[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alamsaksa|keelne
alamsaksa keeles kirjutatud; alamsaksa keelt kasutav. Alamsaksakeelne kirjandus. Alamsaksakeelsed ürikud.

all|kiri

1. omakäeliselt kirjatähtedega kirjutatud nimi teksti all. Allkiri on selge, hästi loetav, õige, võltsitud. Sekretär võttis käskkirjale direktori allkirja. Allkirja andma, tõestama. Tööriistad anti välja allkirja vastu. Üleskutsele kogutakse allkirju. Pane oma allkiri ka alla.
2. nimetus, selgitav tekst pildi vms. all. Illustratsiooni, pildi allkiri.

ananüüm ‹-i 21› ‹s›
tagant ettepoole loetud v. kirjutatud nimi, tagurpidinimi

auhinna|töö
hrl. ettemääratud teemal kirjutatud uurimus auhinna taotlemiseks. Üliõpilaste auhinnatööd.

autobiograafia ‹1› ‹s›
isiku enda kirjutatud elulugu. Kirjaniku autobiograafia. Kirjutab autobiograafiat.

autograaf ‹-i 21› ‹s›
autori enda käega kirjutatud käsikiri vm. tekst. Kirjandusmuuseum kogub kirjanike autograafe.

dedikatsioon ‹-i 21› ‹s›
teose algusesse kirjutatud v. trükitud pühendus

ema|keelne
emakeeles väljendatud v. kirjutatud, emakeeles toimuv. Emakeelne haridus, kirjandus, õpetus. Emakeelsed ajalehed.

epigrammiline ‹-se 5› ‹adj›
epigrammi vormis kirjutatud; epigrammile omane. Epigrammiline pilkeluule. Luuletuse epigrammiline teravus, löövus.

epitaaf ‹-i 21› ‹s›
hauakiri v. hauakirjaga mälestussammas; surnu mälestustahvel kiriku seinal. *Juhan Liivi hauasammast ehib epitaafina luuletus „Kui tume veel kauaks ka sinu maa”. P. Rummo. || kirj kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus

esseistlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
esseele omane; essee laadis kirjutatud. Esseistlik stiil, laad. Esseistlik reisikiri.

filmi|muusika
spetsiaalselt filmi jaoks kirjutatud muusika

graafiline2 ‹-se 5› ‹adj›

1. graafikasse kuuluv, graafikale omane; joonistuslik, joonestuslik. Graafilised tehnikad. Graafiline leht, töö. Projekti graafiline materjal.
2. trük trükikujunduslik; keel kirjatäheline, kirja-. Lehekülje, luuletuse graafiline pilt. Graafiline ekspertiis jur kirjutatud teksti kui asitõendi ekspertiis kirjutaja kindlakstegemiseks, kirjaekspertiis. *.. kirjaviis on ikkagi ainult keelelise väljenduse üheks vormiks, nimelt selle nähtavaks graafiliseks vormiks. A. Kask.

instrumentaal|helitöö
instrumentidele (2. täh.) kirjutatud helitöö

instrumentaal|muusika
muus instrumentidele (2. täh.) kirjutatud, instrumentidel esitatav muusika

juhu|luule
kirj mingi sündmuse (ristsed, pulmad, sünnipäev jne.) pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule, Euroopas eriti harrastatud 14.–18. sajandil

kaks|keelne

1. kahes keeles kirjutatud, kaht keelt sisaldav, kaksikkeelne, kahekeelne. Kakskeelne sõnaraamat, väljaanne.
2. kaht keelt (võrdselt) valdav ja kasutav. Kakskeelne elanikkond. Vepslased on kakskeelsed – oskavad nii vepsa kui vene keelt.

katse|töö

1. katsete tegemine, katsetamine. Pikaajalise katsetöö tulemusena saadi saagikaid viljasorte. Laboratooriumi katse- ja uurimistööd.
2. algajalikult, katseks kirjutatud v. loodud teos, katsetus; proovitöö. Ilukirjanduslik katsetöö. Ketrus ja kangakudumine olid neidudele abiellumiseks sobivuse katsetöödeks.

