[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kirjutama ‹37›

1. tähti, numbreid vm. kindla tähendusega märke v. nende ridu paberile vm. materjalile tegema; kirjalikku teksti koostama, midagi kirja panema. Tähti, numbreid, hieroglüüfe, noote kirjutama. Kirjutab (pasta)pliiatsiga, sulega, tindiga, täitesulepeaga. Kirjutab kriidiga tahvlile. Käsitsi, masinal, arvutiga kirjutama. Ta kirjutab vaevaliselt, aeglaselt, kiiresti. Katsu hästi väikselt kirjutada! Kirjutas vasaku käega. Laps õpib alles kirjutama. Mees ei oska lugeda ega kirjutada. See on loetavalt, selgesti, halvasti, segaselt kirjutatud. Kirjutas paberilehele ainult paar sõna. Allkirja, oma nime, aadressi kirjutama. Kirjutasin telegrammiblanketile: „Saabun homme!” Ettekannet, seletuskirja, aruannet, protokolli kirjutama. Kirjuta kohe avaldus! Volitust, tõendit kirjutama. Õpilane kirjutab harjutust. Vihik on täis kirjutatud. Istus oma kabinetis ja kirjutas. Heebrea keelt kirjutatakse paremalt vasakule. See sõna tuleb kirjutada suure algustähega. Siis kirjutati 'oli' aasta 1784. Randlaste hulgas valitses kirjutamata seadus, et merehädalisi tuleb abistada. Käsi tõrgub seda kirjutamast. | piltl. Kangelaslikud võitlejad kirjutasid oma nime igaveseks ajalukku. *Egas neile pole näkku kirjutatud, et nad vaenlased on. E. Maasik. || nende märkide tegemiseks vastav, sobiv olema. Sulg kirjutab hästi. See kriit ei kirjuta.
2. kirja (4. täh.) saatma; midagi kirja teel teatama. Ta pole enam ammu emale kirjutanud. Lubas kohe kirjutada, aga unustas. Sellest on tarvis talle kindlasti kirjutada. Poeg kirjutab, et elab hästi. Sain temalt kirja, kuid ei ole jõudnud veel vastu kirjutada.
3. kirjutades (1. täh.) mingit teost looma. a. (hrl. ilukirjandusliku, aga ka muu kirjasõnalise loomingu kohta). Kirjutab luuletusi, jutustusi, vesteid, novelle, kuuldemänge, stsenaariume. Värsse, proosat kirjutama. Kogu pala on kirjutatud dialoogis. Kirjutasin sellest sündmusest ajalehele följetoni. Kirjutas huvitava populaarteadusliku artikli, põhjapaneva uurimuse. Raamatu kohta kirjutati mitu retsensiooni. Raamat, teos on kirjutatud ladusalt. Rein kirjutab parajasti väitekirja. Ta kirjutab sageli ajakirjas „Eesti Loodus”. Selle probleemi kohta on palju kirjutatud. Kirjanik kirjutas algul varjunime all. b. (heliloomingu, komponeerimise kohta). Helilooja on kirjutanud koorilaule, kantaate, sonaate, oratooriume, mitu ooperit. Laulumängule on kirjutanud muusika üks kohalik helilooja. H. Eller on kirjutanud ka meeskoorile.
4. (ajakirjanduse, raamatute kohta:) tekstina avaldama, teatavaks tegema. Sellest sündmusest kirjutavad kõik ajalehed. Uutest filmidest kirjutati „Sirbis”. „Lõuna-Eestis algas viljakoristus,” kirjutab tänane „Päevaleht”. Ajalooõpikus kirjutatakse sellest üpris lühidalt.
5. kuhugi registreerima. Peremees kirjutas koha, talu poja nimele. *Millise nime all pidi nüüd väike kirikuraamatusse kirjutatama .. ? M. Pedajas (tlk). *Tuleb järeldada, et Peterson end muudele loengutele ei kirjutanud, kuna loengutsüklid olid pealegi tasulised .. K. Taev. || piltl kellegi v. millegi arvele panema, kontosse kandma. Küllap seegi temp kirjutatakse Jussi arvele. Õnnetus tuli kirjutada juhuse arvele.
6. määrama, välja kirjutama (3. täh.) Käisin arsti juures, arst kirjutas rohtu. Kooliarst kirjutas poisile prillid. *Et ta heas lugupidamises seisis, kirjutati talle mõisaaidast viis kuli rukkeid .. J. Mändmets.

alla kirjutama
allkirja andma, allkirjaga kinnitama. Kirjale, käskkirjale, korraldusele, kokkuleppele, aktile alla kirjutama. Kirjutas vekslile (oma nime) alla. Palvekirjale kirjutasid alla paljud inimesed. Kirjutage siia alla, et olete protokolli läbi lugenud, avansi kätte saanud! Rahuleping on juba alla kirjutatud. || piltl millegagi nõus olema, midagi toetama. Sellele seisukohale kirjutan kahe käega alla.

ette kirjutama

1. eeskujuks, näiteks kirjutama. Kirjutas lapsele tähed ette.
2. määrama, ette nägema; mingis suhtes nõudmisi esitama. Täidab kuulekalt, mis kõrgemalt poolt ette kirjutatakse. Ära tule mulle ette kirjutama, mida ma võin teha, kuidas pean elama! Käitub nii, nagu etikett ette kirjutab.

juurde kirjutama
aruandluses midagi tegelikust rohkem näitama. *Napatust oli tulnud kiri, et sealne ehitusbrigaad kirjutab kohutavalt juurde .. H. Lehiste.

kokku kirjutama

1. ühes sõnas, liitsõnana kirjutama; ant. lahku kirjutama. Ühendverbid kirjutatakse osas vormides kokku, osas lahku. Täiendsõna kirjutatakse neil juhtudel põhisõnaga kokku.
2. mitmesuguse materjali, eri allikate alusel midagi kirjutama. Materjali on piisavalt, on vaja hakata artiklit kokku kirjutama.
3. kõnek midagi kergekaalulist v. alusetut kirjutama; valmis vorpima, kokku soperdama. Näita, mis sa siin tema kohta oled kokku kirjutanud! *Üks mõttetu sõnademulin see on küll, mis Allemann seal oma lehes kokku kirjutab. J. Kärner.

korstnasse kirjutama vt korsten

kõrva taha kirjutama vt kõrv

lahku kirjutama
eraldi sõnadena kirjutama; ant. kokku kirjutama (1. täh.) Parem on see ühend lahku kirjutada.

läbi kirjutama
kõnek midagi täpsustavalt, viimistlevalt, uuesti kirjutama. Artikli käsikiri tuleb veel kord läbi kirjutada.

maha kirjutama

1. kelleltki v. millestki teat. teksti vms. ära kirjutama. Õpilastel tuli tekst tahvlilt maha kirjutada. Kirjutasin laulu sõnad plaadi pealt maha. Poiss kirjutas ülesanded naabrilt, teiste pealt maha. || plagieerima, kopeerima. *Olen leidnud Hjalmar Södenbergil viis-kuus motiivi, seisukorda, repliiki, mis otsekui Anatole France'ilt maha kirjutatud .. F. Tuglas.
2. kõnek koosseisust välja arvama; maha kandma. Joodik tüürimees kirjutati laevalt maha. *Mis [kirsid] tee peal riknevad, need kirjutame aktiga maha .. J. Järvet.
3. hrv midagi algusest lõpuni, kogu ulatuses kirja panema. *Reisikirjade kompositsiooni kohaselt oleks mul nüüd aeg lühidalt maha kirjutada kogu Ungari ajalugu .. J. Sütiste.

nina peale ~ ninale kirjutama vt nina

sisse kirjutama

1. kuhugi, millessegi kirjutama. Kirjutas raamatusse oma nime sisse.
2. sisse registreerima, elanike registrisse kandma. Ta on sellesse majja, Tallinna sisse kirjutatud. Merle elas tädi juures mitu kuud sisse kirjutamata.

tuulde ~ tuule peale kirjutama vt tuul

välja kirjutama

1. väljakirjutisi tegema. Kirjutas endale raamatust välja vajalikud andmed. Kirjuta harjutusest välja kõik nimisõnad!
2. kellegi lahkumist vormistama; välja registreerima. Naine kirjutati haiglast tervenenuna välja. Vanasti tuli endisest elukohast enne välja kirjutada, kui sai uude sisse registreerida.
3. kellelegi mingit dokumenti, ametlikku paberit vormistama. Orderit, luba, töökäsku välja kirjutama. Saateleht, arve on välja kirjutatud Tallinnas. Arst kirjutas välja surmatunnistuse, retsepti, ravimi.
4. täielikul kujul, lühendamata kirjutama. Asutuse nimi tuleb täielikult välja kirjutada. Kas eesnimi tuleb ka välja kirjutada?

ära kirjutama

1. midagi kusagilt, millegi põhjal kirja panema. Kirjuta endale siit need aadressid ära! Laulu tekst tuleb ajakirjast ära kirjutada.
2. valmis v. lõpuni kirjutama. Kas sa kodused ülesanded ära kirjutasid?

üles kirjutama
kirja panema, üles märkima; kirjutades registreerima, kirja pannes arvele võtma. Kirjuta mu telefoninumber üles! Kirjutasin paberilehele üles, mis on vaja linnast tuua. Rahvaluulekogujad kirjutasid usinasti rahvajutte üles. Vekslid läksid protesti ja pristav kirjutas loomad ja majakraami üles. *Ja ega seal viga olnud: võta vili vastu, lase kaalule tõsta, kirjuta üles, tee suitsu. L. Promet.

ümber kirjutama
uuesti (parandustega) kirjutama. Käsikiri tuleb ümber kirjutada. Pean oma märkmed korralikult, puhtalt ümber kirjutama. || uuesti kirjutades paljundama. Keskajal kirjutati kloostrites raamatuid ümber.