[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kirik ‹-u 2› ‹s›

1. (suur torniga v. tornidega) ehitis kristlikuks jumalateenistuseks. Luteri (usu), õigeusu kirik. Tarvastu, Kullamaa kirik. Oleviste, Kaarli kirik. Hanila vene kirik. Gooti stiilis, keskaegne kirik. Paekivist, puust kirik. Kahe-, kolmelööviline kirik. Kiriku uks, võlvid, katus, käärkamber, kooripealne. Eemalt paistsid kirikute tornid. Laulatus toimus kirikus. Loll saab kirikuski peksa.
▷ Liitsõnad: abi|kirik, pea|kirik, toomkirik; koda|kirik, kuppel|kirik, saalkirik; kindlus|kirik, linna|kirik, maakirik; kivi|kirik, puukirik.
2. kirikus (1. täh.) peetav jumalateenistus. Kirikus käima. Kirikusse minema. Täna kirikut ei ole. Pärast kirikut mindi kohe koju. Jõuluõhtul sõideti kirikusse. Kirikut sisse lööma 'jumalateenistuse algamise märgiks kirikukella lööma'. Kirikut välja lööma 'jumalateenistuse lõppemise märgiks kirikukella lööma'.
▷ Liitsõnad: jõulu|kirik, lauakirik.
3. kirikulised, kirikurahvas. *Niisugune nõupidamine oli juba enne jumalateenistust elav, võttis aga siis, kui kirik oli välja tulnud, veel suuremat hoogu .. E. Vilde.
4. mingi usundi (hrl. kristluse) v. selle eri suuna kõrgeim, tsentraliseeritud organisatsioonivorm. Luteri, katoliku, õigeusu, metodisti, adventisti, baptisti, anglikaani kirik. Kiriku dogmad, õpetus. Kiriku liige. Kirikusse kuuluma, kirikust välja astuma.
▷ Liitsõnad: riigi|kirik, vabakirik.

(kindel) kui ~ nagu aamen kirikus vt aamen

kirik keset küla
(kasut. eri võimaluste korral mingi vahepealse, keskmise võimaluse, kesktee kohta). *Kutsusin neid Tallinna ühisele nõupidamisele. Tartu mehed taas kutsusid meid sinna. Siis tegin ettepaneku teha kirik keset küla ja tulla kokku Tapal. J. V. Veski.