keelpilli|kvartett
muus
1. neljast keelpillimängijast (2 viiulit, vioola ja tšello) instrumentaalkvartett. Eesti Filharmoonia keelpillikvartett. Ta mängis keelpillikvartetis.
2. vastavale neljale instrumendile kirjutatud helitöö. H. Eller on loonud mitu keelpillikvartetti.

keelpilli|kvintett
muus
1. viiest keelpillimängijast (2 viiulit, 2 vioolat ja tšello) instrumentaalkvintett
2. vastavale viiele instrumendile kirjutatud helitöö

kiri ‹kirja 31› ‹s›

1. hrl. graafiliste märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja edastamiseks. Egiptuse, kreeka, ladina, slaavi, heebrea, araabia, hiina, armeenia, gruusia, gooti kiri. Pimedate kiri. || šrift, trükikiri, selle liik v. kraad. Raamat trükiti Laakmanni kulu ja kirjadega 'väljaandel, kirjastusel'. Antiikvas, groteskis, fraktuuris vm. kirjas trükitud raamatud. Paks, jäme, rasvane, poolpaks, harilik kiri. Suure kirjaga raamat, kuulutus. || kirjutamine, kirjaoskus; kirjatarkus, kirjasõna. Kolkakülades ei osatud lugeda ega tuntud kirja. *Kui tema amet oleks kirja uurida, võiks ta rääkida niisama targalt kui Küti Elmar. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: hieroglüüf|kiri, häälik|kiri, kiil|kiri, kiir|kiri, masina|kiri, mõiste|kiri, nöör|kiri, pilt|kiri, raid|kiri, ruuni|kiri, sala|kiri, silp|kiri, sõlm|kiri, tähtkiri; fraktuur|kiri, grotesk|kiri, kapitaal|kiri, kapiteel|kiri, korpus|kiri, kursiiv|kiri, ptii|kiri, püst|kiri, trüki|kiri, versaalkiri.
2. kirjamärkide käsitsi kirjutamise viis; käekiri. Tal on ilus, selge kiri. Kiri on hästi loetav, lohakas, kribuline. Kogu päevik on täis tihedat peent kirja.
▷ Liitsõnad: ilu|kiri, kald|kiri, plakat|kiri, püst|kiri, standard|kiri, ümarkiri; pliiatsi|kiri, tindi|kiri, tušikiri; kirbukiri.
3. kirjamärkidest koosnev tekst. Kiri päevikus on tuhmiks muutunud. Kõnnitee serval olid sildid kirjaga „Murul käimine keelatud!” Hauakivide kiri oli peaaegu kustunud. Ega kiri valeta. || mündi pool, millel on väärtust märkiv number koos rahaühikut märkiva sõnaga; ant. kull. Väljakupoolte loosimisel tuli kohtunikul kulli ja kirja visata. Kull või kiri? (küsimus loosimisel, liisuheitmisel). Kulli ja kirja mängima 'õnnemängu mängima, kus võidab see, kes õigesti ennustab, kas pöörlema pandud v. õhku visatud mündil jääb kukkumisel peale vapi- või kirjapool'.
▷ Liitsõnad: all|kiri, haua|kiri, juht|kiri, käsi|kiri, lipu|kiri, peal|kiri, raidkiri; neoon|kiri, tulekiri; õigekiri.
4. (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud v. suletud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks vm. Ametlik kiri. Tähitud kiri. Õhuke, paks, pikk, lühike, napisõnaline, lakooniline kiri. Avatud, avamata kiri. Kirjade sorteerimine, tembeldamine postiasutuses. Ema, sõbra kiri. Kiri kallimalt. Laual on vanemate kiri. Kiri kodumaalt, välismaalt, Lätist. Tema kirjad kodustele. Kirja kirjutama, saatma, ootama. Luges kirja läbi. Panin kirja posti. Kleepis kirja kinni. Tegin kirja lahti. Sain temalt mitu kirja. Ajalehele, toimetusele saabus lugejatelt palju kirju. Mul on sulle kiri üle anda. Viimase postiga tuli mitu kirja. Rebis kirja tükkideks, puruks. Kirjas polnud sõnagi viimastest sündmustest. Püüdis asja ajada kirja teel. Vangid vahetasid kirju salaja. Teda polnud kodus, jätsin talle väikese kirja. *.. Roht ilmutab hiljem „Tallinna Teatajas” koguni avaliku kirja, milles peale muu teatab, et ta oma endiste kirjanduslike sõprade pärast häbeneb. J. Kärner. || selles vormis kirjutatud ilukirjanduslik vm. teos. O. Lutsu teos „Kirjad Maariale”. Pauluse kirjad. || kirjaümbrikut meenutav nõelte pakend. Kiri nõelu.
▷ Liitsõnad: anonüüm|kiri, armastus|kiri, era|kiri, kaas|kiri, kaebe|kiri, lepitus|kiri, meeldetuletus|kiri, protesti|kiri, soovitus|kiri, tänu|kiri, vabandus|kiri, vastus|kiri, viisakus|kiri, õnnitlus|kiri, ässituskiri; e-|kiri, elektronkiri; liht|kiri, tähtkiri.
5. ‹hrl. pl.› kõnek dokument, ametlik paber; ürik. Laos oli vähem kaupa, kui kirjad näitasid. Arveametnik ja kassapidaja hoiavad kirjad ilusasti korras. *Vahepeal on Emmi – kirjade järgi Anette-Emmeline – vankripäras end sõidusuunda pööranud .. M. Traat. *Tead, Logina on kolmsada aastat vana koht ... Juba poola-aegsetes kirjades mainitakse. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: au|kiri, ees|kiri, hinna|kiri, kaitse|kiri, kiitus(e)|kiri, kinke|kiri, käsk|kiri, luba|kiri, märgu|kiri, nõude|kiri, palve|kiri, pant|kiri, põhi|kiri, raha|kiri, ratifitseerimis|kiri, ring|kiri, saate|kiri, suunamis|kiri, teenistus|kiri, turbe|kiri, voli|kiri, võla|kiri, ärakiri; hinge|kiri, kiriku|kiri, nime|kiri, revisjonikiri.
6. kõnek nimekiri; ‹sisekohakäänetes› osutab kategooriale, liigile, rühmale, kuhu keegi loetakse, arvatakse kuuluvat v. kust keegi välja arvatakse. Poisid võib juba meeste kirja arvata. Oled sa ikka veel poissmeeste kirjas? Koolis oli ta kogu aeg kolmemeeste kirjas. Õppeedukuselt on kool paremate kirjas. Teda ei saa veel kahtlusaluste kirjast kustutada. *.. väga ja väga võimalik, et ta enam polegi Häänküla kooli õpilaste kirjas. O. Luts.
7. van raamat. *Pealegi, kui Ants tõesti tahtis teada, kas vanus raamatuis leidub midagi huvitavat Vanapaganast, siis võis ta õpetaja poole pöörduda, sest see pidi ometi vanu kirju tundma. A. H. Tammsaare. || piibel, püha raamat. Kirigi ütleb, et vanemate patud nuheldakse laste kätte.
▷ Liitsõnad: aja|kiri, kuu|kiri, püha|kiri, reisi|kiri, väitekiri.
8. (kaunistav) muster, ornamentika (riidel, puuesemetel jm.). Lilleliste kirjadega põll. Särgikäiste kiri. Ilusa kirjaga kangas. Põletatud kirjadega puunõud. Hiiu kirjadega õllekapp. Lõikas kepile kirjad peale. Uhkete kirjadega tort. Musta-valget kirja 'musta-valgekirju' lehm. | piltl. *.. tüdruku küüned olid sinna [põsele] jätnud kirja, mida ei saanud valesti mõista. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: kampsuni|kiri, kinda|kiri, käise|kiri, pitsi|kiri, puidu|kiri, suka|kiri, tanu|kiri, tikandi|kiri, vaiba|kiri, varruka|kiri, vöökiri; pilu|kiri, põletuskiri; kalasaba|kiri, kirbu|kiri, kärbse|kiri, liblika|kiri, lill|kiri, vikkel|kiri, vöötkiri.

kirjas olema ~ seisma

1. üles kirjutatud, üles märgitud, kirja pandud olema. Selle kohta on üht-teist õpikus kirjas. Seal seisis must valgel kirjas, et ..
2. kusagil registreeritud, arvel olema. Korralikku töömeest temast pole, peaasi et ainult päev kirjas. Meeskonnal on siiani kirjas kaks võitu ja kaks kaotust.

kiri|romaan
kirj kirjade, kirjavahetuse vormis kirjutatud romaan

kirjalik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
kirjutatud (v. trükitud) kujul esinev, kirja pandud; kirja panemisega, kirjutamisega seostuv; ant. suuline. Kirjalikud allikad, teated. Kirjalik tõend, nõusolek, palve, protest, korraldus, luba. Volikiri on kirjalik volitus. Õpilaste kirjalikud koduülesanded. Eksam oli kirjalik.

kirjaline ‹-se 5› ‹adj›

1. kirjatud, mustriline; kaunistustega. Kirjaline vöö. *..suur kirjaline vaipki oli neil laotatud vankrile. E. Kippel.
▷ Liitsõnad: hõbe|kirjaline, kauni|kirjaline, kuld|kirjaline, lill|kirjaline, lõike|kirjaline, naast|kirjaline, peene|kirjaline, põletus|kirjaline, väikese|kirjaline, värvikirjaline.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› kirjutatud kujul esinev
▷ Liitsõnad: käsi|kirjaline, ringkirjaline.

kirjand ‹-i 2› ‹s›
mingil teemal kirjutatud lühem töö kirjaliku väljendusoskuse harjutamiseks v. selle kontrollimiseks (koolis, kõrgemasse õppeasutusse astumisel). Õpilaste kirjandid. Eksamitööks oli kirjand. Kirjutage kirjand teemal „Minu kodu”! Õpetaja parandab kirjandeid. Paremad kirjandid loeti klassis ette. Poiss sai kirjandi eest viie.
▷ Liitsõnad: eksami|kirjand, klassi|kirjand, kodu|kirjand, küpsus|kirjand, lõpu|kirjand, võistluskirjand.

kirjandus ‹-e 5› ‹s›
kirjutatud ja trükitud sõnaline looming (tarbe- ja ilukirjandus kokku), kirjasõna; vastavad trükised ja kirjutised. a. eeskätt ilukirjandus. Realistlik, klassitsistlik kirjandus. Eesti, vene, inglise kirjandus. Meie varasem, tänapäeva kirjandus. Vesteldi kunstist ja kirjandusest. Tundis juba varakult huvi kirjanduse vastu. Sisseastumiseksamid on keemias ning eesti keeles ja kirjanduses. Kollane kirjandus 'kunstiliselt alaväärtuslik, hrl. põnevust ja sensatsiooni taotlev ilukirjandus'. Ta loeb ainult head kirjandust. b. eeskätt tarbe-, erialane kirjandus. Erialane, teaduslik, populaarteaduslik kirjandus. Poliitiline, põllumajanduslik, pedagoogiline, tehniline, meditsiiniline kirjandus. Riigivastane, keelatud, põrandaalune kirjandus. Tema raamatukogus leidub väga mitmesugust kirjandust. Selle probleemi kohta on vähe kirjandust. Teose lõpul on kasutatud kirjanduse loetelu. Kirjanduse andmetel on sellekohaseid katseid varemgi tehtud.
▷ Liitsõnad: ajaviite|kirjandus, bulvari|kirjandus, detektiiv|kirjandus, dokumentaal|kirjandus, draama|kirjandus, jutu|kirjandus, kõmu|kirjandus, laste|kirjandus, lava|kirjandus, maailma|kirjandus, massi|kirjandus, memuaar|kirjandus, noorsoo|kirjandus, novelli|kirjandus, näite|kirjandus, olu|kirjandus, proosa|kirjandus, põnevus|kirjandus, päris|kirjandus, rahvus|kirjandus, romaani|kirjandus, seiklus|kirjandus, sopa|kirjandus, turu|kirjandus, ulme|kirjandus, veste|kirjandus, väärtkirjandus; antiik|kirjandus, mineviku|kirjandus, nüüdis|kirjandus, pagulas|kirjandus, tõlke|kirjandus, uudis|kirjandus, väliskirjandus; aime|kirjandus, aja|kirjandus, ajaloo|kirjandus, kalendri|kirjandus, kihutus|kirjandus, kiriku|kirjandus, kooli|kirjandus, kunsti|kirjandus, meditsiini|kirjandus, metoodika|kirjandus, muusika|kirjandus, noodi|kirjandus, propaganda|kirjandus, spordi|kirjandus, tarbe|kirjandus, teadus|kirjandus, teatme|kirjandus, teatri|kirjandus, tehnika|kirjandus, töölis|kirjandus, valgustus|kirjandus, õppekirjandus.

