähtsusetu, ebaoluline, tühine. Tühjad lootused, unistused, lubadused. Ilma lasteta näib elu tühi. Nende võrdlemine on tühi töö. Kõik on tühi töö ja vaimunärimine. Ära näe tühja vaeva! See on tühi kartus, midagi ei juhtu. Sel suvel polnud tühja vahtimist. Pea on täis tühja tarkust. Ära jahi tühja ebausuga! Tühi ettekujutus kõik. Ta ei pea tühjadest kombetalitustest lugu. Ajab tühja jonni. Teeb tühja kära. See polnud tühi viisakus. Maksab tühja masina eest niisugust raha! Mõni saab mõisa, tema ei saanud tühja hobustki. Ära hakka selle tühja solvangu pärast kohut käima! Mis sa sest tühjast külmetusest, hambavalust kardad! Ah, see on tühi asi! Mis maksab inimelu? – Tühi puru kõik. See on tühi täpe! Haigus ei tule tühjast tuulest 'eimillestki'. Ta arvamus on mulle tühi õhk 'ükskõik, eimiski'. || (sisutu v. alusetu jutu kohta). Tüütab meid tühja lobaga. Viideti aega tühja lobisemisega. Ära aja tühja juttu. Levitab tühje jutte. See on tühi lora, lori. Peab teise juttu tühjaks pläraks. Teeb tühje sõnu. Tühi kuulujutt, kumu. Tühja lõksutamist ta ei salli. || kunstiväärtuseta; (sügavama) sisuta v. tähenduseta, formaalne. Riiulil oli ainult tühja lugemist. Pilt on tehniliselt hea, kuid tühi. Vahetati mõned tühjad laused. Tühjad fraasid, sõnakõlksud. || (sisutu, kerglase elu v. inimese kohta). Elab lõbusat, aga tühja elu. Kulutas aega tühjadele ettevõtmistele, lõbustustele. Kogu õhtu läks tühjale kurameerimisele. Tühi sõnakõlksutaja, kiitleja. Tühjad ja albid tüdrukud. || kehtetu. Kihlus on tühjaks tunnistatud. *Teie leping on tühi, see ei maksa .. A. Saal. || hrv suuruselt väike, tühine. *Kaupmehed ostsid igalt poolt tühja hinna eest jänesenahku .. F. R. Kreutzwald.
3.smiski v. keegi asjatu, tarbetu, ebaoluline, tühine; eimiski. Küsib, pärib kõiksugust tühja. Mis sa tühjast loed! Ega see koer, tühi, hammusta. Millega see mees tühi ehitab? Poisid läksid tüdruku tühja pärast tülli. Ei ole tast tühjast perenaist. Raha, tühja, saab ikka. Ära nüüd tühje karda! Ah viin, mis ta tühi hea on! Ei tee see külm, tühi, midagi. Palju see lehm tühi ikka sööb. Ei tea, kas ta tuleb appi? – Ega ta tühi vist tule. Ega tal tühjal viga pole (tunnustavalt). Pea on tühja täis. Norib tühjast tüli. Ehitab oma plaanid tühja peale. Taskud on tühja täis 'raha pole üldse'. Aja tühi asjale, karga ise kannule. || tühjus. Silmad vahivad, puurivad tühja.
4.svanapagan, vanatühi (hrl. esineb nõrgenenult rahvapärastes väljendites). Saadab joodiku kus tühi. Võtaks tühi, kus täna on alles koerailm. Võtku tühi, kui see pole minu raha. Jättis töö kus tühi. Et tühi teda võtaks! Tühi teda võtku! Tühi temaga, nendega! (kasut. käegalöömise, ükskõikse suhtumise puhul).
▷ Liitsõnad: vanatühi.
5.svaesus, puudus. Tühi toob tüli majasse, majja. Tühi tuli kätte ja nälg.
6. tühjaadverbilaadselt›. a. asjata, tarbetult, ilmaaegu, niisama, tulutult. Rabad, askeldad, pingutad tühja. Mis siin tühja vaielda. Lapsed ei pea niisama tühja õues keksima. Sõitis tühja, arsti ei olnudki. Ära tühja looda! Päevad kaovad tühja. On tühja elanud. Tühja kulutatud aeg. Ta on jälle tühja tõrelda saanud. Mis sa tühja nutad, muretsed. Mootorid mürisesid tühja. Ära lase veel niisama tühja joosta! Kohtumine lõppes tühja. b. esineb rahvapärastes ütlustes; kasut. juhul, kui midagi ei peeta oluliseks. Tühja ka(h), jäägu nii. Tühja ka, käib küll. Paljugi mis räägitakse, tühja ka. Ah tühja, ei tahagi süüa. Mis tühja, ära selle väikese asja pärast ära mine. Tühja sest vaasist, ostame uue. Maksab mis ta maksab, tühja sellest. Tühja häbist! Tühja sa sest seelikust nii palju triigid. Tühja! Kui reisist asja ei saa, sõidan koju. Tühja nüüd! Mis sa tühja! Tühja temaga, sinuga, nendega! c. eitab teatavat tegevust, olukorda, omadust täiel määral. Tühja ta seda meile öelda tohib. Tühja ta sinna seltsi kuulub. Tühja sa vanaisa mäletad. Tühja ma seal magasin. Olla uhke tüdruk. Tühja! d. (millegi nurjumist, luhtumist, ebaõnnestumist märkiva sõnaühendi koosseisus). Kõik läheb tühja. Ennustus läks tühja. Rõõmustas, et jahilkäik ei ole tühja läinud. Lootus langes tühja. Ajas kogu me plaani tühja. Kuri nõu aeti tühja. Aeg kadus tühja. Nali lendas tühja.
7. tühjagiadverbilaadselt, hrl. eitusegamitte midagi, mitte sugugi, üldse mitte. Ei mäleta tühjagi. Tühjagi ta ei oska. See kõik ei tähenda tühjagi. Ei tule sest reisist tühjagi. Ära karda tühjagi. Homme on eksam, aga ma ei tea tühjagi. Tundus, et liigub, aga ei liikunud tühjagi. Ei ta vaidle enam tühjagi. Arvas, et saab hakkama, aga tühjagi. Sul hakkab külm. – Ei hakka tühjagi. Kas see tähendab õnnetust? – Tühjagi.

vaba|värsiline
vabavärsis kirjutatud. Vabavärsiline luuletus, luule.

vahele|kirjutus
millelegi vahele kirjutatud tekst. Käsikirjas on parandusi ja vahelekirjutusi.

vana|islandi
Vanaislandi ja uusislandi kirjakeel (kasutusel vastavalt alates 11. ja 16. sajandist). Vanaislandi saagad (kirjutatud vanaislandi keeles).

vastu|kiri
vastuseks kirjutatud kiri. Tänas vastukirjas abi eest.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur