[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aasta|ülevaade
ülevaatlik kirjutis, ettekanne aasta jooksul tehtust v. ilmunust (hrl. kirjanduse kohta). Kirjanduse aastaülevaated. Aastaülevaade 1975. a. eesti proosast.

bibliograafia ‹1› ‹s›

1. kirjanduse jm. dokumentide nimestike koostamise teoreetilisi ning metoodilisi probleeme käsitlev teadus; tegevusala, mis informeerib lugejaid trükistest jm. dokumentidest. Töid, uurimusi bibliograafia alalt. Õpib ülikoolis bibliograafiat.
2. bibliograafianimestik. Süstemaatiline, retrospektiivne, jooksev bibliograafia. Artiklite, nootide, patentide bibliograafia. Uurimuse lõpus on bibliograafia ning aineregister. Bibliograafiat koostama. Akadeemiku tööde bibliograafia.
▷ Liitsõnad: aasta|bibliograafia, eriala|bibliograafia, koond|bibliograafia, personaal|bibliograafia, rahvus|bibliograafia, universaal|bibliograafia, üldbibliograafia.

bibliograafia|loetelu
lühike kirjanduse nimestik, kirjandusloetelu

bibliograafia|nimestik
teoste nimestik, mis on koostatud teat. kriteeriumide alusel, kirjanduse nimestik

dekadents ‹-i 21› ‹s›
(kultuuri) allakäik, langus, mandumine; kirj kunst 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kultuuri (eriti kirjanduse) individualistlik-estetistlikele suundadele iseloomulik pessimistlik ning nihilistlik üldhoiak. Prantsuse dekadents. Dekadentsi ilmingud eesti kirjanduses.

eksistentsialism ‹-i 21› ‹s›
filos 20. saj. filosoofia ja kirjanduse vool, mille lähteks on inimeksistentsi ja selle tähenduste tõlgendamine

hungaristika ‹1› ‹s›
ungari filoloogia, ungari keele, kirjanduse ja kultuuri uurimine

kaunis|hing
(eluvõõras) kunsti ja kirjanduse harrastaja; esteeditseja. Temasugusele kaunishingele mõjus hall argipäev lausa masendavalt.

kirjandus|alane
(ilu)kirjanduse alale kuuluv, kirjandus-. Kirjandusalane uurimus, loeng, ajakiri, viktoriin.

kirjanduslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. (ilu)kirjanduse valdkonda kuuluv, sellega seostuv, kirjandusalane, kirjandus-. Kirjanduslikud mõjud. Kirjanduslik kujund. Autori kirjanduslikud tõekspidamised. Kirjanduslik tegevus. Noore autori esimesed kirjanduslikud katsetused. Kirjanduslikud huvid, harrastused, saavutused, sidemed. Kirjanduslik koguteos, almanahh. Teosel pole kirjanduslikku väärtust. Rahvajutu kirjanduslik töötlus. Kirjandusliku algupäraga anekdoot. Kirjanduslik maitse. Kirjanduslik kohus 'kirjandusteose arutlus kohtuistungi vormis'.
▷ Liitsõnad: ilu|kirjanduslik, puhtkirjanduslik; kiriku|kirjanduslik, kooli|kirjanduslik, tarbekirjanduslik.
2. kirjandusega tegelev, kirjandus-. Kirjanduslikud ringkonnad.

kirjandus|tund
õppetund kirjanduse õpetamiseks. Eesti keele tundidest on osa keele-, osa kirjandustunnid.

klassik ‹-u 2› ‹s›

1. üldtunnustatud kirjanik, kunstnik, teadlane vm. vaimukultuuriala esindaja, kelle looming on põhjapanev ning aegumatu. Puškin ja Lermontov on vene kirjanduse klassikud. Noor kunstnik on saanud mõjutusi klassikutelt. Armastas eriti Viini klassikute Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingut. Lugesin tol ajal klassikuid 'klassikute loomingut'.
▷ Liitsõnad: kirjandusklassik.
2. vanakreeka ja ladina keele ning kirjanduse eriteadlane

koju|laenutamine ‹-se 5› ‹s›
bibl kirjanduse laenutamine lugejaile kodus lugemiseks. Raamatute kojulaenutamine.

käsi|töö

1. töönduslik väiketootmine lihtsate tööriistadega käsitsi. Keskajal tegeles suur osa linnarahvast käsitööga. Alevi elanikud elatusid mitmesugusest käsitööst, eelkõige sepa- ja rätsepatööst. || käsitsi tehtav töö, eriti igasugune meisterdamine ja näputöö (heegeldamine, väljaõmblus vms.); vastav õppeaine koolis. Laste, tütarlaste käsitöö. Naised kudusid õhtuti ja tegid muud käsitööd. Poisid teevad osavate käte ringis mitmesugust käsitööd. *Käsitöö oli mul koolis hea, sai seal küll kleepida ja raamatuid köita. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: kodu|käsitöö, kunst|käsitöö, tellimus|käsitöö, tsunfti|käsitöö, turukäsitöö.
2. käsitsi valmistatud (v. valmistatav) tarbe- v. iluese. Käsitööde näitus. Tütarlaste, õpilaste käsitööd. Kodundusringi liikmete valmistatud käsitööd. *Õpetaja näitab meile poiste käsitöid: korvikesi, pulgakestest imeilusaid toole, pinke, voodeid ja palju muid tillukesi asju. J. Parijõgi. *Talitusist väsinud, istus ta minu lähedusse, alati mingi käsitöö näppude vahel.. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: kunstkäsitöö.
3. piltl hlv tuim, kesisevõitu looming (eriti kunsti ja kirjanduse valdkonnas). Kirjanduslik käsitöö. Stuudio esimesed filmid olid käsitöö tasemel.

käsi|tööline

1. mingi käsitööga kutseliselt tegelev isik (näit. kangur, sepp, tisler, kingsepp, müürsepp). Käsitööliste selts, organisatsioon. Keskajal kuulusid käsitöölised tsunftidesse. Minu käsitöölisest isa teenis elatist kingsepana.
▷ Liitsõnad: kodu|käsitööline, ränd|käsitööline, tsunftikäsitööline.
2. piltl mõtteloid, omapoolse loovuseta töötegija mingil alal (eriti kunsti ja kirjanduse valdkonnas). Ta pole loov kunstnik, vaid üksnes osav käsitööline.

küla|jutt [-jutu]

1. küla peal, ümberkaudu räägitav jutt; külauudised. Istu, aja natuke külajuttu! Kas sa usud siis neid külajutte? *Masti Pärni mured on temale külajuttude järgi ennegi teada.. H. Sergo.
2. kirj külaelu kujutav jutustus (kasut. varasema kirjanduse kohta). A. Kitzbergi külajutud.

lugemis|saal
kirjanduse, eriti teatmeteoste ja perioodikaväljaannete lugemiseks sisustatud ruum raamatukogus

lugemus ‹-e 5› ‹s›
lugemise, kirjanduse tundmise ulatus. Laialdane, suur, põhjalik, vähene, väike lugemus.

meditsiini|raamatukogu
arstiteadusliku kirjanduse raamatukogu

memuaar|kirjandus
memuaarid, memuaarteosed (kirjanduse liigina). Loeb erilise huviga memuaarkirjandust ja reisikirju.

metseen ‹-i 21› ‹s›
rikas teaduse, kunsti ja kirjanduse toetaja. Sai end välismaal täiendada helde metseeni abiga. *Cosimo dei Medici oli suur kunstide ja teaduste metseen .. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: kunstimetseen.

mood ‹moe, moodi 21› ‹s›

1. ajastu üldine maitselaad, mis määrab suuresti rõivastuse (jm. inimese välimuse juurde kuuluva), samuti ka tarbeesemete, ruumide, sisustuse, kirjanduse, kunsti vm. laadi ja ilme; mingite väärtuste suhteliselt lühiajaline tunnustatus. Moega kaasas käima, moodi järgima, moodi taga ajama. Mood näeb ette, nõuab, dikteerib. Mood vaheldub kiiresti. Mõni aasta tagasi olid sellised kleidid, pluusid, kingad moes, nüüd on nad moest läinud, nüüd on hoopis uued moed. Moest läinud esemed. Moest läinud kaabud, lipsud, muster. Käib viimase moe järgi riides. Sellised soengud, selline meik on nüüd moes. Kas praegu on moes tume või hele mööbel? Sellised ehted lähevad võib-olla kunagi uuesti moodi. Habe on jälle moes. Biitmuusika, abstraktne kunst on moes. Suurepärane laulja, aga ta pole enam moes 'populaarne'. Kõik peavad koera, koerad on moes. Millal tuli saunsuvilate ja saunapidude mood? Inimene ei tohi olla moe ori. || ‹pl.› (moodsate rõivamudelite kohta). Uued Pariisi moed. Saksa moed on praktilised. Vanemale inimesele ei sobi ekstravagantsed moed.
▷ Liitsõnad: habeme|mood, juukse|mood, kinga|mood, kleidi|mood, kübara|mood, mantli|mood, meeste|mood, naiste|mood, riide|mood, suur|mood, ülikonnamood; maksi|mood, midi|mood, minimood; kevad|mood, suve|mood, sügis|mood, talvemood.
2. tava, harjumus, komme. Rumal, paha, vastik mood küüsi närida. Tal on veider mood omaette, iseendaga rääkida. Kust ta sellise halva, lolli moe on saanud, õppinud? Üksteise peale kaebamine ei olnud moeks. Nutt, pisarad on naiste mood oma tahtmist läbi viia. Väga ootamatu ettepanek – aga see on juba kord Jaani mood! Tal on selline uhkustamise, praalimise, ilkumise mood. Varem Antsul vandumise moodi ei olnud. Ega ta seda tõsiselt võtnud, rääkis rohkem moe pärast. Mis mood see on, olgu emale vastu toriseda! See pole küll kellegi mood poole päevani sängis lesida! Kassil on mood voodis padja peal magada. Mustlase hobusel öeldakse mitmesugused vigurid ja moed küljes olevat. *.. näe, isegi maaplikad jooksevad rohkem poiste kui poisid nende järele. See nüüd niisuke uus aeg ja uus mood. A. H. Tammsaare.
3. olek, olemus; kuju. Vaikse, argliku, häbeliku, tasase, lahke, leebe moega neiu. Terase, asjaliku, targa, aruka moega poiss. Ausa, uhke moega isand. Naabrid on lepliku moega inimesed. Ta on kinnise loomu ja salaliku moega. Kuidagi väsinud ja haiglase moega. Ära ole nii õnnetu, hädise moega. Sa täna nii mossis moega. *.. ülituttava moega valged majad, mis eemalt püüdsid pilku, polnud lähedalt kuigi meeldivad. V. Saar. *Juba Reinu välispidine mood on isevärki: tilluke mehike, tedretähniline nägu ja nösinina .. Juh. Liiv.
▷ Liitsõnad: keha|mood, pinna|mood, tegumood.
4. ‹hrl. partitiivis, adessiivis v. komitatiivis koos adjektiivse täiendiga› viis, komme. Tuntuks võib saada mitut moodi, mitmel moel. Kas sa muud moodi, muul moel ei osanud seda asja ajada? Seda ülesannet saab lahendada kaht(e) moodi. Las jääb kõik vana, endist moodi. Ta püüdis igat moodi 'igati' äri ajada. Astub aeglasel, tähtsal moel. Jutustas seda lugu oma rahulikul, muhedal, asjalikul moel. Püüdsin teda ühel ja teisel, õige mitmel moel mõjustada. Mingil moel, mingi moega ta lõpuks ülikooli lõpetas. Sellest ei pääse mingil moel mööda. Sel moel, selle moega saigi temast kirjanik. Niiviisi, selle moega sa kaugele ei jõua. Ta rääkis sellest niisuguse moega, et kuulajail hakkas kõhe. Kuidas elu läheb? – Keskmist moodi. Sa pead mind aitama. – Mis moel? Nad said haledal moel, haledat moodi 'hullusti' petta. Tal vedas roppu moodi, tal oli roppu moodi 'väga ohtrasti' õnne. *Lõhnasime mõlemad koledal moel nitrolaki järele .. K. Saaber. *Elu on santi moodi [= ääretult] ebaõiglane! V. Lattik. || ‹määrsõnaga› kõnek. *Mis kuradi moodi see ometi juhtuda sai? J. Tuulik. *Igav. Pagana moodi igav ... A. Sinkel.
▷ Liitsõnad: ise|moodi, kuidagi|moodi, mis|moodi, miskit|moodi, muud|moodi, naa|moodi, nii|moodi, nõnda|moodi, oma|moodi, seda|moodi, teist|moodi, üht(e)moodi; hiigla|moodi, hullu|moodi, mehemoodi.
5. ‹genitiivis täiendiga, hrl. substantiivi järel postpositsioonilaadselt› (väljendab tegelikult mingit sarnasusvõrdlust: kellegi, millegi sarnane v. sarnaselt). Ta on välimuselt isa, loomult ema moodi. Pikk kuuri moodi ehitis. Mingi koera moodi loomake. Mingisugune sineli moodi mantel seljas. Kollakas vaha moodi aine. Poiss kires kuke moodi. Ta ei näe põrmugi professori moodi välja. Lõnguse moodi riides noorukid. Tahaks kord inimese moodi elada. Rukist lõigati siis veel esiisade moodi. Ta istub türklase moodi ristisjalu. Elad koos huntidega, käitu hundi moodi. Öösel sadas lund, nüüd on päris talve moodi. Jüri moodi poiss küll ei ole. See oli kangesti Joeli moodi ärbelda oma rikkusega. *.. preili Luige, üks teie moodi preili kõndis rannas kunstnik Liibusega. P. Vallak.
6. [part] liik, laad. Sõpru on mitut moodi. *Sealt kostis juba selle uut moodi pilli, lõõtsmoonika hääli .. A. Kalmus.

post|modernism
1970. aastatel tekkinud kirjanduse, kujutava kunsti ja arhitektuuri suund

proosa ‹6› ‹s›

1. kirj (kirjanduse esituslaad:) sidumata, s. o. kindla liigenduse ja rütmita kõne; selles kirjutatud kirjandus. Ajalooline, filosoofiline, ilukirjanduslik proosa. Jaan Krossi meisterlik proosa. Ta kirjutab, viljeleb proosat. Kas eelistad proosat või luulet? *Ta rääkis proosas ja värsivormis vaheldumisi. H. Luik (tlk).
▷ Liitsõnad: lühiproosa.
2. piltl argisus, hall igapäevasus, ebaluulelisus. Elu banaalsus ja proosa. Tuli keeta suppi ja tegelda muu proosaga. *Armastust on peetud luuleks ja kunstiks, abielu aga proosaks ning käsitööks. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: argi|proosa, eluproosa.

sentents ‹-i 21› ‹s›
napis vaimukas sõnastuses mõte, tähelepanek v. elutarkus kirjanduse lühivormina v. pikema teose sees, mõttetera, mõttesalm. Pidime pähe õppima ladinakeelseid sententse. Kas said aru selle sententsi mõttest? Tal oli terve kladetäis loetud teostest korjatud sententse. Selle kirjaniku sententsides on leidlikkust ja omapära. Peokõnes kasutati mitmeid tuntud sententse. *„Elame veel!” – milline võrratu sentents „Colas Breugnonist”.. R. Parve.

sulg ‹sule 22› ‹s›

1. sarvainest moodustis lindude pealisnahal. Mustad, valged, kirjud, värvilised suled. Varblasepoegadel ei ole veel sulgi seljas. Linnupojad on juba sulis 'suled selga saanud'. Suled kuluvad ja vahetuvad. Kukk ajas suled kohevile, laiali. Värvuke soputas säutsudes sulgi. Linnud silusid, kohendasid sulgi. Pardid nokitsevad tiigi kaldal sulgi. Kana ajab sulgi, on sulil 'sulgib'. Emalind kandis pessa kokku pehmet kulu, sulgi ja karvu. Kassi söödud linnust olid järel vaid suled. Tapetud part tuleb sulgedest puhtaks kitkuda. Kübarat kaunistas uhke sulg. Indiaanlased kannavad sulgedest peaehteid. Sulgedest tekk, padi. Kerge kui sulg 'väga kerge'. Igal linnul omad suled. Lindu tuntakse sulgedest.
▷ Liitsõnad: haha|sulg, hane|sulg, jaanalinnu|sulg, kajaka|sulg, kana|sulg, kotka|sulg, kuke|sulg, linnu|sulg, luige|sulg, paabulinnu|sulg, papagoi|sulg, ronga|sulg, varesesulg; harjas|sulg, hoo|sulg, katte|sulg, kontuur|sulg, kukla|sulg, laulu|sulg, niit|sulg, päris|sulg, rinna|sulg, saba|sulg, tiiva|sulg, tüür|sulg, udu|sulg, verisulg; kiivri|sulg, kübara|sulg, padjasulg.
2. endisajal suure linnu tiiva- v. sabasulest lõigatud, hiljem metallist valmistatud kirjutusvahend tindi, tuši vm. vedelikuga kirjutamiseks; selline joonestus- v. joonistusvahend. Terava, laia otsaga suled. Ostis kooli jaoks vihikuid, pliiatseid ja sulgi. Võttis paberi ja sule. Kastis sule tindipotti. Mõtleb, sulg käes. Pani sule käest. Klassis on vaikne, ainult kirjutavad suled krabisevad. Kostab vaid sulgede kribinat. Sulg jooksis kiiresti mööda paberit. Kirjutab, nii et sulg suitseb 'kiiresti'. *Kirjutaja laseb sulel heal vallapaberil lennata. M. Traat. || piltl sümboliseerib kirjutamist, kirjanduslikku tööd (ka selle laadi silmas pidades). Ajakirjaniku terav sulg. Nobeda sulega kirjamees. Nõtke sulega esseist. Ta on erakordselt lahtise sulega, selline mõnus ja lahe jutuvestja. Olustiku kirjeldamiseks on tal (pilku ja) sulge 'oskust, annet'. Vanameistri sulge on juhtinud loomupärane koomikaanne. Hakkas sulge proovima 'kirjanduse alal katsetama' juba koolipõlves. Ebaõnnestunud lavastuse puhul teritasid sulge 'tegid kriitikat' mitmed arvustajad. Ilmne ülekohus sundis sulge haarama. Sulg tõrgub seda kirjutamast. Romaani kirjutamiseks on noore autori sulg veel nõrk. Sulge ei tohi lasta rooste minna 'kirjutamist ei tohi unarule jätta'. Tema sulest on ilmunud suurepäraseid tõlkeid. Polegi päris kindel, kelle sulest see romaan pärineb. Lühikese aja jooksul tuli kirjaniku sule alt mitu novelli. Luuletaja sule all hakkavad looduspildid elama. Elatab end sule abil. On koolis ametis ja teenib sulega lisa. *Esimene, suurem jagu [romaanist] on juba täiesti valmis ja laotud, teine, väiksem, aga praegu sule all [= teoksil, pooleli]. E. Vilde. *Nagu näeme, libiseb pastorist luuletaja sulg välist pinda kaudu, taotlemata erilist tundesügavust. A. Vinkel.
▷ Liitsõnad: hane|sulg, joon|sulg, kirjutus|sulg, kuld|sulg, lapik|sulg, noodi|sulg, pais|sulg, pilliroo|sulg, redis|sulg, rondoo|sulg, roo|sulg, tuši|sulg, teras|sulg, tinasulg; kirjaniku|sulg, kunstniku|sulg, meistrisulg.

teatme|kirjandus
tähestikuliselt v. süstemaatiliselt korrastatud tekstiväljaanded, mille artiklid sisaldavad käsitletava kohta olulisima, näit. entsüklopeediad, sõnastikud, käsiraamatud jm., teatmeteosed; (mõnikord ka igasuguse kirjanduse kohta, kust andmeid saab). Biograafiline teatmekirjandus. Vajab oma töös teatmekirjandust. Raamatukogu teatmekirjanduse fond.

teos ‹-e 4› ‹s›
loova töö v. tegevuse tulemus (hrl. kirjanduse, kunsti, teaduse valdkonnas), (kunstikavatsuslikult) tehtu v. loodu. a. (raamatu kohta; kirjandusteos vms.). Mahukas, kapitaalne, soliidne teos. Ilukirjanduslik, teaduslik teos. Entsüklopeediline, autobiograafiline, isamaaline, ajalooline teos. Kaheköiteline, võõrkeelne teos. Teos maaelust. Usulise sisuga, keskaega käsitlev teos. Kodumaa loodust tutvustav teos. Teose autor, ilmumisandmed, trükiarv. Käsikirjaline teos. Võistlusele esitati paarkümmend teost. Sel aastal on ilmunud mitmeid huvitavaid teoseid. Kirjanik töötab uue teose kallal, teeb teose põhjalikult ümber. Seda teost on raske hankida. Need teosed pakuvad laiematki huvi. Eeskätt on teos määratud õpetajatele. Teost saatis tohutu menu. Platoni, Oskar Lutsu teosed. Kirjanikul on kavas välja anda oma valitud teosed. Anton Hansen Tammsaare „Kogutud teosed”. b. kunsti- v. heliteos vms. Sümfooniline, dodekafooniline teos. Chopini, Mozarti, Beethoveni teosed. Näitusele valiti põhiliselt noorte graafikute teoseid. Uue kunsti näitusel võib näha ka mitut skandaalse kuulsusega teost. E. Viiralti teos „Absindijoojad”. c. (muudel juhtudel). *Noormees näitas torti neiule ja nad vaatasid seda väikest silmapaistmatut teost vaikides. A. Valton.
▷ Liitsõnad: arhitektuuri|teos, draama|teos, graafika|teos, instrumentaal|teos, kammer|teos, klassika|teos, klaveri|teos, koori|teos, luule|teos, maali|teos, memuaar|teos, muusika|teos, orkestri|teos, proosa|teos, rahvaluule|teos, skulptuur|teos, sõnakunsti|teos, teatme|teos, vokaal|teos, värssteos; ekraani|teos, lava|teos, linateos; esik|teos, kapitaal|teos, kogu|teos, lemmik|teos, meistri|teos, muster|teos, originaal|teos, pea|teos, põhi|teos, pühendus|teos, suur|teos, tipp|teos, trüki|teos, tõlke|teos, täht|teos, uudis|teos, väärt|teos, ülevaateteos.

vaimulik ‹-liku, -likku 30›

1. ‹adj› usuline, kiriklik; ant. ilmalik. Vaimulik kirjandus, raamat, tekst. Kirikus toimus vaimulik kontsert. Vaimulik kirjamees 'vaimuliku kirjanduse viljeleja' Joachim Rossihnius. Vaimuliku sisuga ajakiri, koorilaulud. Sai vaimuliku hariduse. Õppis vaimulikus seminaris, akadeemias. Vaimuliku talituse pidas kirikuõpetaja, koolmeister. Vaimulikkond moodustas omaette vaimuliku seisuse. Vaimulikud rüütliordud. Vaimulik mees 'vaimulik (2. täh.)' Keskajal allus ilmalik võim vaimulikule võimule. *Aga ta patustpööramise töö ei kandnud vilja, sest siin peres ei peetud vaimulikest asjadest lugu. J. Semper.
2. ‹s› usutalituste sooritamiseks ja usuelu juhtimiseks ametisse pühitsetud isik. Katoliku, luteri usu, vene usu vaimulik. Ristiusu vaimulikud. Kohal oli mitu kõrgemat vaimulikku. Vaimulik peab jutlust, jagab armulauda, sooritab matusetalitust. Õppis, sai vaimulikuks. Kirikutalituste käsiraamat vaimulikele. || (mittekristlikus usundis). Islami vaimulikud.
▷ Liitsõnad: abi|vaimulik, alam|vaimulik, küla|vaimulik, maavaimulik.

vaimu|toit
piltl (kirjanduse, kunsti jm. kohta, mis rahuldab inimese vaimseid vajadusi). Raamatute, ajalehtede pakutav vaimutoit. Leidis vaimutoitu muusikast. Inimene vajab lisaks ihutoidule ka vaimutoitu.

veedad ‹6› ‹s› pl
India kirjanduse vanima ajajärgu kirjavara, hinduismi õpetuslik lähtealus

värsi|süsteem
kirj värsirütmi korrastamise põhimõte, oleneb keele eripärast ja vastava kirjanduse traditsioonidest. Välteline, silbiline, rõhuline, silbilis-rõhuline värsisüsteem. Tõlkimisel püütakse originaali värsisüsteemi säilitada.