kirjandus|arvustus

1. teat. kirjandusteos(t)e kohta kirjutatud arvustus. Ta on kirjutanud rohkesti kirjandusarvustusi.
2. kirjanduskriitika. Viimaste aastate kirjandusarvustus.

kirja|täht

1. täht kirjamärgina (nii trükis kui ka kirjutatuna); kirjutatud täht. Laps ei oska veel kirjatähtedega kirjutada.
2. kirjapandu, kirjutatu, kirjasõna; kirjas seisvad faktid, õpetused, ettekirjutused vms. Raamatute sisu jääb surnud kirjatäheks, kui seda ei osata tegelikus elus rakendada. Bürokraadina toimis ta alati täpselt kirjatähe järgi.
3. kõnek kirjalik tõend, ametlik paber; kiri. Priikslaskmise kohta lubati neile ka kirjatäht anda. *Mul oleks tarvis kiri Jegor Mihhailovile edasi toimetada. Viige talle volitus koos kirjatähega. R. Nurkse (tlk).

kirjutatu ‹1› ‹s›
see, mis on kirjutatud. Luges kirjutatu veel kord üle.

kirjutis ‹-e 5› ‹s›
kellegi poolt kirjutatud (lühem) töö, näit. artikkel, retsensioon. Kirjutise autor. Pikem, lühem kirjutis. Populaarteaduslik, ajalooalane, keeleteaduslik kirjutis. Poleemiline, kriitiline kirjutis. Tema sulest on sel teemal ilmunud mitu kirjutist. Kogumikus on ka kirjutisi looduskaitsest.
▷ Liitsõnad: ajalehe|kirjutis, lühi|kirjutis, ülevaatekirjutis; spordi|kirjutis, teatri|kirjutis, tähtpäevakirjutis.

kirjutus ‹-e 5› ‹s›

1. kirjutamine. Teda segati kirjutuse ajal.
▷ Liitsõnad: juurde|kirjutus, sisse|kirjutus, välja|kirjutus, üleskirjutus; õigekirjutus.
2. kirjutatud tekst, kirjutatu. Kirjutas aadressi ümbrikule ja kontrollis hoolikalt kirjutuse õigsust. Kirjutus oli tehtud paberilipakale tindipliiatsiga. || kirjutis, artikkel. *Viimasel ajal oli ta hakanud avaldama kirjutusi linna lähemast ja kaugemast minevikust. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: ette|kirjutus, juurde|kirjutus, välja|kirjutus, üleskirjutus.

kirjutus|kiri

1. käsitsi kirjutatud kiri (vastandina trüki- v. masinakirjale)
2. trük käsitsi kirjutatud kirja taoline trükikiri

klaveri|kvartett
muus klaverile ja kolmele poogenpillile (viiulile, vioolale ja tšellole) kirjutatud helitöö

kodu|kirjand
kodutööna kirjutatud kirjand

kriitika ‹1› ‹s›
‹hrl. sg.›
1. arvustamine, kriitilised arvamusavaldused, kriitiline hinnang. Asjalik, terav, halastamatu, hävitav, noriv, pahatahtlik, mahategev, õiglane, sõbramehelik, heatahtlik, kiitev kriitika. Ta võttis esitatut, loetut kriitikata 'uskus kõike'. Tõlge ei kannata kriitikat, on allpool igasugust kriitikat 'on nõrk'. || eeskätt vigade ja puuduste esiletoomine; kritiseeriv hinnang. Politsei tõrjub siseministri kriitikat. Altpoolt tulev kriitika. Igaüks ei talu, salli kriitikat. Tema kriitika sinu kohta ei olnud päris objektiivne. Paistab, et sinu kriitika tuli asjale kasuks. Kriitikat tegema 'kritiseerima'. Kriitikat omaks võtma 'kritiseerivate märkuste õigsust tunnistama'.
▷ Liitsõnad: enesekriitika.
2. kirjandus- ja kunstiloomingu, teaduslike teoste vms. kohta kirjutatud arvustused. Uudisteoste kriitika. Luuleülevaated ja jooksev kriitika. Tutvusin ajakirjanduses lavastuse kohta avaldatud kriitikaga. Romaan äratas kriitikas elavat vastukaja. || kriitikud, arvustajad; arvustus. Kriitika võttis teose tunnustavalt vastu. Kriitika väitis, et noorel autoril on häid kirjanduslikke eeldusi.
▷ Liitsõnad: filmi|kriitika, kirjandus|kriitika, kunsti|kriitika, teatrikriitika.
3. millegi usaldatavuse teaduslik kontroll. Ajalooallikate kriitika.
▷ Liitsõnad: allika|kriitika, tekstikriitika.

kuri|vara
info programm, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks, et arvutit ilma selle kasutaja teadmata kahjustada v. kuritarvitada. Arvutiviirused ja muu kurivara. Oled sa kindel, et sinu arvutis pole kurivara?

kuulde|mäng
ringhäälingu jaoks kirjutatud v. kohandatud draamateos. Kuuldemäng „Tuulise ranna” ainetel. Kuuldemängu kuulama. Kuuldemänge lavastama. R. Kaugver on kirjutanud rohkesti kuuldemänge.

kvartett ‹-teti 21› ‹s›
muus
1. neljast lauljast v. mängijast koosnev ansambel. Meeskoori kvartett. Mihkel laulab kvartetis. Laulis, mängis kvartett. || piltl nelik. Teatesuusatajate kvartett. Olime neljakesi sõbrad: meie kvartett liikus sageli koos.
▷ Liitsõnad: keelpilli|kvartett, mees|kvartett, nais|kvartett, topeltkvartett.
2. neljale häälele v. muusikariistale kirjutatud helitöö
▷ Liitsõnad: instrumentaal|kvartett, keelpilli|kvartett, klaveri|kvartett, puhkpilli|kvartett, vokaalkvartett.

kvintett ‹-teti 21› ‹s›
muus
1. viiest mängijast v. lauljast koosnev ansambel. Esines filharmoonia kvintett. || piltl viisik. Epee meeskonnavõistluses sai esikoha Saksamaa kvintett. *Ka meie muusade kvintett / ta juurde ruttab mirdisallu. H. Talvik.
▷ Liitsõnad: keelpilli|kvintett, mees|kvintett, naiskvintett.
2. viiele häälele v. muusikariistale kirjutatud helitöö
▷ Liitsõnad: instrumentaal|kvintett, keelpilli|kvintett, klarneti|kvintett, klaveri|kvintett, puhkpilli|kvintett, vokaalkvintett.

käe|kiri

1. kirjatähtede isikupärane kirjutamislaad; kirjutatud tähtede, teksti väliskuju. Halb, lohakas, inetu, ilus, rahulik, selge, ühtlane käekiri. Püstakas, pisut viltune, nurgeline, ümar, kalligraafiline käekiri. Käekiri on võõras, tuttav, mitteloetav, koolilapselik. Püüdis kirjutades käekirja moonutada. Suure kauni käekirjaga kirjutatud aadress. Tal on peen kribuline käekiri. Tundsin käekirjast ära, et kiri oli emalt. Päevik on vaevu loetavas käekirjas.
2. piltl kellelegi omane, iseloomulik (loominguline) väljenduslaad. Kunstniku, lavastaja, luuletaja loominguline käekiri. Nende filmide puhul torkab silma režissööride erinev käekiri.

käsi|kiri
millegi käsitsi, kirjutusmasinal v. personaalarvutil kirjutatud tekst. Luuletuste, romaani, õpiku, sõnaraamatu, artikli käsikiri. Käsitsi, masinal kirjutatud käsikiri. Mahukas, tüse käsikiri. Esialgne, avaldamata käsikiri. Käsikirja koostama, redigeerima, toimetama. Kohendasin, parandasin, täiendasin, viimistlesin käsikirja. Käsikiri anti trükki. Laul levis käsikirjadena, käsikirjades. Kogumik seisis kaua käsikirjas. Osa luuletustest on jäänud käsikirja. Novellivõistlusele saabus mitukümmend käsikirja. Sahtlis oli pakk käsikirju. || antiik- v. keskajast pärinev käsitsi kirjutatud teos, manuskript. 13. sajandi käsikirjad. Kloostrites kirjutati ümber ja säilitati väärtuslikke käsikirju.
▷ Liitsõnad: alg|käsikiri, autori|käsikiri, filmi|käsikiri, mustand|käsikiri, originaalkäsikiri.

käsu|lauad pl
kirikl kivitahvel, millele olnud kirjutatud Moosese 10 käsku | piltl. Moraali käsulauad.

laulik ‹-u 2› ‹s›

1. rahvalike lihtsa vormiga laulude tegija; rahvalaulik; hrl luulek luuletaja, poeet. Enamasti igas vallas oli oma laulik, kes selle kandi elust laule tegi. Laulikud käisid pulmades kaasitamas. Maarahva laulik Kristjan Jaak Peterson. || van laulja. *Viimati palus Peeter, et Mari midagi pidi laulma, sest tema ise oli suur laulik ja armastas laulu üliväga. A. Kitzberg. | piltl. Suliskuuelised laulikud 'laululinnud'.
▷ Liitsõnad: aja|laulik, armastus|laulik, koidu|laulik, koja|laulik, küla|laulik, laada|laulik, lembe|laulik, mees|laulik, nais|laulik, pulma|laulik, ränd|laulik, tänava|laulik, vabadus|laulik, õuelaulik.
2. trükitud v. käsitsi kirjutatud hrl. lauldavate laulude kogumik v. valimik. Laulikud ja salmikud. Laulikuks osteti paks klade. Noored kirjutasid laule üksteise laulikutesse. Nootidega laulik.

laulu|album
suurem käsitsi kirjutatud laulik. Omaaegsed külaneiude laulualbumid.

maha lugema
kirjutatud teksti jälgides esitama. Tervituskõnet ei tohiks paberilt maha lugeda, tuleks ikka peast rääkida.

makro ‹6› ‹s›
info kasutaja kirjutatud toimingute jada rakendusprogrammis . Kasutab makrosid teksti vormindamiseks.

manuskript ‹-i 21› ‹s›
käsikiri (hrl. käsitsi kirjutatud). Kloostrite iidsed manuskriptid. Paks ladinakeelne manuskript. *Manuskriptid valmivad põlve otsas. Samas seisundis tehakse korrektuure. R. Parve.

meeskoori|laul

1. meeskooridele kirjutatud laul. Veljo Tormise meeskoorilaulud.
2. meeskoori(de) esinemine. Kõlas võimas meeskoorilaul.

murde|keelne
murdes, murdekeeles kõneldud v. kirjutatud. Murdekeelne kõne. G. Suitsu murdekeelne „Kerkokell”.