[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kirgas1 ‹kirka 19› ‹adj›
särav, hele; säravalt puhas, selge. Kirgas kevadpäike, päikesepaiste. Selges taevas helendasid kirkad tähed. Talvine päev oli külm ja kirgas. Rohukõrtel hiilgasid kirkad kastepiisad. Kirkad (värvi)toonid. Kirgas taevasina. *Ta kirgastes silmades ei virvelnud naeratus .. R. Sirge. *Vihmast kosutatud puud, põõsad ja rohud toretsevad kirkaimas haljuses. J. Piiper. | piltl. Hallide ja üksluiste päevade hulka sattus ka mõni kirkam. Kirgas rõõm. *Suure kevade lõhnadega tõi tuul tuppa noore lõokese puhast, kirgast laulu. J. Tuulik.

kirgas2 ‹kirka 19› ‹s›
kirka. *Tõstkem siis labidat, / keerutagem kangi, / surugem kirgast kivisesse pinda .. A. Kaal.